KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2026, Rapla Tsiviilasja number 2-26-3268 Tsiviilasi C.Z-i hagi lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: C.Z (XXX), vandeadvokaat Tiina Mare esinda Hiob ja Kostja: A.H (XXX), lepinguline esindaja Helen Reinvart Istung ja seal osalenud isikud 01.04.2026, hageja C.Z ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, kostja A.H ja tema lepinguline esindaja Helen Reinvart A.H vastu abie lu RESOLUTSIOON:
- Jätta rahuldamata A.H taotlus abielu lahutamise menetluse peatamiseks.
- Rahuldada hagi.
- Lahutada C.Z-i (XXX) ja A.H (XXX) abielu, mis on registreeritud X, abielu registreerinud asutus X Vallavalitsus.
- Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaksmääramata.
- Saata kohtuotsus pärast jõustumist kannete tegemiseks Rahvastikuregistrile. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja 2 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
- C.Z esitas 11.02.2026 hagi A.H vastu abielu lahutamiseks. Hagi kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada.
- Pärnu Maakohus võttis asja 16.02.2026 määrusega menetlusse.
- Hageja kinnitas 02.04.2026 toimunud istungil, et ei pea abieluliste suhete taastamist võimalikuks ning soovib abielu lahutada.
- Kostja selgitas 02.04.2026 istungil, et soovib abieluliste suhete taastamist ja kohtult leppimiseks aega. Kostja taotles 16.03.2026 menetlusdokumendis abielu lahutamise menetluse peatamist kuni viieks kuuks, et selgitada välja poolte võimalused abielu säilimiseks. Kostja leidis, et juhul kui kohus leiab, et leppimisaja määramine ei ole vajalik ning hageja hetkeajel tekkinud soovi tõttu tuleb poolte vahelised abielulised suhted lõpetada, siis plaanib kostja lahendada koos abielu lahutamise vaidlusega ka vaidluse perekonna ühise eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete kasutamise kokkulepete kindlaksmääramiseks. Kostja soovib esitada vastuhagi. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohus jätab kostja taotluse, abielu lahutamise menetluse kuni viieks kuuks peatamiseks, rahuldamata. Kohus ei pea põhjendatuks pooltele PKS § 67 lg 3 alusel viiekuulise leppimisaja andmist. Vaatamata sellele, et pooltel on õnnestunud
- aastal abielulised suhted taastada, on käesoleval hetkel hageja korduvalt selgelt väljendanud, nii kirjalikult kui ka istungil, et soovib abielu lahutada ning ei pea abieluliste suhete taastamist võimalikuks. Kohtul puudub alus TsMS § 357 lg 3 ja PKS § 67 lg 3 alusel pooltele leppimisaja andmiseks ja seetõttu menetluse peatamiseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei pea abieluliste suhete taastamist võimalikuks, siis ei ole abieluliste suhete taastamine, ainult kostja soovi arvestades, võimalik ning seetõttu pole põhjendatud ka menetluse peatamine.
- Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
- Poolte abielu sõlmiti X Vallavalitsuses. Hageja ei pea abieluliste suhete taastamist enam võimalikuks. Kostja leiab, et nad elavad endiselt kaasomandis olevas elukohas ja nende elu on jätkunud tavapäraselt. Kostja soovib abieluliste suhete taastamist. Kohtu hinnangul on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud, kuna hageja on korduvalt väljendanud, et ei soovi abieluliste suhete jätkamist. Ühe abikaasa soovil abieluliste suhete taastamine ei ole kohtu hinnangul võimalik. Seega on PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ning hagi tuleb rahuldada.
- Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).
- Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
- Kohus selgitab kostjale, et kostjal on võimalik esitada eraldi menetluses hagi ja lahendada vaidlus perekonna ühise eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise 3 sisustuse esemete kasutamise kokkulepete kindlaksmääramiseks. Viidatud vaidlust ei ole põhjendatud lahendada vastuhagina käesolevas menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik