2-25-114024/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-114024 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hagi M. Õ. vastu võlgnevuse 20 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 58,74 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja M. Õ. (isikukood XXX), lepinguline esindaja J.

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2.Välja mõista M. Õ.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks võlgnevus (põhinõue) 20 eurot, seisuga 12. august 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 6,71 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

3.Välja mõista M. Õ.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis protsendina põhinõudelt (20 eurolt) alates 13. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine 1. Jätta menetluskulud M. Õ. kanda.

2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg

2).

1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. Õ. (kostja) vastu 40 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 28.07.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2.Hageja esitas 12.08.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 20 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise perioodi 09.08.2022-12.08.2025 eest summas 6,71 eurot ja alates 13.08.2025 viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 25.07.2022 sõiduauto reg.märgiga XXX hageja poolt parkimist opereeritavas A.H.Tammsaare tee X, Tallinn kinnistul parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 20 eurot tasumist. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel.

Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on parkimisega nendega nõustunud (sõlminud lepingu), st poolte vahel on kehtiv parkla kasutusleping sõltumata sellest, millisel alusel hageja parklat valdab. Parkimistingimustest nähtub, et parkimisala üürileandja on hageja. Parkimisala on tähistatud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet parkimiskorda väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega. Seega parkides oma auto parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva isiku vahel lepinguline suhe. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tingimused olid parklas olemas ning need on saanud lepingu osaks.

Kostja kasutuses olnud auto sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel 2 (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides. Parklas on lubatud parkida parkimiskellaga kaks tundi. Kostja parkimise algusaega ei fikseerinud.

4.Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt.

Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Alust on eeldada, et parkimiskord, mille kohaselt võis parklas parkida parkimiskellaga kuni kaks tundi, kehtis järjepidevalt vähemalt ajavahemikul juulist 2019 kuni 16.09.2022. Veelgi enam, hageja hinnangul on Tammsaare tee X asuva parkla parkimistingimused sedavõrd üldtuntud, et neid tuleb pidada üldteada asjaoluks, mis ei vaja eraldi tõendamist.

KOSTJA VASTUVÄITED 5. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

6.Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud parkimisteenuste lepingut kuupäeval 25.07.2022, mistõttu puudub hageja nõudel igasugune õiguslik alus. Konkreetsest kuupäevast on esitanud hageja vaid fotod kostja sõidukist ning foto sildist, mille kohaselt tööpäeviti kaks tundi parkimist parkimiskellaga on tasuta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks tegutsenud antud parklas 25.07.2022 ning hageja oleks esitanud vastava pakkumuse kostjale. Asjaolu, et hageja infotahvel parkimistingimustest oli nimetatud parklas talvisel ajal kindlaksmääramata kuupäeval või 16.09.2022 ei tõenda, et sama tahvel asus Tammsaare tee X ärihoone parklas 25.07.2022.

Pakkumus oleks pidanud väljenduma hageja poolt parkimistingimuste tahvli asetamisega parklasse sissesõidul nähtavale kohale ja kontrolör pidanuks tegema foto vastava kuupäevaga antud tahvlist, sellisel juhul saaks asuda seisukohale, et hageja on teinud kostjale pakkumuse.

Antud juhul viimane asjaolu ei ole tõendatud, seega ei saa asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oleks kehtiv leping. Kuivõrd poolte vahel puudus 25.07.2022 kehtiv võlaõiguslik leping, on ka kõik kõrvalnõuded ning sissenõudmiskulu nõue aluseta, mistõttu nendel pikemalt kostja vastu vaidlema ei hakka, väites vaid, et puudub õiguslik alus antud nõuetel.

7.Üldtuntuks ei saa pidada asjaolu, et 25.07.2022 kehtivad Tammsaare tee X parklas hageja parkimise tüüptingimused. Seega peaks trahvi määrates parkimiskontrolör tööd alustades tegema ka nähtava kuupäevaga foto konkreetsest parklast, kus on näha, et parklasse sisenedes on nähtaval kohal parkimistingimused.

KOHTU PÕHJENDUSED 8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

9.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10.Hageja on esitanud nõude raha maksmise kohustuse täitmiseks ning võla sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks. Esimene nimetatud nõuetest võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise 3 kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Võla sissenõudmiskulude nõudmiseks annab aluse VÕS § 1132 lg 2. Viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning lisaks TsMS § 367 alusel.

11.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõiduauto registreerimismärgiga XXX omanik ning tema sõiduauto parkis 25.07.2022 A.H.Tammsaare tee X, Tallinn parklas parkimiskellata (vt ka dtl 43-56).

12.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt nt Riigikohtu 20.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 22). Kuna poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduauto parkimiseks üürileping sõlmitud, sh kas poolte vahel oli leppetrahvikokkulepe. TsMS § 230 lg 1 alusel tuleb hagejal tõendada kostjaga parkimislepingu sõlmimist ja selle lepingu tingimusi.

13.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 järgi kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:

1)poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

2)võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

3)võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

4)võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

14.Esmalt käsitleb kohus vaidlusküsimust, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).

4 15. Hageja on esitanud leppetrahvi koos rikkumise ajal sõiduautost tehtud piltidega (vt dtl 4349). Samuti on hageja esitanud pildid liiklus- ja teavitusmärkidest, mis on paigaldatud parkimisalale (vt dtl 50-57). Muu hulgas nähtub 16.09.2022 kuupäevaga fotolt teavitus parkimiskorra kohta (vt dtl 56). Lisaks on hageja esitanud 2019. aasta juulis tehtud foto, millelt on nähtavad samad parkimistingimused (vt dtl 104). Parkimistingimustest nähtub, et parkimisala üürileandja (operaator) on hageja. Seega olid hageja opereeritavas A.H.Tammsaare tee X parklas nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus tohib parkida 2 tundi parkimiskellaga tööpäevadel ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt viidatud Harju Maakohtu tsiviilasjades nr X-XX-XXX ja nr X-XX-XXX tehtud lahendites on tuvastatud sarnased asjaolud (lahendid on avalikult kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/koik_menetlused.html). Nimelt tuvastas Harju Maakohus 25.03 2025 otsuses (tsiviilasi nr X-XX-XXX), et A.H.Tammsaare tee X, Tallinn parkimisalal oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist parkimisalaga, kus tohtis parkida parkimiskellaga tööpäevadel 2 tundi ning kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Ka Harju Maakohtu 07.11.2024 otsuses (tsiviilasi nr X-XX-XXX) tuvastati, et hageja opereeritud Tallinnas A.H.Tammsaare tee X asuvas parklas oli sõiduki omanikul õigus parkida tasuta 2 tundi, kui ta fikseerib parkimise algusaja ning parkimistingimuste p 7 nägi ette, et kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses tasuta parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasil või armatuurlaual fikseerida nähtavale kohale asetatud parkimiskellaga ja p 8 järgi võis lepingutingimuste rikkumisel operaator nõuda leppetrahvi tasumist kuni 57 eurot. Eelnevast järelduvalt saab eeldada, et parkimiskord, mille kohaselt võis parklas parkida parkimiskellaga kuni kaks tundi, kehtis järjepidevalt vähemalt ajavahemikul juulist 2019 kuni 16.09.2022.

Kohus märgib, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada (vt nt Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, 18).

16.Kostja seisukoht, et hageja peab tõendama, et parklale viitavad hageja teadete tahvlid pidid olema olemas ja selgelt nähtavad vaidlusalusel aja, ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on loogiline eeldada, et hageja ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduauto parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud.

17.Hageja infotahvlil on toodud välja parkimistingimused (vt dtl 57), millest nähtub, et hageja (operaator) ning sõiduki omaniku või kasutaja (sõidukijuht) vahel sõlmitakse eraparkla kasutamise leping. Nimetatud parkimistingimuste p 1 kohaselt väljendab operaator lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi ning parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. Parkimistingimuste p 5 järgi on sõidukijuht kohustatud omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba.

Parkimistingimuste p 7 alusel kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Parkimistingimuste p 8 järgi kohustub sõidukijuht lepingu rikkumise korral tasuma 5 leppetrahvi kuni 57 eurot. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul hageja tõendanud parkimislepingu sõlmimise kostjaga.

18.Järgmisena käsitleb kohus küsimust, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).

Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (vt dtl 50-56, 104) nähtub, et A.H.Tammsaare tee X, Tallinn parkimisala puhul on tegemist parkimisalaga, millel tasuta parkimise õiguse (2 tundi) annab parkimise algusaja märkimine parkimiskellaga. Kohus on tuvastanud, et vaidlusaluse parkimisala puhul olid märgid ja infotahvlid paigaldatud nii parklasse sissesõitudel kui ka parklas sees. Vaidlusaluse parkla parkimistingimustes on selgelt märgitud, et tasuta parkimisõiguse annab parkimise algusaja fikseerimine parkimiskellaga (vt parkimistingimuste p 7). Hageja poolt esitatud fotodega on tõendatud, et kostja ei olnud enda parkimisaja algust parkimiskellaga fikseerinud (vt dtl 45-49). Seega on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi.

Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv (vt parkimistingimuste p 8), mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 20 eurot. Vaidlus puudub, et hageja jättis kostja sõiduauto esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist (vt ka dtl 43, 49). Kohus märgib, et hagejal ei ole kohustust kostjale leppetrahvi edastada muul viisil või korduvalt kostja poole pöörduda, kui hageja on leppetrahvi pannud kostja sõiduauto esiklaasi kojamehe vahele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole kostja leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.

19.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlanõue summas 20 eurot rahuldada.

20.Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub samuti rahuldamisele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

21.Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast päevast (09.08.2022) kuni hagi esitamiseni (12.08.2025) summas 6,71 eurot (vt arvutuskäik dtl 60). Kostja ei ole viivisearvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates 13.08.2025 viivise protsendina põhinõudelt (20 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22.Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid summas 30 eurot. VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja 6 nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja leppetrahvi sissenõudekulud on seotud järgnevaga: 03.02.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot (dtl 61-66); 08.05.2023 võlateatis maksumusega 5 eurot (dtl 67-71);

28.08.2023 võlateatis maksumusega 5 eurot (dtl 72-76); muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot mis sisaldavad: päringu tegemine Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule tehtavate SMSde ja kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohus leiab, et ka see hageja nõue kuulub rahuldamisele.

23.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 20 eurot, seisuga 12.08.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 6,71 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (20 eurolt) alates 13.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.

25.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

26.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.