) § 63 sätestab, et abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on sisuliselt eraldi elanud üle nelja aasta. Kostja viibib haiglas ning tema tervislikust seisundist ja hageja seisukohast nähtuvalt on ilmne, et kooselu ei taastu. Seega tuleb abielu lahutada. Kohus on kontrollinud, kas kostja võib vajada eestkostet ning teatanud neist asjaoludest ka kostja lastele. Seega on lastel võimalus enda ja X varaliste huvide kaitseks samme astuda, kuid lahutuse hagi käigus ei ole varalised küsimused asjassepuutuvad. Kuigi laste seisukoht erineb haigla seisukohast, on põhjust arvata, et vähemalt esimese kutse saamisel oli kostja võimeline olukorda mõistma. Asjaolu, et kostja või keegi teine ei soovi abielu lahutamist, ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
MS § 456 lg 2 punkti 1 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. 2 Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 (hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise) jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. TsMS § 455 lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.