← Eesti

2-17-6990/67

Obsah (6)§ 109§ 107§ 88§ 95§ 104§ 87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Otsuse teatavaks tegemise aeg 17. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviila

) § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel. Tööleping lõpetati põhjusel, et hagejale esitati kuriteokahtlustus ja seda kajastati meedias. Ülesütlemine on tühine, sest selles puuduvad töölepingu lõpetamise põhjendused. Tööandja ei ole selgitanud, millist haiglasisest akti või kutse-eetika reeglit on hageja rikkunud. Tööandja ei ole õigustatud töölepingut lõpetama üksnes töötajale esitatud kuriteokahtlustuse esitamise faktile tuginedes. Tööandja peab määratlema teo, mis usaldamatuse tekkimise võimaluse tekitas. Tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest ei saanud ainuüksi hagejale kahtlustuse esitamine tekitada usaldamatust tema vastu. Hageja taotleb seoses töölepingu lõpetamisega hüvitist

§ 109lg 1 alusel.

Hageja kolme kuu keskmise töötasu suuruseks on 16 375,53 eurot. Kostja vastuväited

  1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine õiguspärane. Kostja on selgelt ning arusaadavalt esitanud ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise põhjendused. Hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine oli otseselt seotud töölepingust tulenevate kohustuste täitmisega (töölepingu p 9.1.1). Hagejale kahtlustuse esitamine Keskkriminaalpolitsei poolt eeldab hageja poolt sellele eelnevalt mingi teo või tegude sooritamist või nendest hoidumist, ilma milleta ei olnud hagejale kahtlustuse esitamine võimalik. Hagejale esitatud kahtlustuse sisu oli seotud tegudega, mis olid vahetult seotud hageja töötamisega kostja juures. Kostja ei pea tõendama hageja tegudest tulenevalt kolmandate isikute usaldamatuse tekkimist kostja vastu. Oluline on fakt, et meedias on hagejale kahtlustuse esitamist kajastatud ning võttes arvesse kahtlustuse sisu, siis pidi sellele eelnema hageja vastavasisuline tegevus või tegevusetus. Menetluse käik
  2. Harju Maakohus rahuldas
  3. jaanuari
  4. a otsusega hagi, tuvastas töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas pooltevahelise töölepingu

§ 107lg 2 alusel alates 25. jaanuarist 2017, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kolme kuu 2

(8)keskmise töötasu ulatuses summas 16 375,53 eurot, hüvitiselt seadusjärgse viivise, jättis menetluskulud kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et saab menetleda hagis esitatud nõudeid, sh kolme kuu keskmise töötasu hüvitise nõue (

§ 109lg 1).

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei piisa tööandjapoolseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, et ülesütlemisavalduses loetletakse karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegusid (

§ 88lg 1 p 5).

Tööandjal on kohustus määratleda ülesütlemisavalduses tegu, mis põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (

§ 88lg 1 p 6).

  1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  2. septembri
  3. a otsusega maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus eelmenetlust läbi viies olulisel määral selgitamiskohustust. Maakohus jättis kostjale selgitamata, et töölepingu ülesütlemise kehtivuseks tuleb kostjal tuua esile ja vaidluse korral tõendada hageja konkreetne tegu või teod, mis on viinud kostja ja/või kolmanda isiku usalduse kaotuseni.
  6. Harju Maakohus rahuldas
  7. septembri
  8. a otsusega hagi, tuvastas töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas pooltevahelise töölepingu

§ 107lg 2 alusel alates 25.

jaanuarist 2017, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 16 375,53 eurot, hüvitiselt seadusjärgse viivise, jättis menetluskulud kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus hindas tööandja ülesütlemisavaldust ning leidis, et see ei ole piisavalt põhjalik selleks, et töötajal oleks võimalus ennast esitatud väidete vastu kaitsta. Tööandja ei võinud lepingut usalduse kaotuse tõttu üles öelda enne, kui tööandjal oleks olnud võimalik esitada töötajale rikkumiste kohta konkreetsed ja arusaadavad andmed. Kuigi põhjenduste puudumine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise kehtetust, siis praegusel juhul on tööandja rikkunud nii vorminõudeid, kui ka esitanud ülesütlemisavalduse sisulise aluseta. Tööandjale ei olnud ülesütlemise ajal teada hageja rikkumiste sisu ning ta toetus üksnes prokuratuuri pressiteadetele. Isiku vahistamine ja meediakajastused võivad põhjustada usalduse kaotuse töötaja vastu, kuid tööandjal on siiski vaja teada ja anda hinnang töötajale süükspandavatele tegudele. Tööandja on töötaja väidetavaid rikkumisi kirjeldanud alles

  1. aprilli
  2. a menetlusdokumendis. Kindlasti ei ole tegemist mõistliku ajaga. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja meneltuskulud (lepingulise esindaja kulu) 8682 eurot ning sellelt seadusjärgse viivise. Apellatsioonkaebus
  3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, vähendada hagejale väljamõistetavat hüvitist ühe euroni. Kostja hinnangul ei ole maakohtu otsus põhjendatud, jättes arvestamata kehtiva kohtupraktikaga ja kostja esitatud tõenditega (TsMS § 232 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus jättis otsuses analüüsimata töölepingu ülesütlemise

§ 88lg 1 p 6 alusel.

Maakohus tegi kostjale ettepaneku sisustada töölepingu ülesütlemisavalduses nimetatud termineid. Kostja tegi seda ja esitas täiendavad tõendid. Maakohus on aga otsuse p-s 13 üldsõnaliselt märkinud, et seda ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. Seega anti kostjale võimalus tõendeid esitada, kuid maakohus jättis need hindamata. Tulenevalt kohtupraktikast võib ülesütlemisavaldust kohtumenetluse kestel täpsustada (nt Tallinna Ringkonnakohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1043). Praeguses asjas tuleb arvestada, et kostja ei saanud ise hageja rikkumisi avastada ega neid ülesütlemisavalduses kirjeldada. Kostja ei olnud kriminaalmenetluses menetlusosaline ning kriminaalasja materjale talle ei avaldatud. Kostja sai hageja rikkumiste täpsema sisu teada TTT ja SSS kriminaalasjades tehtud kohtuotsustest. Pärast kohtuotsustega tutvumist esitas kostja esimesel võimalusel oma 3

(8)seisukohad koos tõenditega. Hageja on kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu
  1. mai
  2. a otsusega süüdi mõistetud talle prokuratuuri pressiteates ja kostja poolt töölepingu ülesütlemisavalduses kirjeldatud süütegude toimepanemises (kriminaalasi nr 1-1810195). Maakohus ei põhjendanud, milliseid asjaolusid kaaludes peab väljamõistetav hüvitis olema kolme kuu töötasu suurune ning miks ei saa arvestada kostja hüvitise vähendamise taotlusega. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täielikult tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
  5. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • poolte vahel oli
  6. aprillil 2005 sõlmitud tööleping nr XXX ja hageja töötas kostja juures alates
  7. maist 2005 projektijuhina ning alates
  8. detsembrist 2009 tehnikadirektorina; • Keskkriminaalpolitsei pidas hageja kuriteos kahtlustatavana kinni
  9. jaanuaril 2017 ja ta võeti Harju Maakohtu
  10. jaanuari
  11. a määrusega vahi alla; • prokuratuuri veebilehel ilmus
  12. jaanuaril 2017 teade hageja kinnipidamise ja talle kahtlustuse esitamise kohta („Keskkriminaalpolitsei kahtlustab PERHi tehnikadirektorit korruptsioonikuritegudes“); • kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles
  13. jaanuari
  14. a avaldusega usalduse kaotuse tõttu

§ 88lg 1 p-de 5 ja 6 alusel, märkides hageja viimaseks tööpäevaks 24.

jaanuar 2017; • hageja sai kostja ülesütlemisavalduse uurija vahendusel kätte

  1. jaanuaril
  2. Pooled vaidlevad töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse üle. Pooled ei vaidle enam selle üle, kas kohus on asja õigesti menetlusse võtnud. Sellekohaseid sisulisi vastuväiteid ei ole kostja oma apellatsioonkaebuses esitanud.
  3. Maakohtu hinnangul rikkus tööandja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel nii formaalseid kui materiaalseid nõudeid. Ülesütlemine ei olnud maakohtu hinnangul piisavalt põhjendatud ning oli esitatud sisulise aluseta, sest tööandjale ei olnud ülesütlemise ajal teada töökohustuste rikkumiste sisu (maakohtu otsuse p 12). Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et ülesütlemise formaalsed eeldused on täitmata. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (

§ 95lg 1).

Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (

§ 95

lg 2).

§ 95

lg-s 3 sätestatakse, et

§ 95

lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kuigi

§ 95

lg 2 paneb tööandjale kohustuse ülesütlemist põhjendada, võimaldab sama paragrahvi kolmas lõige öelda töölepingu üles ilma põhjendusi esitamata. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täitmata. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab 4

(8)nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu
  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kui tõlgendada tööandja ülesütlemisavaldust kooskõlas TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatuga, siis sellest on üheselt mõistetav tööandja tahe öelda tööleping üles alates
  3. jaanuarist
  5. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas täidetud on ülesütlemise materiaalsed eeldused. Maakohus leidis, et kostja teade ei ole piisavalt põhjalik, et hagejal oleks võimalus ennast esitatud väidete vastu kaitsta ning teate tekst ei sisalda ühtegi konkreetset hagejale süüks pandavat tegu (maakohtu otsuse p-d 9 ja 10). Mh leidis maakohus, et kuigi kostja kirjeldas töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid rikkumisi
  6. aprilli
  7. a menetlusdokumendis, siis seda ei ole tehtud mõistliku aja jooksul (maakohtu otsuse p 13). Kolleegium selgitab, et kui tööandja ei ole ülesütlemist kooskõlas

§ 95

lg-ga 2 põhjendanud, peab kohus mh tuvastama ka selle, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud.

§ 104

lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

§ 104

lg 1 järgi piisab ülesütlemise tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või see ei vasta seaduse nõuetele.

§ 87

järgi töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. Kostja on tuginenud

§ 88

lg 1 p-dele 5 ja 6, mille kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelõige kui töötaja: on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. 12. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses toodud väitega, et ülesütlemise materiaalsete eelduste tuvastamisel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, sh jätnud tuvastamata

§ 88lg 1 p 6 kohaldamise eeldused.

See on viinud sisuliselt ebaõige lahendini. Ringkonnakohtul on võimalik menetluslikud puudused kõrvaldada. 13. Esmalt hindab ringkonnakohus kostja väiteid seoses

§ 88lg 1 p 5 kohaldamisega.

Maakohus ei hinnanud kostja poolt kohtumenetluse kestel esitatud täiendavaid asjaolusid ja nende kohta esitatud tõendeid, mis olid eelviidatud alusel töölepingu lõpetamise aluseks. Maakohus leidis, et kostja poolt esitatud asjaolusid ei saa arvestada, sest neid ei toodud esile mõistliku aja jooksul. Kuigi maakohus ei ole tuginenud

§ 88

lg-le 4, on ta mõistlikule ajale viidates arvatavasti pidanud silmas nimetatud sätte kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mis puudutab

§ 88

lg 1 p 5 alusel ülesütlemist, et ülesütlemisavaldus ei sisalda konkreetseid etteheidetavaid tegusid ja põhjendus on üldsõnaline. Samas saab ülesütlemisalust ka hiljem täiendada, mh kohtumenetluse kestel, kus ülesütlemise üle vaieldakse (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 11). Oluline on aga see, et ülesütlemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset ülesütlemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi. Arvestada tuleb

§ 88

lg-ga 4, mille järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja selgitas, et esitas

  1. detsembril 2018 Riigiprokuratuurile teabenõude hageja suhtes alustatud kriminaalmenetluse kohta (I kd, tl 182). Riigiprokuratuuri vastuse kohaselt sisaldas hageja karistuskokkulepe samasid asjaolusid, mis on kajastatud
  2. aprillil 2018 OÜ Tabasalu Meistrid ja
  3. oktoobril 2018 SSS suhtes tehtud kohtuotsustes (I kd, tl 183). Kostja taotles
  4. aprillil 2019 luba kohtutoimikutega tutvumiseks ja sai selle (III kd, tl 44).
  5. Kostja on menetluse kestel ülesütlemisaluseid täiendanud järgmiselt (vt
  6. aprilli
  7. a menetlusdokument; III kd, tl-d 110-113): a.
  8. juulil 2016 avaldatud riigihankega nr 176322 seoses koostas SSS juhatuse liige XXX
  9. juuli
  10. a pakkumuse juurde äriühingu maksuvõla puudumise kohta tõendi. Nimetatud tõend oli võltsitud. Hageja sai
  11. juulil 2016 telefoni 5

(8)teel teada, et tõend maksuvõla puudumise kohta on võltsitud. Hageja ei teavitanud hankekomisjoni liikmeid, et tõend on võltsitud. Hankes tunnistati edukaks SSS pakkumus ja temaga sõlmiti leping summas 141 230,95 eurot. Vastutasuks selle eest, et hageja tagas SSS soodsate otsuste tegemise, andis SSS juhatuse liige hagejale altkäemaksu kokku summas 17 834,40 eurot ning äriühing remontis ajavahemikul 2012-2013 ja
  1. aastal hageja elukaaslase korterit. Hageja ei maksnud korteri remontimise eest ning äriühing tasus hageja poolt e-posti teel saadud mööblipoe arved. b. Hageja esitas endaga seotud äriühingute (osaühing Y.A, /ettevõtte nimi/; III kd, tl-d 57-61 pöördel) kaudu SSS erinevaid arveid teenuste eest, mida ei olnud SSS osutatud: nt
  2. detsember
  3. a arve IM12-12 summas 1783,20 eurot; ajavahemikul
  4. a juuli kuni oktoober saatis hageja /ettevõtte nimi/ arveid erinevate konsultatsiooniteenuste eest; ajavahemikul
  5. a novembris-detsembris ja
  6. a jaanuaris esitas hageja osaühingu Y.A ja /ettevõtte nimi/ arveid erinevate konsultatsiooniteenuste ja ehitusmahtude suuruse arvestuste eest. c. Hageja lasi maksta enda ostetud mööbli eest TTT, kes osales kostja hangetel (
  7. veebruari
  8. a tellimus). d. Hageja võltsis oma elukaaslase ema korteri kohta tehtud eksperdiarvamust, mida kasutati tõendina tsiviilasjas nr 2-15-
  10. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid ning on refereerinud üksnes kriminaalasjades tehtud kohtuotsuseid. Hagejale etteheidetavad teod, millega kostja sisustab ülesütlemisalust, on piisavalt selged. Nõustuda ei saa hageja käsitlusega, et kostja pidi ülesütlemise materiaalse eeldusena välja tooma riigihangetes kehtestatud tingimused, vastuvõetud otsused ja kuidas vastav riigihangete tingimuste rikkumine on käsitletav töötaja poolt töölepingujärgsete kohustuste rikkumisena. Siinjuures on hageja põhjendamatult asunud seisukohale, et kostja peab tõendama töökohustuste rikkumist. Kostja ei öelnud hagejaga töölepingut üles töökohustuste rikkumise tõttu

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Kostja on küll tuginenud töökohustuste rikkumisele, mh viidanud töölepingu p-le 9.1.1, kuid see on esitatud vastuseks hageja väidetele, millega on kaldutud kõrvale asja lahendamisel tegelikult tähtsust omavatest asjaoludest. Seega ei oma hageja poolt välja toodud detailne hankemenetluse läbiviimise analüüs asjas tähtsust.

  1. Ülesütlemisaluseks olevad teod (hageja osales riigihangete korraldamisel ja tegi äriühingutele soodsaid otsuseid ning edaspidise sujuva koostöö tagamiseks maksid äriühingud hageja poolt esitatud arveid ning osutasid hagejale tasuta teenuseid) on tõendatud järgmiste dokumentaalsete tõenditega: J.K ja O.L kinnitus, et hageja ei teavitanud riigihanke nr 176322 eduka pakkuja poolt võltsitud tõendi kasutamist (III kd, tl 64); T.N kahtlustatava ülekuulamise protokoll TTT poolt hageja esitatud mööblipoe arve tasumise kohta (III kd, tl-d 69-72 pöördel); A.G kahtlustatava ülekuulamise protokollid dokumendi võltsimise, korteri remontimise ja hageja poolt esitatud arvete tasumise kohta (III kd, tl-d 56, 62, 75-80); A.G kinnitus riigihankes nr 176322 dokumendi võltsimise, kasutamise ja hagejat sellest teavitamise kohta (III kd, tl 81); riigihanke komisjoni otsuse protokoll riigihankes nr 176322, mille kohaselt otsustati sõlmida hankeleping SSS (III kd, tl-d 86 ja pöördel; 88-90); Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-2452, millega kokkuleppemenetluses tunnistati T.N ja TTT süüdi seoses kostja korraldatud hangetega hagejale pistise andmises (I kd, tl-d 189-II kd tl 27); Harju Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 118-7157, millega kokkuleppemenetluses tunnistati A.G ja SSS süüdi seoses kostja korraldatud hangetega hagejale altkäemaksu andmises, dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ja konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste toimepanemises (II kd, tl-d 95-146 pöördel); Harju Maakohtu
  6. mai 6

(8)
  1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-10195, millega kokkuleppemenetluses tunnistati hageja süüdi riigihangete teostamise nõuete rikkumises eriti suures ulatuses, altkäemaksu võtmises ja küsimises, rahapesus suures ulatuses, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises (II kd, tl-d 28-42; III kd, tl-d 117-132). Puudub vaidlus, et hageja töötas alates
  2. detsembrist 2009 kostja tehnikadirektorina, kus tema tööülesanneteks oli tehnikateenistuse töö juhtimine. Tööülesanded olid sätestatud
  3. juulil 2013 kinnitatud infrastruktuuritehnika teenistuse põhimääruses, mille kohaselt on infrastruktuuritehnika teenistuse ülesandeks haigla arendajana mh infrastruktuuri arendusprojektide planeerimine, investeeringute realiseerimise juhtimine, investeeringute järelevalve ja kvaliteedikontrolli teostamine ning teostatud investeeringute ning projektide dokumenteerimine (I kd, tl-d 48-50 pöördel, p-d 4.3.1, 4.3.3, 4.3.4, 4.3.5). Selleks, et arendada ja parendada haigla tööks vajalikku infrastruktuuri, korraldas kostja mh riigihankeid. Hageja oli määratud riigihangete komisjoni liikmeks, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning riigihanke eduka pakkuja valimisel (I kd, tl-d 61-67; hangete kord, I kd, tl-d 51-56, p-d 5.1.1.2, 5.5.2.1, 5.5.2.4, 5.5.2.5). Arvestades hageja positsiooni ja kostja funktsioone, siis otsuse p-s 14 kirjeldatud teod annavad ülesütlemiseks aluse. Samuti saab põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu tegu, kus ametiisik kihutab riigihangetel osaleva äriühingu juhatuse liiget võltsima dokumenti, et see esitada kohtule tõendina oma lähisugulaste tsiviilõiguslikus vaidluses.
  4. Kolleegium märgib, et käesoleva asja eripäraks on hageja süüdimõistmine kriminaalasjas tehtud otsusega osaliselt samadele rikkumistele tuginedes, mida kostja heidab hagejale ette tsiviilkohtumenetluses. Jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas on TsMS § 272 lg 2 järgi teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib faktiliste asjaolude tõendamiseks kasutada muus osas dokumentaalse tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega (vt Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 25). Kriminaalasjas on hagejale inkrimineeritud, et osaledes kostja hangete korraldamisel, tegi ta SSS ja TTT soodsaid otsuseid, millega soodustas nimetatud äriühingute osalemist kostja korraldatud hangetel ning edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andsid äriühingute juhatuse liikmed hagejale altkäemaksu. Samuti soovis hageja, et SSS juhatuse liige ja aktsionär A.G koostaks tema elukaaslase ema korteri remonditööde kohta eksperdiarvamuse, hinnapakkumise ja arve, teades, et seda sooviti esitada tõendina Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-15-13404 ning tegelikke töid äriühing ei teostanud. Kolleegiumi arvates saab neid kriminaalmenetluses tuvastatud faktilisi asjaolusid lugeda sellisteks, millest tuleb tsiviilkohtumenetluses lähtuda, ehk neid saab lugeda „teo asetleidmiseks“ ja hageja poolt „toimepanemiseks“ TsMS § 272 lg 2 tähenduses. See, milline kriminaalõiguslik hinnang on antud hageja teole – nt riigihangete teostamise nõuete rikkumine eriti suures ulatuses ja rahapesu – ei oma tsiviilkohtumenetluses tähtsust.
  7. Ringkonnakohus leiab, et menetluse kestel ülesütlemisalustena esitatud asjaolusid tuleb arvestada, kuna nende esitamise ajaks ei olnud möödunud mõistlik aeg

§ 88lg 4 tähenduses.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 88lg-t 4.

Mõistliku aja hindamine on diskretsiooniotsus, mille kohus teeb konkreetse juhtumi asjaolusid kaaludes. Maakohus ei ole täitnud põhjendamiskohustust, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme. Mõistlikku aega arvestatakse töölepingu ülesütlemiseks aluse andnud asjaoludest teadasaamisest. Praeguses asjas tuleb arvestada, et tegemist oli karistusseadustikus ettenähtud kriminaalkorras karistatava tegevusega (korruptsioonikuriteod), mistõttu oli kostjal võimatu selliseid tegusid iseseisvalt avastada. Kui kostja sai prokuratuurilt ja kohtult loa tutvuda 7

(8)kriminaalasja toimikutega, esitas ta esimesel võimalusel oma seisukoha koos tõenditega.

§ 88lg 4 ei välista praegusel juhul kostja tuginemise 21.

märtsil 2019,

  1. aprillil ja
  2. aprillil 2019 esitatud asjaoludele ja tõenditele. Kolleegium märgib, et asja teises ja kolmandas köites ei ole kostja menetlusdokumendid ajalises järjekorras ning tõendid on köidetud läbisegi ja korduvalt, mis teeb ülevaate saamise raskendatuks. Samas ei ole see rikkumine, mis mõjutab asja lõpplahendust. Hageja on saanud eeltoodud menetlusdokumentidega tutvuda ning esitada oma seisukoha (III kd, tl 136).
  3. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalne eeldus

§ 88

lg 1 p 5 järgi täidetud, s.o töötaja on toime pannud teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. 20. Ringkonnakohus leiab, et töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esineb alus ka

§ 88lg 1 p 6 järgi.

Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna töötaja ei teadnud etteheidetavate tegude sisu, siis tema vahistamine ja sellekohased meediakajastused ei saanud olla ülesütlemise põhjuseks. Kohtupraktikas on usalduse kaotamist selgitatud varem kehtinud

§ 104lg 2 p 3 kohaldades.

Eeltoodud selgitused on kohased ka

§ 88lg 1 p 6 kohaldamisel.

Seega võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Kui tööandja peaks tõendama ka usaldamatuse tekkimist, siis muutuks, vaatamata töötaja süülisele teole, temaga töölepingu lõpetamine tõendamisraskuste tõttu tööandja jaoks äärmiselt raskeks või isegi võimatuks (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, p 10).
  3. Praeguses asjas tuleb arvestada, et hageja oli ametiisikuks, kes täitis avalikke ülesandeid ning talle esitati kahtlustus kostja juures töötades riigihangete läbiviimise nõuete rikkumises ja kelmuses, korduvas altkäemaksu võtmises ja küsimises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning rahapesus. Puudub vaidlus, et hageja kinnipidamine ja talle kahtlustuse esitamine pälvis meedia suure tähelepanu (nt I kd, tl-d 13-15). Ametiisiku kinnipidamine, kahtlustuse esitamise fakt ja selle kajastamine meedias annavad kolleegiumi hinnangul aluse

§ 88lg 1 p 6 alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

  1. Kuna ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.