) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Esialgne võlausaldaja AS Inbank Finance ja S. G. (kostja) sõlmisid 13.11.2020 laenulepingu nr L89004410840, mille alusel sai kostja laenu summas 11 030 eurot. 16.05.2022 sõlmiti kokkulepe lepingu nr L89004410840 muutmiseks ja leping hakkas kandma numbrit L89008807886. Lepingu nr L89008807886 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 11,24% aastas ja intressimäär 9,90% aastas. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 3040,54 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 5993,59 eurot. 06.02.2022 sõlmis esialgne võlausaldaja kostjaga laenulepingu nr L89007958590, mille alusel sai kostja laenu summas 3000 eurot. Lepingu nr L89007958590 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 20,47% aastas ja intressimäär 15,90% aastas. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 1710,98 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1289,02 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg kokku summas 7282,61 eurot (5993,59+1289,02). Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis 04.09.2024 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse ning 25.09.2024 teatise lepingu 2 lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 26.09.2024 nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtu selgitused
Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (11,24% ja 20,47%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenude andmise eel tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 1583,72 eurot ja 1856,37 eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2021 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. Seega vastasid lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 676 eurot.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 676 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 169 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 169 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes
lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.