← Eesti

2-25-122489/9

Obsah (14)§ 444§ 468§ 442§ 630§ 633§ 405§ 415§ 178§ 407§ 367§ 173§ 162§ 138§ 177

2-25-122489 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Palmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2026 Tallinn Tsiviilasja number 2-25-122489 Hagi ese Aktiva F

§ 444lg.3).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p.2).

9. Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (

§ 442lg.10, § 637 lg 2 1).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (

§ 630lg.1, § 632 lg.1).

Apellatsioonkaebus 1 2-25-122489 tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (

§ 633lg.1).

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg.1).

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Kohtu selgitused 1. Kooskõlas

§ 407

lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on hagi seaduses sätestatud korras kättetoimetatud, kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ja kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud on tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud. 2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1 p. 1,4, 6, lg.2, § 108 lg.1, § 113 lg.1 ja § 113 lg.1, 1132 lg.2 p.1 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud

§ 367alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga.

Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-6605, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. 3. Kohus määrab kooskõlas

§ 173lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1 rahalise suuruse.

Menetluskulud tuleb

§ 162lg.1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõivu loeb kohus

§ 138

lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3 alusel vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Esindajakulu osas loeb kohus

§ 138

lg.2, § 144 p.1 ja § 175 lg.1 alusel vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 2 töötundi tasumääraga 84,50 eurot tunnis, kokku 169 eurot ilma 2 2-25-122489 käibemaksuta. Kohtu hinnangul ei ole tegemist niivõrd mahuka ja keeruka õigusvaidlusega, mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist, pealegi oli esitatud hagi puudustega, mis takistas asja kiiret ja õiget lahendamist. Juhindudes

§ 177

lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.