1-19-6680/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-6680 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2020 määrus W.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu W.P (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Barrister Narva osakond vandeadvokaat Robert Sprengki poolt W.P-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40 eurot).
6. Mõista W.P-lt menetluskuluna välja 32,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. W.P-l tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu
9. septembri 2019 otsusega tunnistati W.P süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 121 lg 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.04.2019 otsusega mõistetud 9 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja W.P-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
10. augustil 2019 ja lõppeb
11. mail
13. Viru Vangla esitas
14. juunil 2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava W.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
15. Viru Maakohtu
16. augusti 2020 määrusega jäeti W.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et W.P ennetähtaegse vabastamise välistab tema varasem elukäik.
17. Maakohtu hinnangul on W.P ennast kinnipidamiskohas hästi üleval pidanud – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on läbinud temale koostatud individuaalse täitmiskava, osalenud majandustöödel ning sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Samuti on tal olemas vabanemisjärgne kindel elu- ja töökoht. Samas naaseks ta elama samale aadressile, kus pani toime kuriteo. Ka töökoht oli tal olemas enne käesolevat vangistust. Seega ei erineks tema vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt varasemast, mistõttu peab maakohus tõenäoliseks, et varasema eluviisi harrastamine jätkuks, sealjuures ka alkoholi tarvitamine. W.P-l puuduvad ka teda positiivses suunas toetavad lähedased.
18. W.P-d on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Seetõttu ei ole vangistus W.P puhul midagi taolist, mille põhjal saaks öelda, et ta hoidub edaspidiselt kindlasti kuritegude toimepanemisest. Samuti on ta varasemalt viibinud ka korduvalt kriminaalhooldusel. Kusjuures viimati kohustati teda käitumiskontrolli ajal ka alkoholist hoiduma, kuid käesolevast kohtuotsusest nähtub, et lisaks väärkohtlemisele pani W.P toime ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. W.P on varasemalt rikkunud ka kriminaalhooldusnõudeid. Seega arvestades tema varasemat elukäiku ja talle omast impulsiivset käitumist, ei saa kindel olla, et kriminaalhooldus seekord paremini kulgeks. ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu W.P kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
20. Maakohus on seisukohal, et W.P varasemast elukäigust tulenev on kaalukam, kui tema õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal ja positiivsed vabanemisjärgsed elutingimused. Kaitsja tooduga ei nõustu. Kuna W.P on ennast karistuse kandmise ajal eeskujulikult üleval pidanud ja tema individuaalses täitmiskavas toodud eesmärgid on täidetud, toetavad vangla ja prokuratuur tema vabastamist. Samuti on tema vabanemisjärgsed elutingimused head. Kaitsja on seisukohal, et W.P puhul on karistuse eesmärgid täidetud ja tema edasine vangistuses hoidmine ei ole põhjendatud. Ta on enda käitumisega näidanud, et on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuna W.P-l ei ole võimalik enda varasemast elukäigust tulenevat muuta, on maakohus sisuliselt leidnud, et tema ennetähtaegne vabastamine ei ole üleüldse võimalik. Toodu ei ole aga kooskõlas ennetähtaegse vabastamise instituudiga. Maakohus ei ole ka arvesse võtnud W.P motivatsiooni alkoholist edaspidiselt täielikult hoiduda ja viimane on ka selgitanud, kuidas ta plaanib alkoholisõltuvusest vabaneda. Ühtlasi on W.P-d egelikkuses suutnud pikalt alkoholita elada ja ei ole õigusrikkumisi toime pannud. Kuna tema poolt toime pandud kuriteod on seotud 2 alkoholiga, siis alkoholist loobumise korral saab eeldada, et W.P enam edaspidiselt kuritegusid toime ei pane. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta W.P-d vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist.
22. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. aprilli
24. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole vastupidiselt kaebuses toodule W.P-d tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
25. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Ei saa eitada, et W.P iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset: ta on läbinud temale koostatud individuaalse täitmiskava, on kinnipidamiskohas osalenud sotsiaalprogrammis ja tööhõives, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Aga nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
26. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
27. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).
28. Karistusregistri andmetel omab W.P kolme kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Märkimisväärne on seegi, et teda karistati Viru Maakohtu
29. aprilli 2019 otsusega KarS § 263 lg 1 p 2 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti täitmisele pööramata, kui W.P ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi. Sellest hoolimata võeti W.P juba
30. augustil 2019 vahi alla, kuna teda oli alust kahtlustada kehalises väärkohtlemises ja mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (mille eest ka käesolevat karistust kannab). Seda tehes rikkus W.P ka eelmise otsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
31. Seega oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et W.P hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et W.P ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, tagaks teda ümbritsevate isikute ohutuse. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et W.P-l ei ole tõepoolest kuidagi võimalik muuta enda varasemast elukäigust tulenevat, kuid siinkohal lasub sellekohane vastutus siiski W.P-le ndal, s.o viimane ei osanud ära kasutada kohtu poolt antud võimalust kanda temale mõistetud karistust tingimisi vabaduses ja pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest kannab käesolevat liitkaristust vangistuse näol. Ühtlasi ei tekita eeltoodu ringkonnakohtus veendumust, et W.P oleks suuteline täitma 3 ka kriminaalhooldusnõudeid. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik W.P poolt kantud ca 1 aasta ja 2 kuu pikkusest vangistusest teha siinkohal järeldust, et tema karistuse eesmärgid on igal juhul täidetud ja ta enam uusi kuritegusid toime ei paneks. Maakohus on siinkohal õigustatult märkinud, et isik on ka varasemalt vangistuses viibinud, kuid see ei avaldanud talle vajalikku eripreventiivset mõju, kuna W.P jätkas kuritegude toime panemist.
32. Ka ei ole siiski võimalik mööda vaadata W.P alkoholi tarvitamise harjumusest, mis on igal juhul tema uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. Asja materjalidest nähtub, et isiku suhtes on juba varasemalt läbi viidud erinevaid sekkumisi, mõjutamaks tema suhtumist ja hoiakuid alkoholi osas. Sellest hoolimata on ta alkoholi tarvitamist jätkanud ja pannud seeläbi toime ka kuritegusid. Seega ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, ja seda ka hoolimata vanglas läbitud sõltuvusteemalisest programmist ja tema enda lubadusest alkoholis hoiduda, et W.P ka tegelikkuses oleks vabaduses suuteline alkoholist loobuma, mis aga viimase puhul võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise.
33. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
34. augusti 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
35. W.P kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 32,40 eurot (sealhulgas käibemaks 5,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 32,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel W.P kanda. /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Ingeri Tamm /allkiri/ Tiit Lõhmus 4