Obsah (9)
§ 620§ 621§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 113KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2026 Tsiviilasja number 2-24-110720 Tsiviilasi Tsiviilasja hind LEADELL Pilv Advokaadibü
) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja on osutanud kostjale teenuseid ning esitanud osutatud teenuste eest arved. Kostja on kinnitanud 12.06.2023 e-kirjas (dtl 51) arve nr 20230679 kättesaamist. Kostja ei ole esitanud arve osas pretensioone ning palus arve tasumiseks aega kuni juuni 2023 lõpuni. Hageja pikendas arve tasumise tähtaja kuni 25.06.2023 (dtl 50) ning andis omal algatusel arve tasumiseks uue tähtaja 30.06.2023 (dtl 127). Vaidlus puudub selles, et ka arve nr 20230785 on kätte saadud ega ole praeguseks hetkeks tasutud. 8. Kliendilepingu nr 244-2021/AP p 9 neljanda ja viienda lause kohaselt klient kohustub tasuma arved või vajadusel esitama arve kohta põhjendatud pretensioonid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arvel märgitud maksetähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Pretensioonide arvel märgitud tähtajaks mitteesitamisel loetakse arve Kliendi poolt täies ulatuses aktsepteerituks ning Ülesande täitmine vastuvõetuks (v. a ettemaksuarvete puhul). Kostja ei ole väitnud, et on tähtaegselt pretensioone esitanud. Kohus leiab, et alles maksekäsu kiirmenetluses 25.04.2024 esitatud pretensioonid on esitatud hilinenult. Kohtu hinnangul tuleb lugeda tõendatuks, et kostja etteheited teenusele on otsitud ning põhjendamatud. Kostja enda avaldustest nähtub, et tegelikult pretensioonid konkreetsete arvete ja nendega seonduvate teenuste osas puudusid. Kostja ei ole esitanud pretensioone ka arvetel märgitud töötundide arvu ja tunnitasu osas. Pooltevahelisest kirjavahetusest (50-52, 122-125) ei nähtu arvetele esitatud pretensioone, vaid avaldatakse tänu tehtud töö eest ja lubatakse arvete tasumist. Samuti tunnistab kostja 26.06.2023 e-kirjas hagejale tasumata võlgnevust ja palub lepingut mitte lõpetada (dtl 113 5
(7)2-24-110720 punktis 3). Ka 24.03.2025 seisukohas leiab kostja, et pole mingit kahtlust, et hageja on teinud hooldusõiguse menetluses tööd selle summa raames, mida kostjalt kohtus nõutakse ning kostjal pole ka alust arvata, et töötunnid on arvestatud valesti. Kohus leiab, et esitatud tõendite pinnalt puudub igasugune kahtlus selles, et hageja on omapoolse kohustuse korrektselt ja nõuetekohaselt täitnud ning et käsundisaaja on tegutsenud käsundiandjale lojaalselt ning käsundi laadist tuleneva vajaliku hooldusega (
§ 620
lg 1), täites käsundiandja juhiseid (
§ 621lg 1).
- Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Kostja on 24.03.2025 menetlusdokumendis leidnud, et hagi tuleks jätta rahuldamata, sest kostjal on nõue hageja vastu, mida ta soovib tasaarvestada (dtl 138). Kohus leiab, et tasaarvestusavaldus on ülemäära umbmäärane ning nõue, mida kostja on menetluslikus tasaarvestuses soovinud tasaarvestada, ei ole ka põhjendatud. Seega on tasaarvestuse vastuväide põhjendamatu. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses märkinud, et „siis ma kasutan siiski võimalust ka omalt poolt teha kohtu kaudu büroole etteheiteid, et huvi pärast saada kohtult hinnangu, kas minu mõtted on õiged või mitte.“ Kohus selgitab kostjale, et kuivõrd kostja on ise kinnitanud, et talle on nõutud summade ulatuses teenuseid osutatud ning puuduvad pretensioonid ka esitatud arvetel kajastatud teenuste osas, siis lähtub kohus sellest, et kostja ei ole mõistliku aja jooksul esitanud vastuväiteid osutatud teenusele ja selle maksumusele. Kohus ei hakka selles menetluses andma hinnangut osutatud teenuse põhjendatusele üksnes seepärast, et see kostjale huvi pakub. Kostja on leidnud, et tal oli õigustatud ootus, et teda esindab üksnes vandeadvokaat Aivar Pilv. Kohus märgib, et kostja on ise maksekäsu kiirmenetluse vastuväites kinnitanud, et allkirjastas volituse ka vandeadvokaat Merilin Pilvele enda esindamiseks, seega on ainetu kostja kriitika sellele, et teenust on osutanud lisaks vandeadvokaat Aivar Pilvele ka teine lepinguline esindaja. Ülejäänud vastuväiteid hagile ei pea kohus vajalikuks käsitleda, lähtudes TsMS § 405 lg-st
- Hageja on eelnevast tulenevalt oma kohustuse täitnud. Kostja on jätnud täitmata omapoolse kohustuse maksta osutatud teenuste eest tasu.
§ 8
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
§ 76
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 82
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
§ 100
kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
§ 101
lg 1 p 1 ja
§ 108
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult selle täitmist.
§ 101
lg 1 p-s 6 on ette nähtud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
§ 113
lg 1 ning kliendilepingu punkti 9 kohaselt on advokaadibürool õigus nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamisel viivist 24% tasumata summalt aastas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 11. Eelöeldust tulenevalt leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 2344,80 eurot, 23.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 534,60 eurot ning viivis alates 24.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas (TsMS § 367). 6
(7)2-24-110720
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
- Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja menetluskulud on 15.12.2025 esitatud nimekirja kohaselt kokku 2140 eurot, millest riigilõiv on 385 eurot ja õigusabikulu 13h ja 10 minuti eest 1755 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu vandeadvokaadi puhul 220 eurot mõistlikus suuruses. Mõistlik on ka õigusabile kulunud aeg vandeadvokaadist esindaja puhul, s.o 2,5h. Menetluskulude taotluse kohaselt on ülejäänud ulatuses osutanud õigusabi assistent Ene Eesik, keda ei ole märgitud hagis lepingulise esindajana. Hageja täpsustas 11.03.2026, et ei taotle Ene Eesiku tööde ja toimingutena kajastatud andmete arvestamist menetluskuludena. Seega rahuldab kohus menetluskulude taotluse osaliselt, mõistes välja õigusabikulu (220*2,5) 550 eurot ning riigilõivu kulu 385 eurot, kokku 935 eurot.
- TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Ts
MS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 7
(7)