kokkuleppemenetluses Süüdistatav R I, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, põhiharidus, emakeel eesti keel, õpib xxxx, kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, tõkendit ei ole kohaldatud § 121 lg 1 järgi Tsiviilkostja seaduslik esindaja ema K I, isikukood xxxx Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – § 249, § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus otsustas: Tunnistada R I süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui R I ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab R Iile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.04.
MAAKOHTU SEISUKOHT 2 Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 19.03.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R Iile mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui R I ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Tsiviilhagi Varalist kahju tekitati M L. Kannatanu volitatud esindaja R A esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 200 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista R Ii seaduslikult esindajalt K I kannatanule õigusvastase teoga tekitatud kahju summas 200 eurot, mis kanda M L AS SEB Pank arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusse kriminaalasja numbri. Süüdistatav ja tsiviilkostja võtavad kahjunõuded õigeks. Süüdistatav R I on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav R I on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. R I tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 ja 3 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on R Ii menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtus vandeadvokaat Robert Sprengki poolt osutatud õigusabi eest kokku 350,30 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuritegude korral on 1419 eurot. Kohus selgitab, et käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal (19.03.2026) oli teise astme kuritegude puhul sundraha suurus 1329 eurot. Alates 01.04.2026 muutus töötasu alammäära suurus summani 946 eurot, mistõttu on alates 01.04.2026 sundraha suurus teise astme kuritegude puhul 1419 eurot. Arvestades, et sundraha suurus on sõltuvuses töötasu alammäära suurusest ja kokkuleppe osapooltel puudub võimalus määrata, millal kohus kujundab seisukoha kokkuleppe kohta kohtulahendis, siis on põhjendatud jätta töötasu alammäära suurenemise põhjusel sundrahast 90 eurot välja mõistmata. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdistatava varalist seisundit (R I on alaealine, õpib xxxx, tal puudub sissetulek) ja resotsialiseerumise väljavaateid, jätta kaitsjatasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 350,30 eurot ning sundrahast 754 eurot riigi kanda. Menetluskulud summas 665 eurot võimaldada R Iil tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 60 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul tuleb igakuiselt tasuda 55 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) 3 Kristel Jaakus Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.