Obsah (6)

§ 180§ 318§ 339§ 245§ 326§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 01.04.2026 Kriminaalasja number 1-26-903 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 20.02.2026. a otsus kriminaa

§ 180lg 3 alusel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. 1.3. Kar

S § 831 lg 1 alusel konfiskeerida A. Buršinilt 23.10.2025 kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Apple iPhone 16 Pro, mis asub hoiul PPA Ida prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tiigi 9a, Narva. KarS § 83 1 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel 23.10.2025 A. Buršini elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefon iPhone 16 Pro, mis oli A. Buršini poolt enda elukaaslasele kingitud, ja mis asub hoiul PPA Ida prefektuuri asitõendite hoidlas. 1.

1. Kokku lepiti ka asitõendite, salvestiste ja muude ära võetud objektidega edasise toimetamise osas.
2. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Viru Maakohtu 20.02.
3. a kohtuotsusega tunnistati A. Buršin süüdi ja talle mõisteti kokkuleppele vastav karistus. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud (sundraha 1230 eurot ja kaitsjatasu 489,90 eurot) kogusummas 1719,80 eurot tuleb tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistmata osa sundrahast, s.o 99 eurot, jääb riigi kanda. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. Maakohus konfiskeeris A. Buršinilt 2 mobiiltelefoni iPhone 16 Pro, mis võeti temalt ära kinnipidamisel ja läbiotsimisel ja võttis seisukoha asitõendite osas.
4. 14.03.2026 esitas A. Buršin Viru Maakohtu 20.02.
5. a otsuse peale apellatsiooni. Apellant märgib, et otsuses ei ole põhjendatud, miks tuleb konfiskeerida temalt ära võetud mobiiltelefonid. Samuti on menetluskulud osaliselt põhjendamatud. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
7. Kuna kohus on A. Buršini kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise korrast lähtudes.

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või

§ 339

lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 6.

§ 245

lg 1 p-de 10 ja 12 kohaselt kuuluvad konfiskeeritav vara ning süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe esemesse, mistõttu kohalduvad nende vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega kohaldub

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka konfiskeerimisele kuuluva vara ning menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKK nr 31-1-7-16, p-d 5.1-5.3).

7. A. Buršini apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist või konfiskeerimist puudutavas osas

1. peatüki
2. jao sätteid või § 339 lg-t
3. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
4. Riigikohus on selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad läbirääkimiste käigus kokkuleppele jõudma nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel (vt RKKK 3-1-147-16 p 5).

Antud juhul määras maakohus menetluskulude suuruse kindlaks vastavalt sõlmitud kokkuleppele – menetluskulud summas 1719,80 eurot võimaldati tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Seejuures lähtus maakohus sõlmitud kokkuleppes kokku lepitud sundraha määrast (1230 eurot), mitte kohtuotsuse tegemisel kehtinud sundraha määrast (1329 eurot). Seetõttu jättis maakohus sundraha summas 99 eurot riigi kanda. 9. Samuti on prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokku leppinud A. Buršinilt konfiskeeritavate esemete osas (kokkuleppe punkt 10). A. Buršin on kokkuleppele allakirjutamisega nõustunud, et temalt konfiskeeritakse nii tema kinnipidamisel kui tema elukohast läbiotsimisel leitud 2 mobiiltelefoni iPhone 16 Pro. Mõlemad telefonid on konfiskeeritud kui süüteoga saadud vara. Alusetu on ka etteheide selle kohta, et maakohus ei ole konfiskeerimist põhjendanud. A. Buršin on nõustunud asja lahendamisega kokkuleppemenetluses, mis on olemuselt lihtmenetlus ning milles tehtavas otsuses märgitakse

§ 249

kohaselt, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ja kokkuleppe sisu. Riigikohus on sedastanud, et üldjuhul ei ole kokkuleppemenetluses põhjendamiskohustuse rikkumine üldse võimalik. Olukorras, kus apellant tugineb rikkumisele, mis selles menetluses pole võimalik, on üldjuhul mõistlik jätta apellatsioon läbi vaatamata

§ 326lg 3 alusel (RKKK 1-20-3298/21 p 8).

10. Kohtuotsusest, kohtuistungi protokollist ja helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe sisu A. Buršinile arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe. A. Buršin jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ning ka kohtuotsus oli tema jaoks arusaadav. 11.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna A. Buršinil ei ole

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) 3