Obsah (6)

§ 424§ 64§ 65§ 68§ 76§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-19-6680 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Jelena Z

§ 424

lg 2 ja § 121 lg 1 järgi ning kohus mõistis talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 11 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.04.2019 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning kohus mõistis O.E-le liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust. Kohus luges

§ 68

lg 1 alusel O.E eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges tema karistuse kandmise alguseks 09.08.

1. Viru Vangla esitas 16.06.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut toetab vangla kinnipeetava O.E tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta O.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, O.E ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 05.08.2020 kohtuistungil selgitas O.E kohtule, et viimane kuritegu oli toime pandud katseajal. Ta saab aru, et ennetähtaegse vabanemise korral peab täitma mitmesuguseid kontrollnõudeid ning peab alluma kriminaalhooldusele ning lisab, et on selle ka varem läbinud. Arvab, et nüüd on ta tõesti võimeline kriminaalhoolduse nõudeid jälgima. Nüüd on tal tahe asuda tööle ja ta on saanud aru, et ei tohi alkoholi tarvitada ja kätega vehkida. Ta läbis
2. aastal rehabilitatsiooni. Mingil etapil jättis ta kirikus käimise ära ja see mõjutas. Tal on tahe ka saada endale elukoht. Tunnistab, et tema kuritegude sooritamisel on probleemiks olnud alkohol. Selleks, et ta edaspidi alkoholi ei tarbiks, hakkab ta jälle kirikut külastama. Tal on olnud probleeme ka narkootikumidega, kuid narkootikume tarbis ta üksnes
3. aastani ning sellest sõltuvusest on ta vabanenud. Täpselt ta ei mäleta, kuid enne käesolevat karistust oli ta viimati vanglas
4. aastal või
5. aastal. Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk tõdes kohtuistungil, et O.E-d on küll varasemalt 16-l korral kriminaalkorras karistatud, kuid kehtivaid karistusi on kolm. Karistuste ajalugu vaadates on näha, et O.E-l oli umbes 10-aastane periood, mil ta käitus õiguskuulekalt. Probleemid tekkisid
6. aastal, pärast mida on tema kaitsealune kahel korral pannud toime alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ning ka kehalise väärkohtlemise. Järelikult varasem rehabilitatsioon ning karistus mõjus O.E-le , sest ta oli pikka aega karistamata, kuid siis kui kaitsealune jättis kirikus käimise järgi, mõjutas see tema eluviisi. Eeltoodu näitab, et O.E on tegelikult võimeline õiguskuulekalt käituma ning vangistus mõjutas teda nii palju, et ta kuritegusid enam pikka aega toime ei pannud. O.E kinnitas täna, et ta soovib minna tagasi kirikusse ning ta peab seda üheks oluliseks osaks oma rehabilitatsioonis. Õiguskuulekat käitumist ning võimelisust edaspidi õiguskuulekalt käituda 2 on kaitsealune kinnitanud ka käitumisega vanglas. O.E on täitnud oma individuaalset täitmiskava, töötab ja läbinud sotsiaalprogrammid. Oluline on, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes ootab teda töökoht ja olemas on ka elukoht. Elukoht on küll iseloomustuse kohaselt problemaatiline, kuid kindlasti võib isik endale mingil perioodil leida uue elukoha. Ja asjaolu, et tegemist on sotsiaalmajaga, ei tähenda ju iseenesest ka seda, et O.E hakkab seal kuritegusid toime panema. Kaitsja hinnangul sotsiaalmaja mingil määral seda isegi välistab, sest sotsiaalmajades on olemas valvurid. Arvestades eeltoodut on kaitsja seisukohal, et O.E-d võiks vabastada enne tähtaega. Ka vangla ja prokurör on olnud nõus O.E vabastamisega. Välistamaks seda, et O.E ei paneks tulevikus toime uusi kuritegusid, tuleb kaitsja hinnangul talle kindlasti kohaldada alkoholi- ja narkootikumide tarvitamise keeldu. Samuti tuleks kohustada teda asuma tööle. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.E kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on kandnud temale mõistetud 1 aasta 8 kuu 27 päeva pikkusest vanglakaristusest ära vähemalt poole, mistõttu täidetud on

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus O.E vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus saab vangla materjalide põhjal asuda seisukohale, et O.E on ennast vanglas hästi ülal pidanud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt O.E-l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta suhtub ametiisikutesse hästi, on koostööks valmis ning kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et kinnipeetav on täitnud temale vangla poolt koostatud individuaalset täitmiskava. Vangla materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel töötamisega ning ta osales ka sõltuvusteemasid käsitlevas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. O.E-l on olemas vabanemisjärgne kindel elu- ja töökoht. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama xxxx. Ametliku töökoha saaks ta endale ettevõttes E OÜ. Küll aga ei pea kohus kindla elu- ja töökoha olemasolu O.E puhul ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määravaks. Vangla materjalidest nähtuvalt naaseks O.E elama samale elamispinnale aadressile xxxx, kus ta pani toime kuriteo (avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud relvana kasutatava esemega). Ka töökoht oli O.E-l enne vangistust olemas, sest ta töötas ja sai sissetulekut samalt ettevõttelt, kuhu plaanib vabanemisjärgselt tööle asuda. Kuna O.E-l oli elukoht sotsiaalmajas ja kindel töökoht olemas ka enne vangistust, siis ei erineks käesoleval juhul kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt varasematest. Kohtu hinnangul on üsna tõenäoline, et vabanedes samadesse elutingimustesse võib O.E suure tõenäosusega jätkata oma varasemat eluviisi ning jätkata alkoholi tarvitamist. Kohus peab vangla materjalide põhjal tõdema sedagi, et positiivses suunas toetavaid lähedasi O.E-l ei ole. O.E ennetähtaegse vabastamise vastu räägivad käesoleval juhul kinnipeetava varasem elukäik ning tema isik. O.E-d on korduvalt kriminaalkorras karistatud (karistusregistri andmetel omab kolme kehtivat kriminaalkaristust). O.E tunnistas kohtuistungil kohtule, et vanglakaristust ei kanna ta kinnipidamisasutuses esimest korda. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus käesolevat reaalset vanglakaristust selliseks asjaoluks, mille 3 põhjal võiks loota, et süüdimõistetu edaspidi enam kindlasti uusi kuritegusid toime ei pane. Kohus võtab arvesse sedagi, et kriminaalhooldus ei oleks O.E puhul midagi esmakordset, sest O.E-d on varasemalt korduvalt kriminaalhooldusele allutatud (kriminaalasjades nr 1-17-3831 ja 1-19-2720). Kusjuures viimati kohustati O.E-d kriminaalasjas nr 1-19-2720 käitumiskontrolli ajal järgima ka kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuid viimasest kohtuotsusest (Viru Maakohtu 12.09.2019 otsusest kriminaalasjas nr 1-19-6680) nähtub, et O.E pani katseajal lisaks kehalisele väärkohtlemisele (

§ 121

lg 1) toime ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis (

§ 424lg 2).

Lisaks on vangla materjalides märgitud, et O.E on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kohus, võttes arvesse O.E varasemat elukäiku ning asjaolu, et talle on olnud omane impulsiivne käitumine, ei saa olla sugugi kindel, et O.E kriminaalhooldus seekord kuidagi paremini läheks. Mõistagi võtab kohus arvesse kinnipeetava motivatsiooni edaspidi kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi järgida ja alkoholist hoiduda. Positiivne on kohtu hinnangul seegi, et kinnipeetav soovib hakata kirikus käima ja ta on vangistuses enda riskikäitumisega tegelenud osaledes sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Küll aga tõdeb kohus, et O.E ei viibi vanglas esimest korda, ta pani katseajal toime uued kuriteod ning ta on ka varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu kohus ei ole veendunud, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad kontrollnõuded ja kohustused tema õiguskuulekust tagaksid. Kohus, hinnanud kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et käesoleval juhul välistab O.E vabastamise ennekõike tema varasem elukäik (katseajal uute kuritegude toimepanemine, korduvkaristatus). Samuti räägib O.E vabastamise vastu tema alkoholi tarvitamise harjumus. Fakt, et prokuratuur on oma napisõnalises seisukohas toetanud O.E ennetähtaegset vabastamist, kohut vastupidisele seisukohale ei veena. Seda eriti olukorras, mil prokuratuuri seisukohast ei nähtu, milliseid

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid prokuratuur O.E ennetähtaegset vabastamist toetades silmas pidas. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu O.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
2. augusti 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 28.08.2020 kohtumäärus 1-19-6680 jõustus
3. oktoobril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4