) ei tulene kohustust Tartu Maakohtu 14.01.2025 määruse kättetoimetamiseks, on see 14.01.2025 AET kaudu ka kätte toimetatud. Hageja ei ole pärast seda esitanud hagiavaldust ega taotlusi. Kuigi uuele esindajale ei tehtud kohe toimiku materjale nähtavaks, ei ole kohtule teatatud eelmise esindaja volituste lõppemisest. Samuti puuduvad tsiviilasjas dokumendid, mis hagejale ei ole teada. Seega ei saa lugeda lisandunud esindajal toimikule juurdepääsu puudumist mõjuvaks takistuseks hagi esitamisele. Hagi esitamiseks vajalikud materjalid on hageja enda valduses ning hageja on teadlik 14.01.2025 kohtumääruse sisust. Hageja ei ole talle selleks antud tähtaja jooksul esitanud kohtule oma nõuet ega selle põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ega tasunud riigilõivu lähtuvalt hagi hinnast, mistõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 487 lg 1 esimese lause järgi kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.
lg 3 alusel keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal. Hageja ei ole tähtaegselt esitanud nõuetekohast hagi.
lg 5 kohaselt tuleb maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga (122,06 eurot). Haginõudelt kuni 4000 eurot tuleb riigilõivu tasuda 455 eurot. Hageja ei ole riigilõivu juurde tasunud.
lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.