Obsah (15)

§ 2§ 3§ 5§ 25§ 29§ 30§ 32§ 41§ 43§ 36§ 35§ 37§ 39§ 46§ 33

1-25-2093 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2025, Tallinnas Kohtukoosseis Eesistuja, kohtunik Kristina Väliste rahvakohtunikud Kristiina Fr

) § 2 lg 1) ning moodustanud avalik-õigusliku juriidilise isikuna Eesti Haigekassa (registrikoodiga 74000091 (alates 01.04.2023 uue nimega Tervisekassa); edaspidi Haigekassa) (Eesti Haigekassa seadus 5 (alates 01.04.2023 uue nimega Tervisekassa seadus) (edaspidi HKS) § 2 lg 1). Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem mh kindlustatud isiku ravi ja ravimite ostmise rahastamiseks

-s sätestatud tingimustel ja korras (

§ 2lg 1).

Ravikindlustus lähtub mh kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise põhimõttest (

§ 2lg 2).

Ravikindlustus on sundkindlustus (

§ 2

lg 3), s.o seaduses sätestatud juhul kindlustusvõtja kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja avalikõigusliku juriidilise isiku kohustus hüvitada (VÕS § 4221 lg 2). Ravikindlustuse andjaks on Haigekassa (

§ 3

lg 1) ning kindlustatud isikuteks on mh Eesti alalised elanikud, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma või kes iseenda eest maksavad sotsiaalmaksu SMS-s sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega

alusel võrdsustatud isikud (

§ 5lg 1).

1 Karistusseadustik. – RT I, 10.07.2020, 18; RT I, 03.03.2021, 3; RT I, 21.05.2021,

1. Korruptsioonivastane seadus. – RT I, 10.07.2020, 19; RT I, 13.04.2021,
2. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015,
3. 4 Ravikindlustuse seadus. – RT I, 29.12.2020,
4. 5 Eesti Haigekassa seadus. – RT I, 19.12.2019,18; RT I, 21.04.2021,
5. 2 3 / 55 Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu

-s ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses6 (edaspidi TTKS) sätestatud korras (TTKS § 52 lg 3). Riik vastutab Haigekassa kohustuste täitmise eest, kui Haigekassa ei saa täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitist või kui ravikindlustushüvitiste piirhindu ja piirmäärasid reguleerivad õigusaktid või Haigekassa sõlmitud hinnakokkulepped ei võimalda Haigekassal täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi (HKS § 5 lg 4). Haigekassa ülesanded Haigekassa on HKS-ga loodud avalik-õiguslik juriidiline isik (HKS § 5 lg 1). Haigekassa juhindub oma tegevuses HKS-st,

-st, oma põhikirjast ja teistest õigusaktidest (Eesti Haigekassa põhikiri7 (edaspidi HK põhikiri) § 3). Haigekassa eesmärk on mh ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt

-le, TTKS-le ja muudele õigusaktidele ning Haigekassa eelarves ettenähtud kuludele (HKS § 2 lg 1). Haigekassa täidab oma eesmärgi saavutamiseks mh järgmisi ülesandeid (HKS § 2 lg 2): korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist, tagades Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise (p 1); täidab

-st, TTKS-st ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid (p 2); kontrollib Haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust (p 4); korraldab ravikindlustust ja tervishoiuteenuse osutamist (p 5). Haigekassal on HKS-st,

-st, TTKS-st, HK põhikirjast ja muudest õigusaktidest tulenevalt kohustus täita mh järgmisi ülesandeid (HKS § 3): sõlmida lepinguid tervishoiuteenuste eest tasumiseks ning muude ülesannete täitmiseks (p 1); tasuda tervishoiuteenuse osutajale lepingus ettenähtud teenuste eest vastavalt lepingu tingimustele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 2); tasuda soodustingimustel väljastatud ravimite eest apteekidele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 3). Haigekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud retseptide õigsust ja põhjendatust (HKS § 4 lg 1). Haigekassa vara moodustub (HKS § 35; TTKS § 51 ja § 52): riigieelarves SMS § 7 lg-s 3 ja § 10 lg-s 2 sätestatud määras ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu osast, samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest; TTKS § 51 lg 2 p 2 alusel Haigekassa eelarvesse ülekantavast riigieelarve eraldisest; seaduse või põhikirjaga lubatud tehingutest ning muudest õigustoimingutest saadavatest tuludest; annetustest; sissenõuetest teistelt isikutelt; intressidest ja muudest finantstuludest; muudest laekumistest. Haigekassa valdab, kasutab ja käsutab oma vara HKS-s ning HK põhikirjas ettenähtud korras (HKS § 34). Haigekassa eelarve kulud jagunevad tervishoiukuludeks ja Haigekassa tegevuskuludeks (HKS § 36 lg 7). Haigekassa tervishoiukulud jagunevad muuhulgas (HK põhikiri, § 45 lg 2) tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi kuludeks (p 1) ning kindlustatutele kompenseeritavate ravimite kuludeks (p 3). Mitterahaline ravikindlustushüvitis 6 7 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. – RT I, 17.05.2020, 13; RT I, 21.04.2021, 16. Eesti Haigekassa põhikiri. – RT I, 25.03.2020, 7. 4 / 55 Kui

ei sätesta teisiti, siis on kindlustatud isikutel võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitise saamiseks (

§ 3lg 3).

Ravikindlustushüvitis on mh kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus ning vajalik ravim, mida kindlustatud isikule võimaldavad

s sätestatud tingimustel Haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (s.o mitterahaline hüvitis) (

§ 25lg 1).

Mitterahaline ravikindlustushüvitis on mh Haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis) või ravim (ravimihüvitis) (

§ 25lg 2).

Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus mh haiguse või vigastuse diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (TTKS § 2 lg 1). Tervishoiutöötajad TTKS tähenduses on mh arst ja õde, kui nad on registreeritud Terviseametis (TTKS § 3 lg 1). Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel (

§ 29lg 1).

Ajavahemikul 04.01.2021-31.05.2021 oli Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.12.2020 määrusega nr 98 ja 18.03.2021 määrusega nr 29 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu) (

§ 30lg 1).

Ajavahemikul 04.01.202131.05.2021 oli kindlustatud isikult Haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestatud Sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 98 "Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika" (edaspidi SM kord nr 9) (

§ 32

). Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle ka tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite jaemüügi eest (

§ 41lg 1).

Ajavahemikul 04.01.2021-31.05.2021 oli Haigekassa ravimite loetelu kehtestatud Sotsiaalministri 24.09.2002 määrusega nr 1229 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu“ (edaspidi Haigekassa ravimite loetelu) (

§ 43lg 1).

Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse10 (edaspidi RavS) alusel kehtestatud tingimustele ja vormile (

§ 41lg 2).

Ajavahemikul 09.01.2021-03.07.2022 oli „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ kehtestatud Sotsiaalministri 18.02.2005 määrusega nr 30 11 (edaspidi SM kord nr 30) (RavS § 33 lg 7 p 1). Eeltoodule tuginedes on avalikuks ülesandeks kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse osutamine ning ravimi võimaldamine õigusaktides sätestatud tingimustel. Nende avalike ülesande täitmise tagamise on riik seaduse alusel pannud Haigekassale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. 8 Sotsiaalministri 19.01.2007 määrus nr 9 "Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika". – RT I, 18.12.2020, 3; RT I, 24.03.2021,

1. 9 Sotsiaalministri 24.09.2002 määrus nr 112 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu“. – RT I, 08.12.2020, 14; RT I, 26.03.2021,
2. 10 Ravimiseadus. – RT I, 01.07.2020, 11; RT I, 21.04.2021,
3. 11 Sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“. – RT I, 06.01.2021,
4. 5 / 55 Samuti on avalikuks ülesandeks tagada Haigekassa eelarve (sh riigieelarveliste vahendite) efektiivne ja otstarbekas kasutamine ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste eest tasumise korraldamisel. Avaliku ülesande materiaalne ja funktsionaalne delegeerimine Ravi rahastamise leping: materiaalne delegeerimine RRL-i sõlmib Haigekassa tervishoiuteenuse osutaja(te)ga (

§ 36lg 1).

Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik (TTKS § 4). RRL-iga võtab Haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele (

§ 35lg 1, SM kord nr 9 § 2 lg 1).

Sealjuures kohustub tervishoiuteenuse osutaja osutama kindlustatud isikutele RRL-i tingimustel tervishoiuteenuseid (

§ 37). RRL on haldusleping ning sellele kohaldatakse haldusmenetluse seadustiku12 7.

peatüki sätteid

--s sätestatud erisustega (

§ 35lg-d 1-2).

Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Haigekassa (TTKS § 23 lg 1). Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad (TTKS § 20 lg 1). Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja Haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve (SM kord nr 9 § 3 lg 1). Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused vormistatakse raviarvel (SM kord nr 9 § 9 lg 2). Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve Haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja Haigekassa vahel sõlmitud RRL-is sätestatud tingimustel ja korras (SM kord nr 9 § 51 lg 3). Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse Haigekassa poolt ülevõetuks, kui Haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest (

§ 39lg 1).

Eeltoodule tuginedes delegeerib Haigekassa tervishoiuteenuse osutajale RRL alusel ja tingimustel kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse osutamise kui mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamise, s.o avaliku ülesande täitmise. Ravimi väljakirjutamine: funktsionaalne delegeerimine Ravimite väljakirjutamist reguleerib RavS (RavS § 1 lg 1). Retseptiravimeid võib üldapteegist tarbijatele väljastada ainult nõuetekohaselt täidetud retsepti alusel (RavS § 33 lg 1; SM kord nr 30 § 6 lg 1). Retsepti väljakirjutamise õigus on mh eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava isiku ambulatoorseks raviks (

§ 41lg 2, Rav

S § 33 lg 1 4). Eelnimetatud isik võib ravimeid soodustusega väljastamiseks välja kirjutada Haigekassas kindlustatud isikutele (SM kord nr 30 § 2 lg 4). Ravimi väljakirjutamisel tuleb retseptile märkida mh märge patsiendi kindlustatuse kohta ning retsepti väljakirjutaja nimi ja Terviseameti registreerimistõendi number (SM kord nr 30 § 4 lg 1 p-d 3 2 ja 8). Ravimi 12 Haldusmenetluse seadustik. – RT I, 13.03.2019, 55. 6 / 55 väljakirjutamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest vastutab ravimi väljakirjutanud arst (RavS § 33 lg 17). Retseptikeskus on asutatud andmekoguna retseptide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning

-s sätestatud tingimustel kindlustatud isikule ravimihüvitise võimaldamiseks (RavS § 81 lg 1). Retseptikeskuses töödeldakse mh retsepti väljakirjutamise ja väljastamisega seotud andmeid ja kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmeid (RavS § 81 lg 12 p-d 1 ja 3). Retsepti väljakirjutamise õigust omaval isikul on tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmiseks juurdepääs retseptikeskuses olevatele isikuandmetele (RavS § 81 lg 8). Retseptikeskuse andmete esitajaks on mh Eesti Vabariigis retsepti väljakirjutamise õigust omavad isikud (RavS § 81 lg 4 p 1). Retsepti väljakirjutamise õigust omav isik on kohustatud retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja see salvestatakse retseptikeskuses, täites selleks retseptikeskuses kõik ettenähtud andmeväljad (RavS § 81 lg 7). Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitab ravimi jaemüüja Haigekassale arve (

§ 46lg 1).

Eeltoodule tuginedes delegeerib riik seaduse alusel arstile avaliku ülesande täitmise, s.o kindlustatud isikutele ravimi kui mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamise. PERH kui avalikku ülesannet täitev eraõigusliku juriidiline isik PERH-i õigussubjektsus ning eesmärk ja tegevus PERH asutati 25.07.2001 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 556 13, mille punkti 2 kohaselt määrati asutajaõiguste teostajaks Sotsiaalministeerium. PERH toimib eraõigusliku juriidilise isikuna, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast (PERH põhikiri25.10.2018-20.12.2022 (edaspidi PERH põhikiri), p 3). PERH-i eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu mh osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi (PERH põhikiri, p-d 9 ja 10.1) ning tagada osutatavate teenuste kõrgetasemeline kvaliteet ja vastavus õigusaktidega esitatavatele nõuetele (PERH põhikiri, p 10.9). PERH-i vara moodustub mh asutamisotsuse põhjal riigi poolt üleantust, tervishoiuteenuste ja nendega seonduvate teenuste müügist ning lepingute täitmisest laekuvatest vahenditest, sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, või toetustest ja muudest eraldatud vahenditest või laekumistest (PERH põhikiri, p 69). Avaliku ülesande materiaalne delegeerimine PERH-ile PERH-i ja Haigekassa vahel sõlmitud RRL-iga nr 2019-RRL1-60643 (edaspidi RRL2019) võttis Haigekassa ajavahemikul 01.01.2019-31.12.2023 üle PERH-i poolt kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse õigusaktides, RRL2019-s ja selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras (RRL2019, lk-d 1-2). RRL2019 sõlmimisel juhindusid PERH ja Haigekassa riigi tervishoiupoliitikast, haiglavõrgu arengukavast, tervishoiusektoris ja ravikindlustuses toimuvatest arengutest, seades ülimuslikuks ühised huvid kindlustatud isikutele kvaliteetse arstiabi parema kättesaadavuse tagamisel, tunnustades vajadust ravikindlustuste raha efektiivse ja otstarbeka kasutuse eesmärgil Haigekassa poolt teatavate kontrollmehhanismide rakendamist (samas). PERH kohustus tagama kindlustatud isikule 13 Vabariigi Valitsuse 25.07.2001 korraldus nr 556 „Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutamine“. – RTL 2001, 97, 1343. 7 / 55 RRL2019-s kokkulepitud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse RRL2019-s kokkulepitud tingimusel kogu RRL2019 kehtivuse ajal (RRL2019 Lisa 1, p 4.1.1). RRL2019 Lisa 1 kohaselt (p 1.1) oli Haigekassa poolt kindlustatult isikult tervishoiuteenuse eest maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks isiku kanne ravikindlustuse andmekogusse ja kehtiva kindlustuskaitse olemasolu ravi alustamise päeval. PERH-il oli kohustus kontrollida ravi alustamisel ja soodusretsepti väljakirjutamisel kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivust ravikindlustuse andmekogust (RRL Lisa 1, p 10.1). Haigekassa võttis kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu teenuse eest, mis oli kantud

§ 30

lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel lepingus kokkulepitud teenuste, nende miinimummahu ja rahalise mahu ulatuses (RRL2019 Lisa 1, p 1.2 (hiljem p 1.3)). Tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks edastas PERH raviarved koos koondarvega Haigekassa infosüsteemi, mille järel kohustus Haigekassa tasuma PERH-ile arve (RRL2019 Lisa 1, p-d 6.1, 6.5 ja 6.7). Haigekassa võttis kindlustatud isikutelt tasu maksmise kohustuse üle üksnes tervishoiutöötajate registris registreeritud tervishoiutöötajate poolt koostatud raviarvete alusel (RRL2019 Lisa 1, p-d 6.1, 9.1 ja 9.2). PERH-i sisesest töökorraldusest tulenevalt vastutas raviarvete lõpetamise eest raviarst. Raviarved avati PERH-is raviarsti korraldusel iga ravijuhu korral iga patsiendi kohta eraldi. Raviarve avamiseks taotles PERH Haigekassalt tervishoiuteenuse osutamiseks volitatud isikule juurdepääsuõigust Haigekassa raviarvete elektroonilise edastamise programmile (nn TORU), milles toimus autentimine (RRL2019 Lisa 1, p-d 7.4 ja 7.8). Raviarvele märgiti mh andmed patsiendi ning arve esitanud arsti ja suunanud arsti kohta, samuti kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse kood (RRL2019 Lisa 10). Koostatud raviarved edastati Haigekassale jooksvalt, kuid mitte hiljem kui ravijuhu lõpetamise kuule järgmise kuu

1. tööpäeval (RRL2019 Lisa 1, p 6.1). Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loeti Haigekassa poolt üle võetuks, kui Haigekassa ei olnud 20 kalendripäeva jooksul alates koondarve koostamisest PERH-i kirjalikult teatanud tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumises (RRL2019 Lisa 1, p 6.6).
2. aastal moodustas PERH-i kontserni põhitegevuse müügitulu RRL2019 alusel tervishoiuteenuse osutamine kindlustatud isikutele (4 kd, tl 120). Aastatel 2017-2021 moodustas Haigekassa poolse rahastuse osakaal pea kogu PERH-i tulu. Eeltoodule tuginedes on Haigekassa RRL2019-iga delegeerinud PERH-ile avaliku ülesande täitmise, s.o kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse kui mitterahalise ravikindlustushüvitise osutamise ning Haigekassa eelarve (sh riigieelarveliste vahendite) efektiivse ja otstarbeka kasutamise ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste eest tasumise korraldamisel. Ants Kass kui ametiisik Ametiseisund avaliku ülesande täitmisel: tervishoiuteenuse hüvitis Koostoimes seaduste, RRL2019, sellest tuleneva PERH-i sisese töökorralduse ning PERH-i ja A. Kassi vahel sõlmitud lepingutega omas Ants Kass (ik 35103270309) ametiseisundit avalike ülesannete täitmisel järgnevalt. 8 / 55 Ajavahemikul 05.09.2016–04.08.2022 töötas A. Kass PERH-i ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultandina. kirurgiakliiniku Töölepingu (p 3.2) kohaselt oli A. Kassi peamisteks tööülesanneteks vanemarst-konsultandina oma vastutusala piires mh ravitöö kvaliteedi maksimaalne kindlustamine, statsionaarse ja ambulatoorse arstiabi osutamine vastavalt graafikule, ambulatoorsete vastuvõttude tegemine ning operatsioonide tegemine statsionaaris ja päevakirurgias. A. Kassi tööülesanded ja pädevus olid üksikasjalikult kirjeldatud ametijuhendis (samas; tööleping, p 1.1.4). Töölepingu (p 1.1.5) kohaselt oli A. Kass kohustatud järgima ka haiglas kehtivaid reegleid ja eeskirju vaatamata sellele, kas kõik tööreeglistiku sätted olid konkreetses ametijuhendis fikseeritud. Samuti kohustus A. Kass töölepinguga täitma õigusaktides ja haiglasisestes aktides sätestatud tingimusi (tööleping, p 10.1.1). Vanemarst-konsultandi ametijuhendi (p 2.3) kohaselt oli A. Kassi üheks peamiseks tööülesandeks ravitööga tegelemine. Ametijuhendi kohaselt pidi A. Kass nimetatud tööülesande täitmisel mh kinni pidama kehtestatud reeglitest, juhenditest ja eeskirjadest (p 3.1.4), täitma ja kontrollima haiguslugusid ja muid haigla tööga seotud dokumentatsiooni vastavalt kehtestatud kordadele (p 3.1.10), saadud ülesandeid täitma korrektselt (p 3.1.11), tegelema ravitööga statsionaarses osakonnas (p 3.1.12) ning tegema ambulatoorseid vastuvõtte vastavalt osakonna töökorraldusele (p 3.1.14). Rutiinsete tööülesannetena pidi A. Kass ametijuhendi kohaselt täitma muid töö iseloomust tulenevaid ülesandeid (p 4.10) ning koostama ja allkirjastama dokumente oma tööalase pädevuse piires (p 5.2). PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus oli A. Kassil tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaZ (tervishoiutöötaja koodiga D02488) õigus ja kohustus teostada RRL2019 täitmist järgnevalt. Oma vastutusala piires korraldas A. Kass mh kindlustatud isikutele ambulatoorseid vastuvõtte ning osutas neile ambulatoorset arstiabi meditsiinilisel näidustusel. Ambulatoorsete vastuvõttude ja ambulatoorse arstiabi käigus määras A. Kass kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel RRL2019 alusel erinevaid analüüse ja uuringuid, mis olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Samuti suunas ja korraldas A. Kass kindlustatud isikutele ambulatoorseid vastuvõtte ka teiste PERH-is ravitööga tegelevate eriarstide juurde. Ka A. Kassi poolt suunatud ja korraldatud ambulatoorsed vastuvõtud ja nende käigus kindlustatud isikutele osutatud ambulatoorne arstiabi teiste PERH-is ravitööga tegelevate eriarstide juures olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Ravitööga tegelemise käigus avati A. Kassi igakordsel korraldusel kindlustatud isikutele nende isikukoodi alusel raviarve. Raviarvetel kajastati A. Kassi poolt ning tema suunamisel ja korraldusel kindlustatud isikutele RRL2019 alusel osutatud ja Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud teenused. Erandina kajastas A. Kass tema poolt kindlustatud isikutele RRL2019 alusel osutatud ja Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud teenuseid ka teiste PERH-i eriarstide poolt avatud raviarvetel, kui sama ravijuhu jaoks oli teine PERH-i eriarst kindlustatud isikule raviarve juba avanud. PERH-i sisemise töökorralduse kohaselt vastutas A. Kass raviarstina ka raviarvete lõpetamise eest. Kindlustatud isiku ravijuhu lõppedes suunas PERH-i infosüsteem koostatud raviarved RRL2019 alusel ja tingimustel koondarvetena elektrooniliselt Haigekassale tasumiseks. RRL2019 alusel tekkis Haigekassal kohustus hüvitada PERH-ile RRL2019-s sätestatud tingimustel A. Kassi poolt kindlustatud isikutele osutatud ja määratud ning raviarvetel kajastatud tervishoiuteenuste eest. 9 / 55 Seega omas A. Kass ravitööga tegelemise käigus õigust ja kohustust otsustada, kas ja milliseid tervishoiuteenuseid PERH RRL2019 alusel kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel osutab. Osutades ja määrates kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel RRL2019 alusel tervishoiuteenuseid (sh suunates kindlustatud isikuid teiste PERH-i eriarstide vastuvõttudele), mis olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, omas A. Kass õiguspädevust teha Haigekassa varalise kohustuse tekitamisele suunatud otsustusi. Esiteks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, kas kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid osutada, s.o kas tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus. Teiseks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, milliseid tervishoiuteenuseid kindlustatud isikule osutada ja määrata, s.o millises ulatuses tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus. Selliselt omas A. Kass vahetut mõju Haigekassa eelarve efektiivsele ja otstarbekale kasutamisele. Sealjuures oli A. Kass teadlik, et ta töötab PERH-is vanemarst-konsultandina ning on riiklikus tervishoiutöötajate registris registreeritud tervishoiutöötaja. Samuti teadis A. Kass, et osutab ja määrab ravitööga tegelemise käigus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid, mille tasu maksmise kohustuse võtab kindlustatud isikult RRL2019 alusel üle Haigekassa. Eeltoodule tuginedes omas A. Kass PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel, kui ta osutas ja määras kindlustatud isikutele RRL2019 alusel ja tingimustel tervishoiuteenuseid, s.o tegutses ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamist ning tagas Haigekassa eelarve efektiivset ja otstarbekat kasutamist). Ametiseisund avaliku ülesande täitmisel: ravimihüvitis Täiendavalt omas A. Kass koostoimes seaduse ning PERH-i ja A. Kassi vahel sõlmitud lepingutega ametiseisundit avalike ülesannete täitmisel järgnevalt. PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus oli A. Kassil tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja (tervishoiutöötaja koodiga D02488). Seega oli A. Kassil õigus ja kohustus meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks välja kirjutada retsepte soodustusega ravimitele. Ravitööga tegelemise käigus kirjutas A. Kass välja ka retsepte kindlustatud isikutele soodustusega ravimite väljastamiseks meditsiinilisel ja nende ravimise eesmärgil. A. Kassi poolt kindlustatud isikutele väljakirjutatud retseptidel kajastatud ravimid olid kantud Haigekassa ravimite loetellu. RavS § 33 lg 17 alusel vastutas A. Kass tema poolt väljakirjutatud ravimi põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest. A. Kassi poolt väljakirjutatud retseptid olid aluseks, et üldapteegid kindlustatud isikutele soodustusega ravimeid väljastaksid (

§ 33lg 1).

Kindlustatud isikule A. Kassi poolt väljakirjutatud retsepti alusel soodustusega ravimi müügil tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitas ravimi jaemüüja Haigekassale arve (

§ 46lg 1).

Jaemüüja arve alusel tekkis Haigekassal kohustus hüvitada jaemüüjale

-s ja RavS-s sätestatud tingimustel A. Kassi poolt kindlustatud isikutele väljakirjutatud retsepti alusel soodustusega ravimi eest. Seega omas A. Kass ravitööga tegelemise käigus õigust ja kohustust otsustada, kas ja milliseid soodustusega ravimeid riik kindlustatud isikutele meditsiinilisel ja nende ravimise eesmärgil ambulatoorseks raviks võimaldab. Kirjutades kindlustatud isikutele meditsiinilisel 10 / 55 ja nende ravimise eesmärgil ambulatoorseks raviks välja retsepte soodustusega ravimile, mis oli kantud Haigekassa ravimite loetellu, omas A. Kass õiguspädevust teha Haigekassa varalise kohustuse tekitamisele suunatud otsustusi. Esiteks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, kas kindlustatud isikule tema ambulatoorseks raviks meditsiinilisel ja tema ravimise eesmärgil ravimit võimaldada, s.o kas tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus. Teiseks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, milliseid soodustusega ravimeid kindlustatud isikule võimaldada, s.o millises ulatuses tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus. Selliselt omas A. Kass vahetut mõju Haigekassa eelarve efektiivsele ja otstarbekale kasutamisele. Sealjuures oli A. Kass teadlik, et töötab PERH-is vanemarst-konsultandina ning on riiklikus tervishoiutöötajate registris registreeritud tervishoiutöötaja. Samuti teadis A. Kass, et kirjutab ravitööga tegelemise käigus kindlustatud isikutele välja retsepte soodustusega ravimitele, mille eest tasu maksmise kohustuse võtab kindlustatud isikult üle Haigekassa. Eeltoodule tuginedes omas A. Kass PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel, kui ta kirjutas seaduse alusel kindlustatud isikutele välja retsepte soodustusega ravimitele, s.o tegutses ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamist ning tagas Haigekassa eelarve efektiivset ja otstarbekat kasutamist). Ants Kassi poolt korduvalt altkäemaksu vastuvõtmine PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultant A. Kass võttis ajavahemikul 20.01.-31.05.2021 Haigekassas kindlustatud isikutelt ja viimastega seotud isikutelt korduvalt vastu vara vastutasuna RRL2019 alusel Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuste osutamise, määramise ja korraldamise eest. Samuti Haigekassa ravimite loetellu kantud soodustusega ravimitele retseptide väljakirjutamise eest. Ravitööga tegelemise käigus teadis A. Kass, et osutab, määrab ja korraldab Q. Q’ile, W. Wle ja A. Ale RRL2019 alusel Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuseid. Samuti teadis A. Kass, et kirjutab ravitööga tegelemise käigus HQ Q’ile ja A. Ale selleks õigustatud isikuna välja retsepte Haigekassa ravimite loetellu kantud soodustusega ravimitele. Sealjuures oli A. Kass teadlik, et Q. Q, W. W ja A. A on Haigekassas kindlustatud isikud, kellelt võtab Haigekassa ravikindlustuse süsteemi raames üle tasu maksmise kohustuse. Q. Q’ilt, W Wlt ja A. Alt vara vastu võttes teadis A. Kass ka seda, et vara on talle üle antud vastutasuna ravikindlustussüsteemis tervishoiuteenuste osutamise eest. A. Kassi poolt altkäemaksu vastuvõtmine toimus PERH-is aadressil J. Sütise tee 19, Tallinn A. Kassi töökabinetis nr B

1. Altkäemaksu vastuvõtmine Q Q’ilt A. Kass ja Q Q (ik xxx) tunnevad üksteist
2. aastate algusest, kuid nende suhtlus piirdub üksnes arsti ja patsiendi suhtega. (Süüdistuse p 11.64) Ajavahemikul 04.01.-31.05.2021 nõustas A. Kass PERH-is ravitööga tegelemise käigus erialaselt alajäsemete, selja- ja nimmevalu probleemiga Q Q’i ning 11 / 55 analüüsis tema terviseprobleeme. 19.01.2021 korraldas A. Kass Q Q’ile ambulatoorse vastuvõtu kuupäevaks 20.01.
3. Samuti kirjutas A. Kass 19.01.2021 Q. Q’ile retsepti soodustusega ravimile DHC Continus, millise ostis Q. Q apteegist välja 20.01.
4. 20.01.2021 teostas A. Kass Q. Q’ile ambulatoorse vastuvõtu, mille käigus avati A. Kassi korraldusel Q. Q’i suhtes raviarve nr RH
5. Samuti vormistas A. Kass 20.01.2021 Q. Q’i ambulatoorsel vastuvõtul viimasele saatekirja kompuutertomograafia uuringule, milline teostati 05.02.
6. (Süüdistuse p 11.65) Ajavahemikul 29.-31.03.2021 suunas A. Kass Q. Q’i viimase palvel PERH-i ortopeedi S S ambulatoorsele vastuvõtule. S. S ambulatoorne vastuvõtt toimus 05.04.2021, mille käigus avas S. S raviarstina Q Q’i suhtes ka raviarve nr RH
7. 04.05.2021 korraldas A. Kass Q. Q’ile bioloogilise materjali aeroobse külvi võtmise ning selle pinnalt mikroorganismi samastamise ja ravimitundlikkuse määramise, milline teostati 05.05.
8. 05.05.2021 kirjutas A. Kass Q. Q’ile ka retsepti soodustusega ravimile DHC Continus, millise ostis Q. Q apteegist välja samal kuupäeval. 12.05.2021 kirjutas A. Kass Q. Q’ile välja retsepti soodustusega ravimile Ciprinol, millise ostis Q Q apteegist välja samal kuupäeval. 12.05.2021 korraldas A. Kass ka Q. Q’ile vastuvõtu valuravikabinetti kuupäevaks 20.05.
9. 31.05.2021 nõustas A. Kass erialaselt Q. Q’i ning kirjutas Q. Q’ile välja retsepti soodustusega ravimile Ciprinol, millise ostis Q. Q apteegist välja samal kuupäeval. Vastutasuna ülal p-des - kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel võttis A. Kass oma töökabinetis nr B790 Q. Q’ilt 20.01.2021 kella 13.31 paiku vastu puuviljakoti, kella 13.50 paiku sularahas 300 eurot ning 31.05.2021 kella 14.14 paiku kaks firma Makita aku mudelit „BL1850:18V 5,0ah“ kogumaksumusega 135 eurot. 30.04.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107728556, milline tasuti Haigekassa poolt 10.05.
10. Koondarves sisaldunud raviarved kajastasid A. Kassi poolt Q. Q’ile puuviljakoti, 300 euro ja kahe firma Makita aku eest osutatud ja määratud tervishoiuteenuseid järgnevalt. Koondarve nr 5107728556 sisaldas raviarvet nr RH8063464 summas 316,16 eurot. Raviarve nr RH8063464 kajastas ajavahemikul 20.01.2021-05.02.2021 A. Kassi poolt Q. Q’ile osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid: Teenuse osutamis e kuupäev Teenuse nimetus Teenus e kood Teenuse kordade arv Koefitsie nt Teenuse hinnakirjajär gne hind 2021020 5 KOMPUUTERTOMOGRA AFIA KONTRASTAINEGA 7978 1 1 71,78 2021012 0 Eriarsti korduv vastuvõtt 3004 1 1 15,92 2021020 5 KOMPUUTERTOMOGRA AFIA KONTRASTAINEGA (IGA 7979 10 1 18,23 12 / 55 2021020 5 KOMPUUTERTOMOGRA 7978 AFIA KONTRASTAINE 10 ML 8 1 5,77 Lisaks sisaldas koondarve nr 5107728556 ka raviarvet nr RH8193388 summas 479,36 eurot. Raviarvel nr RH8193388 kajastati ka 05.05.2021 A. Kassi poolt Q. Q’ile osutatud, määratud ja suunatud järgnevaid tervishoiuteenuseid: Teenuse osutamis e kuupäev Teenuse nimetus Teenus e kood Teenuse kordade arv Koefitsie nt Teenuse hinnakirjajär gne hind 2021040 5 Eriarsti korduv vastuvõtt 3004 1 1 15,92 2021050 5 BIOLOOGILISE 66510 MATERJALI AEROOBNE KÜLV PÕH 1 1 12,7 2021050 5 MIKROORGANISMI SAMASTAMINE BIOKEEMILISE 66522 1 1 14,4 2021050 5 RAVIMTUNDLIKKUSE MÄÄRAMINE DISKDIFUSIOON 66530 2 1 8,57 Altkäemaksu vastuvõtmine W Wlt A. Kass ja W W (ik xxx) tunnevad üksteist
11. aastate algusest ning on peretuttavad. Ajavahemikul 13.-14.04.2021 leppis A. Kass PERH-is ravitööga tegelemise käigus W. Wga kokku viimase õlavaluga venna abikaasale D W’le (ik xxx) ambulatoorse vastuvõtu toimumise kuupäevaks 18.05.
12. 18.05.2021 teostas A. Kass D. Wle ambulatoorse vastuvõtu, mille juures viibis osaliselt ka W. W. Ambulatoorse vastuvõtu käigus avas A. Kass D. W suhtes raviarve nr RH
13. Samuti määras A. Kass ambulatoorse vastuvõtu käigus D. Wle röntgenülesvõtte teostamise ning teostas talle süstimise kaudu blokaadi valupunkti. Vastutasuna ülal p-s kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel võttis A. Kass oma töökabinetis nr B790 18.05.2021 kella 11.00 paiku W. Wlt vastu sularahas vähemalt 50 eurot. 07.06.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107734443, milline tasuti Haigekassa poolt 17.06.
14. Koondarve nr 5107734443 sisaldas raviarvet nr RH8270552 summas 32,29 eurot. Raviarve nr RH8270552 kajastas 18.05.2021 A. Kassi poolt D. Wle osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid: Teenuse osutamis Teenuse nimetus Teenus e kood Teenuse kordade Koefitsie nt Teenuse hinnakirjajär 13 / 55 e kuupäev arv gne hind 2021051 8 Eriarsti korduv vastuvõtt 3004 1 1 15,92 2021051 8 RÖNTGENIÜLESVÕTE ÜLAJÄSEMETEST (KAKS ÜLE 7916 1 1 16,37 Altkäemaksu vastuvõtmine A Alt A. Kass ja Z Z (ik xxx) abikaasa on kolleegid, töötavad PERH-is arstidena. 31.05.2021 teostas A. Kass PERH-is ravitööga tegelemise käigus ambulatoorse vastuvõtu põlvevaluga A A’le (ik xxx), mille juures viibis ka Z. Z. Ambulatoorse vastuvõtu käigus avas A. Kass A. A suhtes raviarve nr RH
15. Samuti määras A. Kass ambulatoorse vastuvõtu käigus A. Ale röntgenülesvõtte teostamise ning kirjutas A. Ale ka retseptid soodustusega ravimile Arcoxia, millise ostis A. A apteekidest välja 31.05.2021 ja 09.06.
16. Vastutasuna ülal p-s kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel võttis A. Kass oma töökabinetis nr B790 31.05.2021 kella 11.06 paiku A. Alt vastu sularahas vähemalt 100 eurot. 08.06.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107734491, milline tasuti Haigekassa poolt 18.06.
17. Koondarve nr 5107734491 sisaldas raviarvet nr RH8294532 summas 57,18 eurot. Raviarve nr RH8294532 kajastas 31.05.2021 A. Kassi poolt A. Ale osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid: Teenuse osutamis e kuupäev Teenuse nimetus Teenus e kood Teenuse kordade arv Koefitsie nt Teenuse hinnakirjajär gne hind 2021053 1 Eriarsti korduv vastuvõtt 3004 1 1 15,92 2021053 1 RÖNTGENIÜLESVÕTE VAAGNAPIIRKONNAST (ÜKS 7912 1 1 12,95 2021053 1 RÖNTGENIÜLESVÕTE ALAJÄSEMETEST (KAKS ÜLE 7919 1 1 16,54 2021053 1 RÖNTGENIÜLESVÕTE 7920 ALAJÄSEMETEST (IGA JÄRG 1 1 11,77 14 / 55 Sellise tegevusega pani Ants Kass toime KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava altkäemaksu võtmise, s.o ametiisikuna korduvalt vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. MENETLUSE KÄIK
18. 15.04.2025 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt Ants Kassi süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses (K 1 tl 1-12).
19. 15.05.2025 saabus kaitseakt (K 1 tl 14-20).
20. 21.05.2025 toimus eelistung (K 1 tl 21-24).
21. 21.05.2025 andis Harju Maakohus Ants Kassi kohtu alla (K 1 tl 25-27).
22. Kohtuistungid (osaliselt kinnised) toimusid 11.06.2025, 16.06.2025, 18.06.2025, 1.07.2025, 3.09.2025 ja 10.09.2025 (K 1 tl 30-34, K 3 tl 38-50, 51-71, 132-135, 140-141).
23. 22.09.2025 toimusid kohtuvaidlused.
24. Prokurör taotles: 7.
25. vähendada süüdistuse mahtu osas, et Q Q on andnud Ants Kassile üle puuviljakoti vastutasuna süüdistusakti punktides 11.64 - 11.65 kirjeldatud teostuse eest, sest kohtus uuritud tõendid seda enam ei kinnita. 7.
26. süüdi tunnistada Ants Kass KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja karistada nelja-aastase vangistusega, mida ei ole vaja täielikult täitmisele pöörata 4 aasta 6 kuulise katseaja jooksul. KrMS § 180 lg 1 ning KrMS § 79 lg 1 p 1 alusel kohustada Ants Kassi tasuma
27. astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 kuu palga alammääras, s.o 2215 eurot. Kriminaalmenetluse kulud jätta KrMS § 180 lg 1 järgi süüdistatava kanda (K 3 tl 146, 146 pö, 150-162). 7.
28. konfiskeerida Ants Kassilt KarS § 832 lg 1 ja § 294 lg 4 alusel Ants Kassi elukoha läbiotsimisel leitud 70 000 eurot ning konfiskeerimise asendamise korras mõista välja KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 294 lg 4 alusel Ants Kassi elukohast varastatud 11 400 eurot ning KarS § 831 lg 1 ja § 84 lusel 585 eurot KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteoga saadud varana.
29. Kaitsja taotles: 8.
30. Mõista Ants Kass õigeks kahes esimeses episoodis KarS § 294 lg 2 p 1 järgi, või kui kohus ümber kvalifitseerib selle mingi muu võimaliku süüteona KarS § 4023 alusel. 8.
31. kolmas episood (A A) jätta kohtu otsustada, kas hinnata tegu KarS § 294 lg 2 p 1 järgi või KarS § 4023 järgi ning arvestada, et kahes esimeses episoodis õigeksmõistmise korral kaob ära korduvus. 8.
32. Mitte kohaldada KarS § 832 ja 84 vara laiendatud konfiskeerimist ja selle asendamist arestitud sularaha 70 000 euro osas ja tühistada see Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega arestiti Ants Kassile kuuluvad rahalised vahendid. 8.
33. Mõista riigilt välja menetluskulud (K 3 tl 146pö-147, 163-239).
34. Viimases sõnas Ants Kass enda süüd ei tunnistanud ning palus end õigeks mõista (K 3 tl 147pö-148pö). Süüdistuse vähendamine 15 / 55
35. 22.09.2025 kohtuvaidluste käigus loobus prokuratuur süüdistuse osast, et Q Q on andnud Ants Kassile üle puuviljakoti vastutasuna süüdistusakti punktides 11.64 - 11.65 kirjeldatud teostuse eest.
36. Seega loobus prokuratuur Q Q episoodis teenuste osutamise eest vastutasuna antud ühe hüve- puuviljakoti- etteheitest, kuid süüdistuse kohaselt sama episoodiga seoses (vastutasuna ülal p-des - kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel) „võttis A. Kass oma töökabinetis nr B790 Q. Q’ilt 20.01.2021 kella 13.50 paiku sularahas 300 eurot ning 31.05.2021 kella 14.14 paiku kaks firma Makita aku mudelit „BL1850:18V 5,0ah“ kogumaksumusega 135 eurot“.
37. Kuivõrd prokuratuur ei ole loobunud ühes episoodis täielikult süüdistusest, vaid on seda osaliselt vähendanud, ei kaasne selles osas õigeksmõistvat kohtuotsust (RKKK 1-20470/34 p 24). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
38. Ants Kassi lõplik süüdistus on selles, et töötades ajavahemikul 05.09.2016–04.08.2022 PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarstkonsultandina, võttis ta korduvalt vastutasuna ravi rahastamise lepingu alusel osutatud, määratud ja suunatud tervishoiuteenuste ning soodustusega ravimitele retseptide väljakirjutamise eest vastu sularaha ja muud vara.
39. Kaitsja on leidnud, et Ants Kass ei ole ametiisik, mistõttu tema tegevus ei vasta KarS § 294 koosseisule.
40. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas Ants Kass on KarS § 288 mõistes ametiisik.
41. KarS § 294 lg 2 p 1 alusel on karistatav ametiisiku poolt vara vastuvõtmine vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda.
42. KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, kui ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt, tasu eest ja lepingu alusel.
43. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises, ning teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit (KVS § 2 lg 2 p 1). Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine (KVS § 2 lg 2 p 2). Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises (samas).
44. KarS § 288 lg 1 on jõustunud 1.01.2015 ja KVS § 2 on jõustunud 1.04.
45. Seega Ants Kassi süüdistusperioodil ja kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole nimetatud sätted muutunud. 16 / 55 Avalik ülesanne
46. Riigil on kohustus tagada tervishoiuteenus ja ravimite kättesaadavus (Eesti Vabariigi põhiseaduse, edaspidi PS § 28 lg 1), millest tulenevalt on riik loonud ravikindlustuse süsteemi (ravikindlustuse seaduse, edaspidi

, § 2 lg 1) ning moodustanud avalikõigusliku juriidilise isikuna Eesti Haigekassa, registrikoodiga 74000091 (alates 01.04.2023 uue nimega Tervisekassa; Eesti Haigekassa seadus- alates 01.04.2023 uue nimega Tervisekassa seadus, edaspidi § 2 lg 1). Haigekassa on HKS-ga loodud avalik-õiguslik juriidiline isik (HKS § 5 lg 1).

1. Märkus: kuivõrd süüdistuse perioodil kandis praegune Tervisekassa nimetust Eesti Haigekassa ning ka süüdistuses on läbivalt kasutatud väljendit Haigekassa, kasutab kohus selguse huvides läbivalt ainult nimetust Haigekassa.
2. Kaitsja ei ole kahtluse alla seadnud ega vaidlustanud faktilisi asjaolusid Eesti Vabariigis tervishoiuteenuste korraldamise üldiste põhimõtete ning sellega seonduvate õiguslike regulatsioonide kohta erinevate seaduste, õigusaktide ning nende alusel sõlmitud lepingute näol.
3. Seega, vaidlus puudub selles, et kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse osutamine ning ravimi võimaldamine õigusaktides sätestatud tingimustel on avalik ülesanne, mille riik on delegeerinud Haigekassale.
4. Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem mh kindlustatud isiku ravi ja ravimite ostmise rahastamiseks

-s sätestatud tingimustel ja korras (

§ 2lg 1).

Ravikindlustus lähtub mh kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise põhimõttest (

§ 2lg 2).

Ravikindlustus on sundkindlustus (

§ 2

lg 3), s.o seaduses sätestatud juhul kindlustusvõtja kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kohustus hüvitada (VÕS § 4221 lg 2). 25. Ravikindlustuse andjaks on Haigekassa (

§ 3

lg 1) ning kindlustatud isikuteks on mh Eesti alalised elanikud, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma või kes iseenda eest maksavad sotsiaalmaksu SMS-s sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega

alusel võrdsustatud isikud (

§ 5lg 1).

26. Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu

-s ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (edaspidi TTKS) sätestatud korras (TTKS § 52 lg 3). Riik vastutab Haigekassa kohustuste täitmise eest, kui Haigekassa ei saa täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitist või kui ravikindlustushüvitiste piirhindu ja piirmäärasid reguleerivad õigusaktid või Haigekassa sõlmitud hinnakokkulepped ei võimalda Haigekassal täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi (HKS § 5 lg 4). 27. Eesti Haigekassa põhikirja kohaselt juhindub Haigekassa oma tegevuses HKS-st,

-st, oma põhikirjast ja teistest õigusaktidest (edaspidi HK põhikiri, § 3). 28. Haigekassa eesmärk on mh ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt

-le, TTKS-le ja muudele õigusaktidele ning Haigekassa eelarves ettenähtud kuludele (HKS § 2 lg 1). Haigekassa täidab oma eesmärgi saavutamiseks mh järgmisi ülesandeid (HKS § 2 lg 2): korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist, tagades Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise (p 1); täidab

-st, TTKS-st ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid (p 2); kontrollib Haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust (p 4); korraldab ravikindlustust ja tervishoiuteenuse osutamist (p 5). 29. Haigekassal on HKS-st,

-st, TTKS-st, HK põhikirjast ja muudest õigusaktidest tulenevalt kohustus täita mh järgmisi ülesandeid (HKS § 3): sõlmida lepinguid tervishoiuteenuste eest tasumiseks ning muude ülesannete täitmiseks (p 1); tasuda 17 / 55 tervishoiuteenuse osutajale lepingus ettenähtud teenuste eest vastavalt lepingu tingimustele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 2); tasuda soodustingimustel väljastatud ravimite eest apteekidele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 3). Haigekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud retseptide õigsust ja põhjendatust (HKS § 4 lg 1).

1. Haigekassa vara moodustub (HKS § 35; TTKS § 51 ja § 52): riigieelarves SMS § 7 lg-s 3 ja § 10 lg-s 2 sätestatud määras ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu osast, samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest; TTKS § 51 lg 2 p 2 alusel Haigekassa eelarvesse ülekantavast riigieelarve eraldisest; seaduse või põhikirjaga lubatud tehingutest ning muudest õigustoimingutest saadavatest tuludest; annetustest; sissenõuetest teistelt isikutelt; intressidest ja muudest finantstuludest; muudest laekumistest. Haigekassa valdab, kasutab ja käsutab oma vara HKS-s ning HK põhikirjas ettenähtud korras (HKS § 34).
2. Haigekassa eelarve kulu on mh Haigekassa tervishoiukulud, mis jagunevad muuhulgas tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi kuludeks (p 1) ning kindlustatutele kompenseeritavate ravimite kuludeks (p 3) (HKS § 36 lg 7, HK põhikiri, § 45 lg 2). Mitterahaline ravikindlustushüvitis
3. Kui

ei sätesta teisiti, siis on kindlustatud isikutel võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitise saamiseks (

§ 3lg 3).

Ravikindlustushüvitis on mh kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus ning vajalik ravim, mida kindlustatud isikule võimaldavad

-s sätestatud tingimustel Haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (s.o mitterahaline hüvitis,

§ 25lg 1).

Mitterahaline ravikindlustushüvitis on mh Haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis) või ravim (ravimihüvitis,

§ 25lg 2).

1. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus mh haiguse või vigastuse diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (TTKS § 2 lg 1). Tervishoiutöötajad TTKS tähenduses on mh arst ja õde, kui nad on registreeritud Terviseametis (TTKS § 3 lg 1).
2. Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel (

§ 29lg 1).

Ajavahemikul 04.01.202131.05.2021 oli Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.12.2020 määrusega nr 98 ja 18.03.2021 määrusega nr 29 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu,

§ 30lg 1).

Ajavahemikul 04.01.2021-31.05.2021 oli kindlustatud isikult Haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestatud Sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 9 "Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika" (edaspidi SM kord nr 9,

§ 32). 35.

Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle ka tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite jaemüügi eest (

§ 41lg 1).

Ajavahemikul 04.01.202131.05.2021 oli Haigekassa ravimite loetelu kehtestatud Sotsiaalministri 24.09.2002 määrusega nr 122 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu“ (edaspidi Haigekassa ravimite loetelu) (

§ 43lg 1).

18 / 55 36. Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse (edaspidi RavS) alusel kehtestatud tingimustele ja vormile (

§ 41lg 2).

Ajavahemikul 09.01.2021-03.07.2022 oli „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ kehtestatud Sotsiaalministri 18.02.2005 määrusega nr 30 (edaspidi SM kord nr 30) (RavS § 33 lg 7 p 1).

1. Eeltoodule tuginedes on prokuratuur õigesti leidnud, et avalikuks ülesandeks on kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse osutamine ning ravimi võimaldamine õigusaktides sätestatud tingimustel. Nende avalike ülesande täitmise tagamise on riik seaduse alusel pannud Haigekassale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
2. Edasiselt tuleb tuvastada Haigekassa poolne avaliku ülesande delegeerimine. Avaliku ülesande materiaalne delegeerimine ravi rahastamise lepinguga (RRL).
3. RRL-i sõlmib Haigekassa tervishoiuteenuse osutaja(te)ga (

§ 36lg 1).

Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik (TTKS § 4). RRL-iga võtab Haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele (

§ 35lg 1, SM kord nr 9 § 2 lg 1).

Sealjuures kohustub tervishoiuteenuse osutaja osutama kindlustatud isikutele RRL-i tingimustel tervishoiuteenuseid (

§ 37). RRL on haldusleping ning sellele kohaldatakse haldusmenetluse seadustiku 7.

peatüki sätteid

-s sätestatud erisustega (

§ 35lg-d 1-2).

1. Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Haigekassa (TTKS § 23 lg 1). Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad (TTKS § 20 lg 1).
2. Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja Haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve (SM kord nr 9 § 3 lg 1). Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused vormistatakse raviarvel (SM kord nr 9 § 9 lg 2). Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve Haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja Haigekassa vahel sõlmitud RRL-is sätestatud tingimustel ja korras (SM kord nr 9 § 51 lg 3).
3. Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse Haigekassa poolt ülevõetuks, kui Haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest (

§ 39lg 1).

1. Eeltoodule tuginedes on prokuratuur õigesti leidnud, et Haigekassa delegeerib tervishoiuteenuse osutajale RRL alusel ja tingimustel kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse osutamise kui mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamise, s.o avaliku ülesande täitmise. PERH kui tervishoiuteenuse osutaja ja avalikku ülesannet täitev eraõiguslik juriidiline isik
2. PERH asutati 25.07.2001 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 556 (Vabariigi Valitsuse 25.07.2001 korraldus nr 556 „Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutamine“), mille punkti 2 kohaselt määrati asutajaõiguste teostajaks Sotsiaalministeerium. PERH toimib eraõigusliku juriidilise isikuna, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast (PERH põhikiri 25.10.2018-20.12.2022 (edaspidi PERH põhikiri), p 3) (K 1 tl 73).
3. PERH-i eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu mh osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi (PERH põhikiri, p-d 9 ja 10.1) ning tagada osutatavate teenuste 19 / 55 kõrgetasemeline kvaliteet ja vastavus õigusaktidega esitatavatele nõuetele (PERH põhikiri, p 10.9) ( K 1 tl 73, 82).
4. PERH-i ja Haigekassa vahel sõlmitud RRL-iga nr 2019-RRL1-60643 (edaspidi RRL2019) võttis Haigekassa ajavahemikul 01.01.2019-31.12.2023 üle PERH-i poolt kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse õigusaktides, RRL2019-s ja selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras (RRL2019, lk-d 1-2). RRL2019 sõlmimisel juhindusid PERH ja Haigekassa riigi tervishoiupoliitikast, haiglavõrgu arengukavast, tervishoiusektoris ja ravikindlustuses toimuvatest arengutest, seades ülimuslikuks ühised huvid kindlustatud isikutele kvaliteetse arstiabi parema kättesaadavuse tagamisel, tunnustades vajadust ravikindlustuste raha efektiivse ja otstarbeka kasutuse eesmärgil Haigekassa poolt teatavate kontrollmehhanismide rakendamist (samas). PERH kohustus tagada kindlustatud isikule RRL2019-s kokkulepitud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse RRL2019-s kokkulepitud tingimusel kogu RRL2019 kehtivuse ajal (RRL2019 Lisa 1, p 4.1.1) (K 1 tl 39 mälupulk, lepingud 2016-2021).
5. RRL2019 lisa 1 kohaselt (p 1.1) oli Haigekassa poolt kindlustatult isikult tervishoiuteenuse eest maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks isiku kanne ravikindlustuse andmekogusse ja kehtiva kindlustuskaitse olemasolu ravi alustamise päeval. PERH-il oli kohustus kontrollida ravi alustamisel ja soodusretsepti väljakirjutamisel kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivust ravikindlustuse andmekogust (RRL Lisa 1, p 10.1). Haigekassa võttis kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu teenuse eest, mis oli kantud

§ 30

lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel lepingus kokkulepitud teenuste, nende miinimummahu ja rahalise mahu ulatuses (RRL2019 lisa 1, p 1.2, hiljem p 1.3) (K 1 tl 39 mälupulk, lepingud 2016-2021).

1. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks edastas PERH raviarved koos koondarvega Haigekassa infosüsteemi, mille järel kohustus Haigekassa tasuma PERH-ile arve (RRL2019 lisa 1, p-d 6.1, 6.5 ja 6.7). Haigekassa võttis kindlustatud isikutelt tasu maksmise kohustuse üle üksnes tervishoiutöötajate registris registreeritud tervishoiutöötajate poolt koostatud raviarvete alusel (RRL2019 lisa 1, p-d 6.1, 9.1 ja 9.2). PERH-i sisesest töökorraldusest tulenevalt vastutas raviarvete lõpetamise eest raviarst (K 1 tl 39 mälupulk, lepingud 2016-2021).
2. Raviarved avati PERH-is raviarsti korraldusel iga ravijuhu korral iga patsiendi kohta eraldi. Raviarve avamiseks taotles PERH Haigekassalt tervishoiuteenuse osutamiseks volitatud isikule juurdepääsuõigust Haigekassa raviarvete elektroonilise edastamise programmile (nn TORU), milles toimus autentimine (RRL2019 lisa 1, p-d 7.4 ja 7.8). Raviarvele märgiti mh andmed patsiendi ning arve esitanud arsti ja suunanud arsti kohta, samuti kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse kood (RRL2019 lisa 10). Koostatud raviarved edastati Haigekassale jooksvalt, kuid mitte hiljem kui ravijuhu lõpetamise kuule järgmise kuu
3. tööpäeval (RRL2019 lisa 1, p 6.1) (K 1 tl 39 mälupulk, lepingud 20162021).
4. Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loeti Haigekassa poolt üle võetuks, kui Haigekassa ei olnud 20 kalendripäeva jooksul alates koondarve koostamisest PERH-i kirjalikult teatanud tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumisest (RRL2019 lisa 1, p 6.6) (K 1 tl 39 mälupulk, lepingud 2016-2021).
5. Eeltoodule tuginedes on prokuratuur õigesti leidnud, et Haigekassa on RRL2019-iga delegeerinud PERH-ile avaliku ülesande täitmise, s.o kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse kui mitterahalise ravikindlustushüvitise osutamise ning Haigekassa eelarve (sh riigieelarveliste vahendite) efektiivse ja otstarbeka kasutamise ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste eest tasumise korraldamisel. 20 / 55 Ravimi väljakirjutamine kui funktsionaalne delegeerimine
6. Ravimite väljakirjutamist reguleerib RavS (RavS § 1 lg 1). Retseptiravimeid võib üldapteegist tarbijatele väljastada ainult nõuetekohaselt täidetud retsepti alusel (RavS § 33 lg 1; SM kord nr 30 § 6 lg 1). Retsepti väljakirjutamise õigus on mh eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava isiku ambulatoorseks raviks (

§ 41lg 2, Rav

S § 33 lg 14). Eelnimetatud isik võib ravimeid soodustusega väljastamiseks välja kirjutada Haigekassas kindlustatud isikutele (SM kord nr 30 § 2 lg 4). Ravimi väljakirjutamisel tuleb retseptile märkida mh märge patsiendi kindlustatuse kohta ning retsepti väljakirjutaja nimi ja Terviseameti registreerimistõendi number (SM kord nr 30 § 4 lg 1 p-d 32 ja 8). Ravimi väljakirjutamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest vastutab ravimi väljakirjutanud arst (RavS § 33 lg 17). 53. Retseptikeskus on asutatud andmekoguna retseptide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning

-s sätestatud tingimustel kindlustatud isikule ravimihüvitise võimaldamiseks (RavS § 81 lg 1). Retseptikeskuses töödeldakse mh retsepti väljakirjutamise ja väljastamisega seotud andmeid ja kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmeid (RavS § 81 lg 12 p-d 1 ja 3). Retsepti väljakirjutamise õigust omaval isikul on tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmiseks juurdepääs retseptikeskuses olevatele isikuandmetele (RavS § 81 lg 8).

1. Retseptikeskuse andmete esitajaks on mh Eesti Vabariigis retsepti väljakirjutamise õigust omavad isikud (RavS § 81 lg 4 p 1). Retsepti väljakirjutamise õigust omav isik on kohustatud retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja see salvestatakse retseptikeskuses, täites selleks retseptikeskuses kõik ettenähtud andmeväljad (RavS § 81 lg 7).
2. Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitab ravimi jaemüüja Haigekassale arve (

§ 46lg 1).

1. Eeltoodule tuginedes on prokuratuur õigesti leidnud, et riik delegeerib seaduse alusel arstile avaliku ülesande täitmise, s.o kindlustatud isikutele ravimi kui mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamise. 21 / 55
2. Kaitsja viitab, et patsiendile tervishoiuteenuse osutamine selleks õigustatud isiku poolt ei saa olla avaliku ülesande täitmine. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 4 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik. Tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja sellega seotud põhimõtteid reguleerib VÕS ehk eraõigus. Patsientide ravimine toimub VÕS § 758 lg 1 kohaselt eraõigusliku suhte alusel.
3. VÕS § 761 kohaselt tuleb maksta kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Kuid tervishoiuteenuse osutamisega seotud kulude katmine ravikindlustuse kaudu avalik-õigusliku juriidilise isiku Haigekassa poolt ei muuda tervishoiuteenust oma olemuselt automaatselt avalik-õiguslikuks suhteks.
4. Kaitsja on viidanud erinevatele näidetele kohtupraktikast, mis justkui kinnitavad, et tegemist on eraõigusliku suhte mitte avaliku ülesande täitmisega.
5. Kohus taolise järeldusega ei nõustu. Ükski kaitsja viidatud lahend ei ole analoogne käesoleva kohtuasjaga.
6. Samuti, nt kaitsja enda viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendi 1-18-3843/66, punktides 58- 63 on kohus asunud seisukohale, et Sotsiaalkindlustusameti taotlusel püsiva töövõimetuse tuvastamiseks vajalike andmete tervise infosüsteemi edastamisel või terviseseisundi kirjelduse vormi täitmisel ja selle Sotsiaalkindlustusametile esitamisel on arstil avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund ja tegemist on ametiisikuga KarS § 288 lg 1 mõttes (p 62).
7. Samuti on kohtupraktikas leitud, et: “Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis." (RKHKo
8. 12.
9. a 3-3-1-15-01, p-d 11 ja 12.).
10. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikutel ei teki selliseid õigussuhteid, kus neil oleks õigus nõuda ülesande täitmist riigilt või kohalikult omavalitsuselt, siis ei täida ka arst avalikku ülesannet (RKHKo 19.06.2014, 3-3-1-19-14 p 13). Nt arsti poolt inimese ravimine, uuringutele saatmise vajaduse kindlaks tegemine, tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes (RKHKo 15.12.2010, 3-3-1-53-10, p 9 ja 10). Seda suhet reguleerib VÕS § 758, mis sätestab tegevused, mida tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud oma kutsetegevuses patsiendile osutama. Seejuures vastutus tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahelise lepingu täitmise eest on teiste seas pandud ka tervishoiuteenuse osutamisel osalevale arstile, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel (VÕS § 758).
11. Seega tuleb tõdeda, et üldjuhul on arsti puhul tegemist eraõigusliku isikuga, kuid siiski esineb olukordi, mil arst on avalikku ülesannet täites ametiisik. Nimelt on toiminguid/ülesandeid, mille riik on pannud arstile funktsionaalse delegeerimise kaudu kui kutseala esindajale ning ülesandeid, mida arst osutab tervishoiuteenusena (nt tervishoiuteenust osutava asutuse kaudu) riigi poolt tagatud tervishoiuteenuse abil (nt uuringutele saatmine, eriarsti vastuvõtt).
12. Seega oleneb arsti ametiseisundi olemasolu konkreetsest ülesandest/toimingust/tegevusest. Taoline tegevus on mh nt ravimi väljakirjutamine, isiku terviseseisundi dokumenteerimine, Haigekassa kulul patsiendi uuringule saatmine ja eriarsti vastuvõtt, millised kõik tegevused on Ants Kassile ka etteheidetud.
13. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Ants Kass on ametiisikuks KarS § 288 mõistes järgmistel juhtudel. Ametiseisund Tervishoiuteenuse hüvitis
14. Ajavahemikul 05.09.2016–04.08.2022 töötas Ants Kass PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultandina. Ants Kass oli 22 / 55 tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötajana koodiga D02488( KD 1 TL 140 CD-plaat).
15. Töölepingu (p 3.2) kohaselt oli Ants Kassi peamisteks tööülesanneteks vanemarstkonsultandina oma vastutusala piires mh ravitöö kvaliteedi maksimaalne kindlustamine, statsionaarse ja ambulatoorse arstiabi osutamine vastavalt graafikule, ambulatoorsete vastuvõttude tegemine ning operatsioonide tegemine statsionaaris ja päevakirurgias. Ants Kassi tööülesanded ja pädevus olid üksikasjalikult kirjeldatud ametijuhendis (samas; tööleping, p 1.1.4). Töölepingu (p 1.1.5) kohaselt oli Ants Kass kohustatud järgima ka haiglas kehtivaid reegleid ja eeskirju vaatamata sellele, kas kõik tööreeglistiku sätted olid konkreetses ametijuhendis fikseeritud. Samuti kohustus Ants Kass töölepinguga täitma õigusaktides ja haiglasisestes aktides sätestatud tingimusi (tööleping, p 10.1.1) (K 1 tl 4961).
16. Vanemarst-konsultandi ametijuhendi (p 3.2, K1 tl 49, p 3.1 K1 tl 51) kohaselt oli Ants Kassi üheks peamiseks tööülesandeks ravitööga tegelemine. Ametijuhendi kohaselt pidi Ants Kass nimetatud tööülesande täitmisel mh kinni pidama kehtestatud reeglitest, juhenditest ja eeskirjadest (p 3.1.4), täitma ja kontrollima haiguslugusid ja muid haigla tööga seotud dokumentatsiooni vastavalt kehtestatud kordadele (p 3.1.10), saadud ülesandeid täitma korrektselt (p 3.1.11), tegelema ravitööga statsionaarses osakonnas (p 3.1.12) ning tegema ambulatoorseid vastuvõtte vastavalt osakonna töökorraldusele (p 3.1.14). Rutiinsete tööülesannetena pidi Ants Kass ametijuhendi kohaselt täitma muid töö iseloomust tulenevaid ülesandeid (p 4.10) ning koostama ja allkirjastama dokumente oma tööalase pädevuse piires (p 5.2) (K 1 tl 51-52).
17. Vaidlust ei ole selles, et oma vastutusala piires teostas Ants Kass mh kindlustatud isikutele ambulatoorseid vastuvõtte ning osutas neile ambulatoorset arstiabi meditsiinilisel näidustusel. Ambulatoorsete vastuvõttude ja ambulatoorse arstiabi käigus määras Ants Kass kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel RRL2019 alusel erinevaid analüüse ja uuringuid, mis olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Samuti suunas ja korraldas Ants Kass kindlustatud isikutele ambulatoorseid vastuvõtte ka teiste PERH-is ravitööga tegelevate eriarstide juurde. Ka Ants Kassi poolt suunatud ja korraldatud ambulatoorsed vastuvõtud ja nende käigus kindlustatud isikutele osutatud ambulatoorne arstiabi teiste PERH-is ravitööga tegelevate eriarstide juures olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu.
18. Ravitööga tegelemise käigus avati kindlustatud isikutele nende isikukoodi alusel raviarve. Raviarvetel kajastati Ants Kassi poolt ning tema suunamisel ja korraldusel kindlustatud isikutele RRL2019 alusel osutatud ja Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud teenused. Erandina kajastas Ants Kass tema poolt kindlustatud isikutele RRL2019 alusel osutatud ja Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud teenuseid ka teiste PERH-i eriarstide poolt avatud raviarvetel, kui sama ravijuhu jaoks oli teine PERH-i eriarst kindlustatud isikule raviarve juba avanud. PERH-i sisemise töökorralduse kohaselt vastutas Ants Kass raviarstina ka raviarvete lõpetamise eest.
19. Kindlustatud isiku ravijuhu lõppedes suunas PERH-i infosüsteem koostatud raviarved RRL2019 alusel ja tingimustel koondarvetena elektrooniliselt Haigekassale tasumiseks. RRL2019 alusel tekkis Haigekassal kohustus hüvitada PERH-ile RRL2019-s sätestatud tingimustel Ants Kassi poolt kindlustatud isikutele osutatud ja määratud ning raviarvetel kajastatud tervishoiuteenuste eest.
20. Patsiendi uuringu eest tasub eelnevalt tuvastatu põhjal lõppkokkuvõttes Haigekassa, mille eelduse esimeses etapis on arsti poolne patsiendi uuringule suunamine. Haigekassa peab võimaldama ravikindlustatud isikule uuringud ja eriarsti vastuvõtu ning võtab kohustuse tasuda nende tervishoiuteenuste eest (

§ 25lg 1, § 35 lg 1).

Kui teenuse eest tasuks nt patsient ise, siis ei saaks avaliku ülesande täitmisest rääkida. Kuna Haigekassa võtab üle 23 / 55 kohustuse tasuda kindlustatud isiku ravikulud (

§ 2

lg 1, 3) täidab arst sellisel toimingul- saatekiri suunamisele, eriarsti vastuvõtt- ametiisikuna avalikku ülesannet.

1. Seega nõustub kohus prokuratuuri järeldusega, et Ants Kass omas ravitööga tegelemise käigus õigust ja kohustust otsustada, kas ja milliseid tervishoiuteenuseid (antud juhul PERH RRL2019 alusel) kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel osutab. Osutades ja määrates kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel (nt RRL2019 alusel tervishoiuteenuseid, nt suunates kindlustatud isikuid teiste PERH-i eriarstide vastuvõttudele, uuringutele või võttes ise isikuid eriarstina vastu), mis olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, omas Ants Kass õiguspädevust teha Haigekassa varalise kohustuse tekitamisele suunatud otsustusi ehk väljamakse kohustuse ja selle ulatuse üle.
2. Eeltoodule tuginedes nõustub kohus prokuratuuri järeldusega, et Ants Kass omas PERH-is vanemarst-konsultandina ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel, kui ta osutas ja määras kindlustatud isikutele RRL2019 alusel ja tingimustel tervishoiuteenuseid, s.o tegutses ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamist). Ravimihüvitis
3. Ants Kassil oli õigus ja kohustus meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks välja kirjutada retsepte soodustusega ravimitele.
4. Ants Kassi poolt väljakirjutatud retseptid olid aluseks, et üldapteegid kindlustatud isikutele soodustusega ravimeid väljastaksid (

§ 33lg 1).

Kindlustatud isikule Ants Kassi poolt väljakirjutatud retsepti alusel soodustusega ravimi müügil tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitas ravimi jaemüüja Haigekassale arve (

§ 46lg 1).

Jaemüüja arve alusel tekkis Haigekassal kohustus hüvitada jaemüüjale

-s ja RavS-s sätestatud tingimustel Ants Kassi poolt kindlustatud isikutele väljakirjutatud retsepti alusel soodustusega ravimi eest.

1. Seega omas Ants Kass õigust ja kohustust otsustada, kas ja milliseid soodustusega ravimeid riik kindlustatud isikutele meditsiinilisel ja nende ravimise eesmärgil ambulatoorseks raviks võimaldab. Kirjutades kindlustatud isikutele meditsiinilisel ja nende ravimise eesmärgil ambulatoorseks raviks välja retsepte soodustusega ravimile, mis oli kantud Haigekassa ravimite loetellu, omas Ants Kass õiguspädevust teha Haigekassa varalise kohustuse tekitamisele suunatud otsustusi ehk väljamakse kohustuse ja selle ulatuse.
2. Sotsiaalminister on määrusega kehtestanud ravimite väljakirjutamise ja dokumenteerimise korra ning volitanud ravimite väljakirjutamise vajalikkuse järelevalve funktsiooni täitma arstid, kellel on seega ravimialase järelevalve ühe osana ametiseisund toimingu tegemisel. Sellest tulenevalt täidab arst ravimi väljakirjutamisel avalikku ülesannet- temale kui eraõiguslikule isikule on õigusaktiga antud volitus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille eest vastutab lõppkokkuvõttes riik.
3. Ants Kassi enda ütlustest tuleneb tema töötamine eriarstina (ortopeed), et ta oli registreeritud tervishoiutöötaja, patsientidele eriarstina vastuvõttude osutamine, patsientide ravile, uuringutele suunamine, analüüside määramine ning retseptide, sh soodustusega, väljakirjutamine. Ants Kass teadis, et RRL alusel rahastab kindlustatud isikutele ravi (sh teenused, soodustused) Haigekassa. Teadmine raviarvete avamisest, nendel kajastatu ja lõpetamine, osutatud teenuste kandumine raviarvetele. Samuti peale retsepti väljakirjutamist patsiendi võimalus ravim automaatselt apteegist (soodustusega) välja osta. Ants Kass oli teadlik RRL-st ja selle alusel Haigekassa kohustusest PERH-le arvete alusel tasuda. Ants Kass teadis, et kindlustamata isikud peavad teenuste eest ise tasuma. 24 / 55
4. Seega, kirjutades seaduse alusel kindlustatud isikutele välja retsepte soodustusega ravimitele, omas Ants Kass PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel ehk tegutses ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamist ning tagas Haigekassa eelarve kasutamist).
5. Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuratuuriga selles, et Ants Kass oli süüdistuse perioodil PERH-is vanemarst-konsultandina ambulatoorsete eriarsti vastuvõtte tehes, uuringute ja analüüside määramisel, ravimite väljakirjutamisel, patsiendi teise eriarsti juurde suunamisel, raviaravete avamisest kuni nende lõpetamiseni avalikku ülesannet täitev ametiisik KarS § 288 mõistes.
6. Edasi kontrollib kohus, kas süüdistuses etteheited teod on asetleidnud ja kas need on toime pannud Ants Kass Süüdistuse tõendatus
7. Ants Kass ei ole enda süüd tunnistanud.
8. Ants Kassi ütluste kohaselt oli ta 2020- 2022 PERH kirurgiakliiniku III ortopeedia osakonna vanemarst- konsultant. Tavalisele vastuvõtule sai haige ennast registreerida läbi digiregistratuuri, regulaarne ambulatoorne vastuvõtt oli üks kord nädalas. Patsiente võttis tema vastu ka vastavalt vajadusele. Haigekassa tasub kindlustatud isikute raviteenused. Mittekindlustatud haiged tasusid ravi ise. Ravile pöördunud isikutele avati raviarve. Tema kreedo oli, et kolleege, omakseid, sõpru, nende sõpru ja ravitud haigeid vaadatakse esmajärjekorras ja tasuta. Ei ole teinud endale inimese õnnetusest sissetuleku allikat.
9. Kõikidesse episoodidesse puutuvalt on kohus tuvastanud järgmist.
10. KrMS § 2911 alusel vastuvõetud tunnistaja R Re (2016 – 2018 ortopeediakeskuse juhataja) ütlustest tuleneb, et patsientide järjekorra pidamine toimus sekretäri kaudu, kes peale esmast vastuvõttu pani patsiendi uuesti järjekorda. Traumapatsientide puhul oli tema teada järjekord 3-4 kuud, endoproteesimise puhul veel pikem, kuid teatud eranditel võis ka kohe operatsioonile saada. Olid täpsed juhised, mille järgi seda hinnata. Praktikas tähendas see seda, et see oli arsti otsustada. Operatsiooni järjekordadeks olid ka reservid kiireloomulisteks operatsioonideks. Tema on kuulnud, et varem võtsid mõned arstid patsiente vastu enda kabinetis, misjärel arstid tasusid arstile sularahas nimetatud vastuvõtu eest. Selle kohta kasutati väljendit „50 eurot patsient“. Tema ajal taoline tegevus oli keelatud, vastuvõtud pidid toimuma polikliiniku ruumides. Kuulis ka seda, et pärast tema töölt lahkumist hakkas uuesti toimuma patsientide vastuvõtt arsti kabinetis. Taoliseks arstiks olevat olnud ka Ants Kass (K 1 tl 116-119).
11. KrMS § 2911 alusel vastuvõetud tunnistaja T T (kuni 2020 kirurgiakliiniku juhataja, mille koosseisu kuulus viimastel aastatel ka ortopeediakeskus) ütlustest tuleneb, et ambulatoorsele vastuvõtule saab perearsti või eriarsti saatekirjaga, patsiendid lisatakse üldjärjekorda. Eraldi on reservajad aegkriitilistele patsientidele. Ambulatoorne vastuvõtt toimub PERH polikliinikus. Teatud juhtudel on vastuvõtte teostatud ka arstikabinetis, kuid seda ei peeta heaks tooniks. Endoproteeside patsientide järjekorra pidamine toimub Haigekassa ja eriala seltsi poolt loodud korra järgi . Olukorda hindab arst. Ravijärjekorrast erinevalt saab vastu võtta aegkriitilisi patsiente, keda on suunanud eriarstid, perearst, erakorralise meditsiiniosakond vms. PERH-s on vastav kord, kus on kirjas, mis kingitus on lubatud ja mis mitte. Temal puudub teadmine, et mõnele arstile oleks sularaha või muud rahalist kingitust patsiendi poolt üle antud. Sellist käitumist ei peeta PERH-s heaks tooniks ning see ei ole haigla poolt heaks kiidetud ( K 1 tl 120-123, 124-129).
12. KrMS § 2911 alusel vastuvõetud F F ütluste kohaselt töötas tema PERHI ortopeedia osakonna sekretärina. Tema peamisteks tööülesanneteks oli ortopeediliste haiguslugude komplekteerimine ja lõpetamine, haigusloo ülekontrollimine, et kõik oleks korrektselt sisestatud, patsiendi arve lõpetamine programmis, kust see liigub arveldusse ja sealt 25 / 55 omakorda haigekassasse tasumiseks. Tema registreeris patsiendid operatsiooni järjekorda ja -plaani. On ka SOS järjekord, kui plaanipärane operatsioon jääb mingil põhjusel ära, siis tema võtab ühendust järgmise patsiendiga, kes on andnud nõusoleku kiireks reageerimiseks. Ants Kass oli tema otsene juht. Reeglina leppis Ants Kass ise patsientidega operatsiooniajad kokku, Ants Kassi kabinet asub 7 korrusel sekretäride kabineti kõrval. Ants Kass andis ise patsiendile väljakirjutamisel omaosalusarve, tema rahaga ei tegelenud, see on sekretäri töö (K 3 tl 72-76).
13. S S kohtus antud ütlustes selgub, et tema töötas ja töötab samuti PERH ortopeediakeskuses vanemarst ortopeedina. PERH ei ole heaks kiitnud patsientidelt kingituste vastu võtmist. Kuluaarides räägiti koridorimeditsiinist. Patsiendi ravikindlustatust kontrollib registratuur, vastuvõtu aegasid annab registratuur. Igal arstil on oma tempel ja tervishoiuregistrikood. Ants Kassi töökabinet oli haiga
14. korrusel. Ravikindlustatud patsiendi eest tasus Haigekassa, patsient ise ei tasunud. Kindlustatust kontrolliti registratuuris (K 3 tl 52-58).
15. Märgitud ütlused on olulised mõistmaks, et Ants Kass arstina küll omas pädevust inimesi ravijärjekorda, sh eriarsti vastuvõtule panna, kuid mitte tema poolt teostatud viisil ehk eraviisiliselt ravijärjekorra välist aega (mitte haigla poolt pakutava tasulise teenuse aega) pakkudes ja vastuvõtte tehes.
16. Kohus ei arvesta tõendina R Re ütlusi selles, et kuuldu kohaselt, arstiks, kes võttis 50.euro eest enda kabinetis patsiente vastu, oli teiste seas ka Ants Kass, ja S S ütlusi koridorimeditsiini kohta, kuivõrd KrMS § 66 lg 2 1 on tegemist kuuldustega, mitte tunnistaja teadmisega ehk enda poolt vahetult kuuldu ja tajutuga. Q Q episood Ametiseisundi kasutamine
17. Ants Kass on Q Q raviarstiks
18. aastate algusest (K 1 tl 59, 94pö). Ants Kass ja Q Q suhtlesid viimase tervisega seoses erinevatel aegadel, sh väljaspool registreeritud ambulatoorseid vastuvõtte ning Ants Kass nõustas ja ravis Q Qa ka väljaspool enda tegevusala.
19. Ants Kass ei eita Q Q nõustamist, ravimist, retseptide kirjutamist, uuringutele saatmist. Kinnitab, et Q Ql oli tema isiklik telefoninumber. Väidab, et tegemist oli pelgalt arstipatsiendi suhtlusega, mitte isiklike, nt peretuttavatega vms. Tema võis Q Qle kirjutada ka ravimi DHC Continues. See kokkusaamine ei olnud eelnevalt registreeritud, raviarvet ei olnud, retsepti kirjutamiseks ei ole seda vaja.
20. Tunnistaja Q Q selgitas, et Ants Kassi teab kui enda pikaaegset raviarsti, kelle poole on erinevate tervisemuredega pöördunud. Möönab, et arvatavasti leppis tema kokku K Q (õde) operatsiooni järgselt visiidi Ants Kassi kabinetis 2021 jaanuaris. Ta pöördus ise Ants Kassi poole, kui perearst keeldus valuvaigisteid välja kirjutamast, samuti vajas ta kompuuteruuringut. Jälitustegevuse käigus salvestatud kõnesid ja nende sisu möönab, kuid eraldi neid ei mäleta (K 3 tl 59-69).
21. Tunnistaja K Q on selgitanud, et Q Q on tema vend ja Ants Kass on tema raviarst. 2021 käis ta põlveoperatsioonil, mida toimetas Ants Kass. Peale operatsiooni olid tal valud põlves, ta käis jaanuaris 2021 koos Q Qga Ants Kassi juures, tema kabinetis. Kokkusaamise leppis kokku Q Q (K 3 tl 41- 43 pö).
22. Jälitustegevusega tuvastati, et Ants Kass kirjutas 19.01.2021 Q Qle viimase palvel (helistamisel) retsepti soodustusega ravimile DHC Continus, maksimumkogusele ehk 56 tabletti. Vestlusest selgub sealjuures, et perearst kirjutas välja vaid 10 tabletti. Ants Kass viitab ka ise vestluses sellele, et seda ravimit just nagu ei tohiks välja kirjutada, kuid teeb seda siiski. Tabletid ostab Q Q apteegist välja 20.01.2021 (K 1 tl 157-158). Antud vestlusel ja ravimil puudub igasugune seos Ants Kassi erialaga või erialase vastuvõtuga. 26 / 55
23. Ants Kass määras Q Q palvel ravijärjekorra väliselt ambulatoorse vastuvõtu 20.01.2021, kui Q Q ja tema õde soovisid peale viimase operatsiooni Ants Kassiga korra kokku saada (K 1 tl 156). Ants Kass ei pakkunud neile tulla haigla poolt pakutavale tasulisele vastuvõtule, vaid võttis nad vastu enda kabinetis Haigekassa järjekorravälisel eriarsti vastuvõtul.
24. 10.02.2025 jälitusprotokoll kinnitab, et 20.01.2021 viibisid Q ja K Q Ants Kassi kabinetis (K 2 tl 1-5).
25. Ajavahemikul 29.-31.03.2021 suunas Ants Kass Q Q viimase palvel PERH-i ortopeedi S S ambulatoorsele vastuvõtule (K 1 tl 173), milline toimus 05.04.2021 ning mille käigus avas S S raviarstina Q Q suhtes ka raviarve nr RH8193388 (K 1 tl 145-146, CD-plaat K 1 tl 152). Seda kinnitab ka S S enda ütlustes, et tema on olnud Q Q raviarstiks, Q Q võttis vastu Ants Kassi palvel, on avanud raviarveid (K 3 tl 52-58). See tõendab Ants Kassi pädevust ja tegutsemist Q Q teise eriarsti juurde suunamisel, seda väljaspool Haigekassa järjekorda toimunud visiidi käigus.
26. 04.05.2021 korraldas Ants Kass Q Q bioloogilise materjali aeroobse külvi võtmise ning selle pinnalt mikroorganismi samastamise ja ravimitundlikkuse määramise, milline teostati 05.05.2021(K 1 tl 145-146, CD-plaat K 1 tl 152). Kuigi patsiendi ravimine on patsiendi ja arsti vaheline erasuhe, siis aeroobse külvi võtmise määramine ning selle pinnalt mikroorganismi samastamine ja ravimitundlikkuse määramine on käsitletavad analüüside määramisena.
27. 05.05.2021 kirjutas Ants Kass Q Qle ka retsepti soodustusega ravimile DHC Continus (CD-plaat K 1 tl 135), millise ostis Q Q apteegist välja samal kuupäeval (CD-plaat K 1 tl 135).
28. 12.05.2021 kirjutas Ants Kass Q Qle välja retsepti soodustusega ravimile Ciprinol (CDplaat K 1 tl 135), millise ostis Q Q apteegist välja samal kuupäeval (CD-plaat K 1 tl 135). 12.05.2021 kell 13.47 räägivad Ants Kass ja Q Q viimase tervisest, mh valuravikabinetti suunamisest ning Ants Kass annab teada, et sai aja 20.05.2021(K 1 tl 175 -177).
29. 31.05.2021 nõustas Ants Kass erialaselt Q Qa ning kirjutas talle välja retsepti soodustusega ravimile Ciprinol (CD-plaat K 1 tl 135), millise ostis Q Q apteegist välja samal kuupäeval (CD-plaat K 1 tl 135).
30. 30.04.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107728556 (CD-plaat K 1 tl 140), milline tasuti Haigekassa poolt 10.05.2021 (CD-plaat K 1 tl 140). Koondarves sisaldunud raviarved kajastasid Ants Kassi poolt Q Qle osutatud ja määratud tervishoiuteenuseid järgnevalt.
31. Koondarve nr 5107728556 sisaldas raviarvet nr RH8063464 summas 316,16 eurot. Raviarve nr RH8063464 kajastas ajavahemikul 20.01.2021-05.02.2021 Ants Kassi poolt Q Qle osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid (asitõendi vaatlusprotokoll K 1 tl 145-146; CD-plaat K 1 tl 140):
32. Teenuse
33. Teenuse nimetus
34. Teenuse
35. Teen
36. K
37. Teenuse osutamise kood use o hinnakirjaj kuupäev kord ef ärgne hind ade it arv si e nt
38. 20210205
39. KOMPUUTERTOMOG
40. 7978
41. 1
42. 1
43. 71,78 RAAFIA KONTRASTAINEGA
44. 20210120
45. Eriarsti korduv vastuvõtt
46. 3004
47. 1
48. 1
49. 15,92
50. 20210205
51. KOMPUUTERTOMOG
52. 7979
53. 10
54. 1
55. 18,23 27 / 55
56. 20210205 RAAFIA KONTRASTAINEGA (IGA
57. KOMPUUTERTOMOG
58. 7978 RAAFIA KONTRASTAINE 10 ML
59. 8
60. 1
61. 5,77
62. Lisaks sisaldas koondarve nr 5107728556 ka raviarvet nr RH8193388 summas 479,36 eurot. Raviarvel nr RH8193388 kajastati ka 05.05.2021 Ants Kassi poolt Q Qle osutatud, määratud ja suunatud järgnevaid tervishoiuteenuseid:
63. Teenuse
64. Teenuse nimetus
65. Teen
66. Teenu
67. Koefit
68. Teenuse osutamise use se sient hinnakirjaj kuupäev kood korda ärgne hind de arv
69. 20210405
70. Eriarsti korduv vastuvõtt
71. 3004
72. 1
73. 1
74. 15,92
75. 20210505
76. BIOLOOGILISE
77. 6651
78. 1
79. 1
80. 12,7 MATERJALI 0 AEROOBNE KÜLV PÕH
81. 20210505
82. MIKROORGANISMI
83. 6652
84. 1
85. 1
86. 14,4 SAMASTAMINE 2 BIOKEEMILISE
87. 20210505
88. RAVIMTUNDLIKKUSE
89. 6653
90. 2
91. 1
92. 8,57 MÄÄRAMINE 0 DISKDIFUSIOON
93. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et Ants Kass on: 168.
94. määranud Q Q palvel viimasele ja viimase õele Haigekassa järjekorravälise (kuid mitte haigla poolt pakutava tasulise teenuse) eriarsti vastuvõtu (enda kabinetis), nt 20.01.2021; 168.
95. suunanud Q Q teise eriarsti vastuvõtule (S S), valuravikabinetti, määranud kompuutertomograafia uuringu, samuti aeroobse külvi võtmise ning selle pinnalt mikroorganismi samastamise ja ravimitundlikkuse määramise ehk on määranud analüüsid; 168.
96. välja kirjutanud Q Qle korduvalt ravimiretsepte (DHC Continus, Ciprinol), millised Q Q ka apteegist välja ostis.
97. Märgitud tegevuste käigus on avatud ja lõpetatud raviarved ning Haigekassa tasus eelnevalt märgitud Ants Kassi korraldatud ja osutatud teenuste eest, sh ravimite soodustuse osa eest.
98. Nimetatud asjaolude osas on ka Ants Kassi ja Q Q ütlused usaldusväärsed, kuivõrd on riimuvad teiste kogutud tõenditega. Altkäemaksu vastuvõtmine
99. Süüdistuse kohaselt, vastutasuna ülal kirjeldatud raviteenuse eest võttis Ants Kass oma töökabinetis nr B790 Q Qlt 20.01.2021kella 13.50 paiku sularahas 300 eurot ning 31.05.2021 kella 14.14 paiku kaks firma Makita aku mudelit „BL1850:18V 5,0ah“ kogumaksumusega 135 eurot.
100. Ants Kass eitab altkäemaksu vastuvõtmist. 28 / 55
101. Ants Kassi ütluste kohaselt 2020.a., peale kannaoperatsiooni pidi Q Q jääma haiglasse ja tema laenas talle 150 eurot, et Q Q saaks taksoga koju sõita ja koju süüa osta. Oli nn kovidiaeg. Selles osas, miks Q Q laenu soovis on kindel, et Q Q ajab enda ütlustes ise midagi segamini, kui räägib, et soovis laenu sigarettide ja toidu ostmiseks haiglas. Sigarettidest ta ei rääkinud ja haiglas saab kolm korda päevas korralikult süüa.
102. 20.01.2021 kokkusaamise käigus andis Q Q talle valge paberilehe, mille vahel oli 150 eurot, öeldes: „aitäh Ants“. See oli eelneva laenu tagasimakse. Ta ei ole küsinud ega ole Q Q pakkunud altkäemaksu. Jälitustegevuse käigus nende omavahelises vestluses kasutatud väljend „väikese papi eest saab kõike“ on folkloor, see ei ole raha küsimine. Ta (Ants Kass) ei mõelnud selle all, et soovib Q Qlt hüve.
103. 31.05.2021 oli tal vaja Makita akusid, see tuli jutuks ja Q Q pidi just ise ka minema Makita keskusesse ja lubas talle tuua. Ta küsis palju need maksavad, kohe vastust ei saanud. Q Q tegi sellega seoses ka kõnesid. Ost vormistati vist firma arvele. Samal päeval tõi Q Q akud ära. Tema tasus akude eest peale Q Q maja põlengut septembris 2021, Kadrioru staadionil. Tema andis aku raha ja lisaks 500 eurot maja põlengu kahjude katteks. Arvab, et maksis akude eest u 135 eurot. Q Q ei ole mõista andnud, et soovib nende akudega mingit hüvitist üle anda (K 3 tl 94pö- 99pö).
104. Tunnistaja Q Q selgitas, et tema ei ole Ants Kassile altkäemaksu andnud. Andis tagasi laenu. Kui ta käis õega Ants Kassi vastuvõtul 2021 jaanuaris oli õel kaasas kaks puuviljakorvi, üks Ants Kassile, teine personalile tänutäheks möödunud operatsiooni eest. Samal korral tagastas ta Ants Kassile ka võla 150 eurot, mille sai, kui ta oli ise haiglas ja Ants Kass talle olmeostudeks raha laenas (sigaretid, kohvik, koroona aeg). Millistes kupüürides Ants Kass talle haiglas olles sularaha andis ei tea. Üks pakk sigarette maksis 5.80, plaan oli 2 plokki osta, ja söögiraha kohvikus käimiseks. Laenulepingut ei teinud, ülekandega ei saanud tagastada. Q Q kirjeldab et neil on Ants Kassiga oma žargoon ja väljendid „papp, pappi andma“ võib mingil juhul seostatav olla rahaga, kuid “saab väikese papi eest„ kõne sisu oli nali. Makita akud ta tõi Ants Kassile, sest oli ise ka Makita keskusesse minemas, Ants Kass maksis need kinni hiljem. Salvestiselt kostuv, et ei ole vaja maksta, oli selle mõttega, et seal (haiglas, kabinetis) mitte rahaga vehkida. Tema ostis 2 akut, vormistas need XXX nimele. Ants Kass tasus akude eest 7- 8 septembri paiku, peale tunnistaja maja põlengut. Maja põles maha 4.09.
105. Ants Kass tõi kinnises ümbrikus 500 eurot ja akude raha. Väljend „väikese papi eest saab kõike“ ei ole mõeldud tervishoiuteenuse ega hüvede eest. Sellist lauset kasutavad nad omavahelises vestluses hästi tihti. Tema andis tagasi 150 eurot, tema ise tegi ettepaneku osta Makita akud, viis ise need Ants Kassi kabinetti. Ants Kass nõustus ettepanekuga, et tema toob Makita akud.
106. Q Q raha üleandmise juures ei viibinud (K 3 tl 59-69pö).
107. Olenemata Ants Kassi ja Q Q enda ütlustest, mille kohaselt andis Q Q Ants Kassile tagasi laenu summas 150 eurot ning üleantud Makita akude eest tasus Ants Kass septembris 2021, on kohus tõendeid kogumis analüüsides jõudnud järeldusele, et Q Q andis Ants Kassile üle 300 eurot ning Ants Kass ei ole tasunud üleantud kahe Makita aku eest. Kohtu veendumus kujunes järgmiselt.
108. 10.02.2025 jälitusprotokollist nähtub, et 20.01.2021 kell 13.34.55 võtab Q Q jope põuetaskust valget värvi paberi, mis jääb tema kätte (foto 1, videosalvestus). Räägitakse sellest, et Ants Kass lubab panna Q Q ootelisti, misjärel kinnitab, et kiri on saadetud ja kui vastus tuleb, siis annab teada. Seejärel annab Q Q teada, et tal on üks kiri ka Ants Kassile, lisades: „aga tänud sulle“.
109. Salvestiselt on näha, et Q Q paneb Ants Kassi ette lauale kokkuvolditud valge paberilehe. Hiljem, kell 13.50.55 üksi kabinetis olles, võtab Ants Kass kokkuvolditud A4 paberilehe, keerab selle lahti. Visuaalselt on aru saada, et paberilehe vahel on 3 rahakupüüri (foto nr 2, videosalvestis). Ants Kass paneb rahakupüürid lauale, misjärel teeb märkmikusse 29 / 55 märkmeid. Ants Kass tõuseb, võtab rahakupüürid, läheb diivanil asuva õlakoti juurde, võtab sellest rahakoti, paneb rahakupüürid rahakotti, rahakoti tagasi õlakotti, võtab viiuli vutlari ja väljub kabinetist (K 2 tl 2-5).
110. Uuringuaktis nr 22U-DM0002, 22.03.2022 antud ekspertarvamus kinnitab, et 20.01.2021 on Ants Kassi kabinetis väga tõenäoliselt kolm Euroopa Liidu esimese seeria 100- eurost pangatähte (K 2 tl 47-55).
111. Arvestades osaliselt Ants Kassi enda, Q ja K Q ütlusi (vastuvõtu toimumisekohta) ning ekspertarvamust koosmõjus jälitustoimingu salvestiselt ja protokollist nähtuvaga on kohus veendunud, et 20.01.2021 andis Q Q Ants Kassile üle 300 eurot, mitte 150 eurot sularaha. Esmalt 100 ja 50 euroseid rahatähti nende värvuse järgi ei ole võimalik eristada, kuivõrd tegemist on mustvalge video/fotoga. Küll aga on 50- ja 100- eurose rahatähtedel olevad kujutised erinevad ning videolt on selgelt äratuntav 100- eurose rahatähe kujutis (kõige paremini nähtav salvestisel kell 13:51:02.865). Väraval, milline on kujutatud 100- eurosel kupüüril, on keskel üks ava, samal ajal kui 50- eurosel on selgelt eristatavalt kaks ava või uuel seerial ruutudega kaetud aken/ava. Kokku on Ants Kassi käes näha kolme rahatähte, nii kahes käes eraldi kui lehvikuna. Ants Kass paneb kupüürid rahakoti sularaha taskusse, mis omakorda viitab sellele, et saadu oli sularaha. Ekspertarvamuse ja jälitustoiminguprotokolli koosmõjus on kohus veendunud, et Q Q andis Ants Kassile 300 eurot sularahas.
112. Ants Kass ega Q Q ei ole seadnud kahtluse alla, et tegemist olnuks valerahaga. Arvestades, et Q Q ja Ants Kass tunnistasid mõlemad, et üle anti 150 eurot (mitte 300), siis ei lähe videosalvestiselt nähtuv ja ekspertarvamus kokku nende ütlustega. Eksimatult on tuvastatav, et rahatähti oli paberilehe vahel kolm. Seega saanuks nende ütluste kohaselt olla tegemist üksnes 50- euroste kupüüridega. Samas tuvastas kohus eksimatult, et tegemist oli 100- euroste kupüüridega, milledest kaks on ka jälitustoimingu videosalvestiselt (ilma ekspertarvamuseta) tuvastatavad, mistõttu ei tuleks ka sellisel juhul matemaatiliselt ja rahakupüürides (5, 10, 20, 50, 100) kuidagi kokku 150 eurot nagu väitsid süüdistatav ja Q Q. Ants Kassi ja Q Q enda ütlused selles osas, et Q Q andis Ants Kassile üle 150 eurot kevadel haiglas saadud laenu, ei ole sellest tulenevalt usaldusväärsused, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist välja.
113. Lisaks eelnevale ei ole nende ütlused ka omavahel riimuvad. Laen oli Q Q sõnul haiglas söögi ja sigarettide ostuks, kuna ta jäi haiglasse kauemaks, Ants Kassi sõnul haiglast välja saades teel koju söögi ostmiseks. Ants Kass ise kinnitas ja on üldiselt teada, et haiglas statsionaarselt ravil viibivatele patsientidele tagatakse vähemalt kolm toidukorda päevas tasuta sööki. Seega, kahtlusi taolise laenu olemasolus süvendab ka väidetud laenusumma. Ilmselgelt puudus aastal 2021 söögiraha andmiseks vajadus anda laenu 150 euro suuruseks laenusummaks, kui oli tagatud kolm söögikorda. Samuti ei ole eluliselt usutav, et arst annaks laenu haiglasse sigarettide ostmiseks. Puudub igasugune põhjendatus ka selleks, et Q Q pidanuks kohe ostma välja kaks plokki sigarette (avalike andmete põhjal umbes 120 eurot), samal ajal kui toidu tarbeks jäänuks siis vaid 30 eurot. Kohus nõustub prokuröriga selles, et eluliselt usutav on plaaniliselt haiglasse minnes enda varude (raha, toit, kui lubatud siis sigaretid vms) kaasavõtmine. Samuti ei ole esitatud väidet, et lähedased ei võinuks/saanuks haiglasse ise vajalikke asju pakiga toimetada. Samuti, ühtegi asjaolu, miks Q Q lähedased ei saanuks talle haiglast väljudes tuua/viia koju toitu vms ei ole kohtule esitatud. Seega Ants Kassi väide, et ta andis raha haiglast väljudes söögi ostmiseks ei ole eluliselt usutav. Q Ql olid kohtumenetluses tuvastatu pinnalt lähedased inimesed olemas (vähemalt õde, õetütar). Olukorras, kus Q Q väidetavalt haiglast vabanedes liikus karkudel on usutav, et tema lähedased haiglast väljudes teda saatsid või toetasid nii füüsiliselt, kui ka toiduga. 30 / 55
114. Lisaks eelnevale viitab Ants Kassi ja Q Q omavaheline vestlus, mh Q Q tänuavaldus, siiski käimasolevatele terviseteenustele (vastuvõtt, ravimiretsepti kirjutamine), mitte hulk aega tagasi antud laenule. Üheski talletatud vestluses, milles lepitakse kokkusaamisi vm juttu räägitakse, ei ole kõne all laenu- raha andmine- saamine- tagastamine. Sularaha üleandmise hetkeks oli väidetavast laenu andmisest möödas neli kuud. On usutav, et laenu tagasimakse korral selgitanuks Q Q Ants Kassile, et üleantav raha on kunagi laenuks antud raha. Sellist vestlust aga ei ole. Mis asjaoludel peaks laenu nimetama kirjaks ja vastuvõtuajal üle andma tänuavaldustega jääb selles kontekstis kohtule mõistetamatuks.
115. Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et Q Q andis Ants Kassile üle 300 eurot sularaha.
116. Järeldust, et rahasuhe oli seotud terviseteenuste, mitte laenuga, toetab jälitustoiminutega tuvastatud omavaheline kõne, mis ajaliselt küll erineb, kuid viitab sarnasele käitumismustrile.
117. 12.05.2021 kell 13.47 kõnes küsib Q Q Ants Kassilt, et viimane vaataks tema närviuuringu tulemust, mille peale Ants Kass vastab: „väikse papi eest saab kõike“. Q Q omakorda vastab, et: “saab ikka, ei ole probleemi. Sa oled täiesti õigustatud“. Sellepeale ütleb Ants Kass, et kohe vaatab (K 1 tl 175 lk 23/29). Seega küsib Q Q tervisega seotud teenet, Ants Kass vastab, et raha eest saab, mispeale Q Q kinnitab nõustumist maksta.
118. Asjaosaliste selgitused folkloorist ja omavahelisest žargoonist on püüd enda süüst vabaneda. Antud väljend on otseselt seotud keskmise inimese jaoks arusaamaga, et väikese papi- kui raha- eest saab kõike. Ka isikute poolt viidatud laulus on sellel lausel sama tähendus. Antud juhul toetab seda ka kontekst. Q Q küsib Ants Kassi kui arsti teenust, millele viimane vastab, et raha eest saab, millega Q Q nõustub, misjärel Ants Kass vaatab andmeid ja asub tegutsema. Sealjuures viitab Q Q öeldu „saab ikka, ei ole probleemi. Sa oled täiesti õigustatud“ otseselt sellele, et hüve antakse ja seda peetakse põhjendatuks osutatud teenuste eest, justnagu varasemalt oleks Ants Kassile antud hüve ja saadud teenused ennast õigustanud ehk äratasunud.
119. Kõik märgitud asjaolud viivad kohtu järelduseni, et Q Q (jt edaspidi) andis sularaha Ants Kassile varjatud kujul ja sõnastusega edasi vaid ühel põhjusel- sooviga üleandmist varjata ja andes raha saadud teenuse eest. Laenu saamise- tagastamise fakti varjamiseks puudub igasugune mõistlik põhjendus. Seega on Ants Kass ja Q Q raha summa ja üleandmise põhjuse osas valetanud.
120. Lisaks sularahale andis Q Q Ants Kassile ka kaks Makita akutrelli.
121. 31.05.2021 tuleb Ants Kassi kabinetis viimase ja Q Q vestluses välja, et Ants Kass mõtles minna Makita keskusesse, sest tal on vaja kahte Makita akut juurde osta, mispeale Q Q vastab, et tal seal tutvusi ja uurib. Q Q teeb vahepeal kõne, rääkides Makita akudest, misjärel ütleb Ants Kassile, et „ma toon sulle“. Ants Kass küsib hinda, mispeale Q Q vastab, et: “mis hind. Ma toon sulle“. Q Q teeb uuesti kõne, küsides kahte akut enda jaoks võimalikult hea hinnaga, paludes panna xxx arvele akud. Q Q lubab akud ära tuua ja uurib, mis kellani Ants Kass majas on. Ants Kass küsib uuesti hinda, mille peale Q Q vastab: “ei ole midagi, kõik on korras“ (K 2 tl 22-29).
122. 31.05.2021 kell 14.14.56 räägib Ants Kass parasjagu telefoniga, kui siseneb Q Q koos asju täis kilekotiga, võtab sealt 2 karpi ja paneb need diivanile, kilekoti muude asjadega jätab diivanile (fotod 8, 9). Ants Kass läheb diivani juurde, vaatab kilekotti, sobrab selle sees. Seejärel võtab kaks diivanile asetatud karpi ja paneb need diivanil olevale musta värvi tõmblukuga kotti. Kilekoti tõstab diivanilt kapi kõrvale (foto nr 10) (K 2 tl 29-30).
123. 31.05.2021 kell 14.43 siseneb Ants Kassi kabinetti Q Q. Räägitakse tervisest. Ants Kass saadab ta ära ja kutsub pärast enda juurde tagasi (K 2tl 31-32). 31.05.2021 kell 14.53 Q Q naaseb Ants Kassi kabinetti. Räägitakse tervisest (K 2 tl 32-33).
124. Q Q poolt akude ostu ütlusi kinnitab xxx OÜ arve- saateleht 631988, millelt nähtub arve esitame 31.05.2021 xxx OÜ-le mh 2 tk aku BL1850 18v 5,0ah eest summas a 56.25, 31 / 55 kogusummas 112.50 eurot. Arvele lisandub käibemaks 20%. Arve tasuti xxx OÜ pangakaardiga 31.05.2021 kell 14.47.
125. Väljavõttest nähtub, et BK1850B, 18 on Makita aku (K 2 tl 60-61, 65).
126. Kuigi esialgu Ants Kass küsib aku hinda, mille peale Q Q korduvalt viitab, et Ants Kassil ei ole vaja akude eest tasuda, tuleb tähele panna, et siinkohal ei ole juttu hiljem tasumisest, vaid selgelt tuleb välja, et tasuda ei ole üldse vaja. Kohtumiste lõpuks sellel päeval akude hind enam jutuks ei tule, ka mitte peale seda, kui Ants Kassile akud on kabinetti toodud. Seega saab antud vestluse põhjal teha üheselt järelduse, et Ants Kass nõustus sellega, et ta ei pea akude eest maksma, mistõttu antud küsimus enam ei tõusetunud. Samuti, kui Ants Kassil oli varasemalt vahetult nö taskust võtta enda ütluste kohaselt 150 eurot Q Qle laenuandmiseks, samuti on tuvastatud jälitustegevusega, et tal oli pidevalt märgataval hulgal sularaha kabinetis/rahakotis, ei ole usutav, et ta antud juhul ei oleks Q Qle koheselt akude eest tasunud. Samuti ei kajastu akude teema jälitustegevusega kogutud vestlustes ega ole eluliselt usutav, et olukorras, kus Q Q käis sagedasti haiglas, oli äkitselt vajadus raha üleandmine kokku leppida pool aastat hiljem teises asukohas.
127. Asjaolu, kas Ants Kass toetas Q Qa peale viimase maja põlengut rahaliselt ja mis summas, ei ole kuidagi seostatav Makita akude eest tasumata jätmise või osutatud tervishoiuteenustega. Maja põleng toimus Makita akude üleandmisest ja vastuvõtmisest oluliselt hiljem.
128. Kokkuvõtvalt on usutav, et Q Q, kes tihtilugu pöördus enda kõiksuguste tervisemuredega (mitte ainult ortopeedilistega) Ants Kassi poole, nägi nüüd Ants Kassi jutus võimalust teenuste eest tasuda ning Ants Kass, võttes akud vastu, nõustus sellega. Arvestades, et ka konkreetne külastus oli seotud erinevate tervisemurede lahendamisega, on akude andmine üheselt seostatav Ants Kassi poolt teenuse osutamisega.
129. Seega on kohus tuvastanud, et 31.05.2021 andis Q Q Ants Kassile üle kaks Makita akut, üleandmisele ei järgnenud kokkulepet akude eest tasumise osas ega tasunud Ants Kass üleandmise hetkel ega vahetult peale seda Q Qle akude eest. Tasumise osas kokkulepet ei tehtud ka peale kokkulepet, et Q Q akud toob, kuni nende üleandmiseni.
130. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Ants Kassile esitatud süüdistus Q Q episoodis on täielikult tõendatud. W W episood Ametiseisundi kasutamine
131. Ants Kassi sõnul teab tema W W 2000.ndatest, D W alates
132. 13- 14.04.2021 leppis W Wga kokku vastuvõtu D W jaoks 18.05ks, kuna tal oli õlavalu. Nad tulid tema kabinetti. Tema lasi teha uue röntgeni D Wle (K 3 tl 99pö- 101). D Wle tehtud blokaadsüst õlga ei kajastunud raviarvel, ununes.
133. W W ütlustest tuleneb, et ta on otse Ants Kassile helistanud, et vastuvõtule pääseda. Tema leppis kokku D Wle vastuvõtu Ants Kassi juures, viimase kabinetis seoses õlavaluga. Vastuvõtu käigus määras Ants Kass ka röntgenpildi tegemise. Röntgenis käis D W üksinda (K 3 tl 44-47).
134. D W ütlustest selgub, et maikuus 2021 käis tema koos W Wga Ants Kassi kabenetis seoses õlavaluga. Ants Kass tema raviarst (muidu) ei ole. Vastuvõtule ta ei ole eelregistreerunud, saatekirja ei olnud, vaid ootas koos W Wga, kui Ants Kass teiste patsientidega oli lõpetanud ja seejärel läksid tema kabinetti. Millal minna teadis ta W W kaudu. Kokku on ta Ants Kassi juures käinud kaks korda süsti saamas. Vastuvõtul küsis Ants Kass tema isikukoodi, saatis ta röntgenisse, mille eest ta tasuma ei pidanud (K 3 tl 39-40pö).
135. W W ja Ants Kassi omavahelisest suhtlusest selgub, et mõned aastad tagasi tegi Ants Kass W W vennanaisele (D W) süsti, mille toime on möödumas ning W W uurib, et kas saab uuesti teha. Ants Kass soostub D W vastu võtma (K 1 tl 178-179). 10.02.2025 32 / 55 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 18.05.2021 kell 11.01 tulevad kabinetti Ants Kass, D W, W W. Räägitakse D W tervisest ja lubab teha ka süsti. Ants Kass suunab D ja W W ruttu registratuuri (K 2 tl 13-15).
136. Tervisekassa vastusest nähtub, et D Wle ei ole õlablokaadi eest raviarvet vormistatud (K 3 tl 138- 139), ei süüdistuse perioodil ega hiljem.
137. Seega, 18.05.2021 teostas Ants Kass W W palvel viimase õlavaluga venna abikaasale D Wle (ik xxx) ambulatoorse vastuvõtu, mille käigus avas D W suhtes raviarve nr RH
138. Samuti määras Ants Kass ambulatoorse vastuvõtu käigus D Wle röntgenülesvõtte teostamise ning teostas talle süstimise kaudu blokaadi valupunkti.
139. 07.06.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107734443, milline tasuti Haigekassa poolt 17.06.2021 (asitõendi vaatlusprotokoll K 1 tl 149; CD-plaat K 1 tl 140). Koondarve nr 5107734443 sisaldas raviarvet nr RH8270552 summas 32,29 eurot. Raviarve nr RH8270552 kajastas 18.05.2021 Ants Kassi poolt D Wle osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid: 208.Teenuse osutamise kuupäev 209.Teenuse nimetus 210.Teen use kood 214.20210518 220.20210518 215.Eriarsti korduv vastuvõtt 216.3004 221.RÖNTGENIÜLESVÕTE 222.7916 ÜLAJÄSEMETEST (KAKS ÜLE 211.Teenus 212.Koefits 213.Teenuse e ient hinnakirjajär kordad gne hind e arv 217.1 218.1 219.15,92 223.1 224.1 225.16,37 Altkäemaksu vastuvõtmine
140. Süüdistuse kohaselt, vastutasuna ülal kirjeldatu eest võttis Ants Kass oma töökabinetis nr B790 18.05.2021 kella 11.00 paiku W Wlt vastu sularahas vähemalt 50 eurot.
141. Ants Kassi ütluste kohaselt andis W W talle möödunud sünnipäevaga seoses oma osa kingiga seotud rahast.
142. W W ütlustest tuleneb, et vastuvõtu käigus pani tema ise Ants Kassi kitli taskusse 50 eurot, seoses Ants Kassi möödunud sünnipäevaga. Ants Kassi juubel oli küll palju varem olnud ning ta oli enda kingituse üle andnud. Kingitusega seoses oli vaja graveerida, tikkida. Raha taskusse pannes ei selgitanud ka, et see on juubeliks. Sellest rääkisid nad teel Ants Kassi kabinetti. Tema ütles, et annab enda osa kingitusest ära ja H H tegeleb ise teise poolega. Sellepärast ütles, et „ja-ja kõik on hästi“. Ta ei ole Ants Kassile andnud raha tervishoiuteenuse osutamise eest. Ants Kass vastas selle peale: „ole nüüd“- see oligi natukene ebanormaalne olukord kõigi jaoks, kingi tegemine niimoodi (K 3 tl 44-47).
143. 10.02.2025 jälitustoimingu protokollist nähtub, et 18.05.2021 kell 11.27.40 tõuseb W W diivanilt, võtab taskust midagi, liigub Ants Kassi juurde, paneb selle Ants Kassi kitli taskusse, öeldes midagi, millele Ants Kass vastab:“ ole nüüd“ ja W W kinnitab, et kõik on hästi. W W lahkub. Kell 11.28.12 võtab Ants Kass kitli parempoolsest taskust oranžikat värvi 50 euro kupüüri, mille paneb rahakotti (foto 5, videosalvestus 11:28:18-20) (K 2 tl 13-15).
144. Vaidlust ei ole selles, et W W andis ja Ants Kass võttis vastu 50- eurose rahatähe. Märgitu tuleneb osaliste ütlustest ja nähtub videosalvestiselt.
145. D W raha üleandmise kohta ütlusi anda ei oska (K 3 tl 39-40pö).
146. Ants Kassi ja W W ütlused selles, mis põhjustel W W Ants Kassile 50.- eurot andis, on ebausaldusväärsed. Taolisele järeldusele jõudis kohus järgmistel põhjustel.
147. Ants Kassi sünnipäev on
148. märtsil. Raha üleandmine toimus
149. mail. Seega pea kaks kuud hiljem. Mõlema ütluste kohaselt oli W W tegelikkuses sünnipäevaga seoses Ants Kassile juba kingituse teinud. Tegemist pidi olema ühise sõbraga koos lisakingitusega, mis jäi hilja peale. Ütlused nende põhjendustega ei ole kohtu jaoks veenvad. Olukorras, kus 33 / 55 tegemist olnuks mõlemale arusaadavalt hilinenud sünnipäevakingi osaga, ei ole esmalt usutav, et see oleks toimunud pea kaks kuud hiljem, kuid sellest olulisem on, et kingi teema ei nähtu omavahelistes vestlustes (jälitustoimingud) ei enne, kohtumise ajal, ega peale kohtumist. Samuti ei viita omavahelised laused ega „kingituse“ kitlitaskusse panek ning Ants Kassi vastus, sünnipäevakingitusele, vaid „tänuavaldusele“ vastuvõtu eest, mispeale vastab Ants Kass nõustuvalt „ole nüüd“, jättes objekti taskusse ehk võttes selle vastu. Seda veendumust suurendab ka asjaolu, et „kingitus“ ehk 50 eurot anti üle eraviisiliselt ehk järjekorraväliselt kokkulepitud ja toimunud vastuvõtu käigus (mitte sünnipäeva tähistamisel või muul kohtumisel). Viimane viitab samuti tasule vastuvõtu eest, mitte ei ole seostatav pea kaks kuud hiljem tehtava lisakingitusega. Eeltoodu alusel jätab kohus Ants Kassi ja W W ütlused 50 euro üleandmise selgituste osas tõendikogumist, kui ebausaldusväärsed, välja. Ants Kass ja W W on valetanud 50 euro üleandmise põhjuste kohta. Tegemist oli tasuga vastuvõtu ja sellega kaasnenu eest. A A episood Ametiseisundi kasutamine
150. Ants Kassi sõnul tegi tema A A kaks puusaoperatsiooni (2015, 2016). Mais 2021 pöördus A A tema poole põlvevaluga, keegi helistas, et vastuvõtule aega saada, ei mäleta, kas see võis olla samas haiglas töötav A A lapselapse Z Z abikaasa. Vastuvõtul määras ta röntgeni. Vastuvõtule tuli A A koos Z Zga. (K 3 tl 101- 102).
151. Tunnistaja Z Z ütluste kohaselt oli A A tema vanaema, kellega ta käis kaasas Ants Kassi vastuvõtul mais
152. Vanaema on praeguseks surnud. Ants Kass oli teda saatekirja alusel opereerinud ja palunud tagasi tulla, kui on valud. Aja panid nad kirja samas haiglas töötava abikaasa kaudu, vastuvõtul määras Ants Kass ka röntgeni ja ravimi (K 3 tl 47-49).
153. 10.02.2025 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 31.05.2021 kell 9.52 sisenevad Ants Kassi kabinetti Z Z ja A A. Räägitakse A A tervisest. Ants Kass palub telefonitsi teha arve, nimetades A A isikukoodi, seejärel seletades A A, et kohe tehakse pilt. Naisterahvad väljuvad kabinetist kell 10.04 ja naasevad kell 11.06.
154. Räägitakse tervisest. Ants Kass selgitab, et kirjutab vingema ravimi, selgitab, kuidas võtta (K 2 tl 16-22).
155. Seega, 31.05.2021 teostas A. Kass PERH-is ravitööga tegelemise käigus ambulatoorse vastuvõtu põlvevaluga A A (ik xxx). Ambulatoorse vastuvõtu käigus avas Ants Kass A A suhtes raviarve nr RH
156. Samuti määras Ants Kass ambulatoorse vastuvõtu käigus A Ale röntgenülesvõtte teostamise ning kirjutas A Ale ka retseptid soodustusega ravimile Arcoxia, millise ostis A A apteekidest välja 31.05.2021 ja 09.06.2021 (CD-plaat K 1 tl 135).
157. 08.06.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107734491, milline tasuti Haigekassa poolt 18.06.
158. Koondarve nr 5107734491 sisaldas raviarvet nr RH8294532 summas 57,18 eurot. Raviarve nr RH8294532 kajastas 31.05.2021 Ants Kassi poolt A A osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid (asitõendi vaatlusprotokoll K 1 tl 149; CD-plaat K1 tl 152): 239.Teenuse osutamise kuupäev 240.Teenuse nimetus 245.20210531 251.20210531 246.Eriarsti korduv vastuvõtt 252.RÖNTGENIÜLESVÕTE VAAGNAPIIRKONNAST (ÜKS 258.RÖNTGENIÜLESVÕTE ALAJÄSEMETEST (KAKS ÜLE 264.RÖNTGENIÜLESVÕTE 257.20210531 263.20210531 241.Teenu 242.Teenus se e kood kordad e arv 247.3004 248.1 253.7912 254.1 243.Koefits 244.Teenuse ient hinnakirjajär gne hind 249.1 255.1 250.15,92 256.12,95 259.7919 260.1 261.1 262.16,54 265.7920 266.1 267.1 268.11,77 34 / 55 ALAJÄSEMETEST (IGA JÄRG Altkäemaksu vastuvõtmine
159. Süüdistuse kohaselt, vastutasuna ülal kirjeldatu eest võttis Ants Kass oma töökabinetis nr B790 31.05.2021 kella 11.06 paiku A A vastu sularahas vähemalt 100 eurot.
160. Ants Kassi sõnul pani A A enne vastuvõtult lahkumist lauale ümbriku ja ütles, et: “keegi ei näe ega kuule“. Ta on kulltükk. Esialgu ta ei avanud ega arvanud midagi. Inimesed on ka kaarte tänuks kirjutanud. Hiljem avastas, et ümbrikus oli raha 100 eurot. Ei oska öelda, milleks kasutas ümbrikus olnud 100 eurot. (K 3 tl 101- 102).
161. Tunnistaja Z Z ütluste kohaselt andis A A vastuvõtul Ants Kassile üle ümbriku. See oli esimest ja viimast korda, kui ta nii tegi. Ants Kass tema juuresolekul raha vm hüve küsinud ei ole. Ümbrik oli A A tänu, sest vanaema oli tõesti tänulik. Varem on ta vanaema soovil viinud lilli, torti haiglasse (K 3 tl 47-49).
162. 10.02.2025 jälitustoimingu protokollist nähtub, et 31.05.2021 kell 11.06.40 võtab A A enda käekotist valget värvi ümbriku, mille paneb hetk hiljem tagasi kotti. Räägitakse tervisest. A A võtab käekotist uuesti välja valget värvi ümbriku, kõnnib sellega Ants Kassi töölaua juurde, asetades ümbriku Ants Kassi käe kõrvale laua peale (foto nr 6), öeldes, et: “ see on väike tänu teile“, millele Ants Kass ütleb vahele “mine“ ning A A jätkab:“ keegi ei ole näinud ja keegi ei ole kuulnud midagi“, mispeale mõlemad naeravad. A A tänab. Kell 12.19 võtab Ants Kass töölaualt märkmiku juurest ümbriku, võtab sealt seest oletatavalt sularaha kupüürid (foto 7) (K 2 tl 16-22). Vaidlus puudub selles, et A A andis ja Ants Kass võttis vastu kokku 100 eurot, märgitu nähtub ka videosalvestiselt.
163. 07.03.2025 jälitustoimingu protokoll kinnitab samuti, et 31.05.2021 kell 11.13.41 lahkuvad Ants Kass jt kabinetist. A A poolt 11.13.05 Ants kassi töölauale pandud ümbrik jääb laua paremasse serva (foto nr 1). Kell 11.45.57 siseneb Ants Kass Q Qga. A A poolt lauale pandud ümbrik asub endises kohas, Ants Kass läheb laua juurde ja tõstab ümbriku ja märkmiku laua vasakusse nurka (fotod nr 2-3). Kell 12.17.13 tõstab Ants Kass märkmiku peale paberi (foto nr 4), kell 12.19.42 tõstab Ants Kass märkmiku laua keskele (foto nr 5). Kell 12.19.45 võtab Ants Kass märkmiku juurest ümbriku, võtab sealt sees sularahakupüürid, sõrmitseb neid, kirjutab midagi märkmiku (K 2 tl 37-40).
164. Seega on kohus tuvastanud, et A A andis ja Ants Kass võttis vastu 100 eurot. Ants Kassi ütlused selles, et ta ei saanud aru, et ümbrikus raha on, ei ole eluliselt usutavad. Nende omavaheline vestlus ja kehakeel viitab üheselt sellele, et Ants Kass sai aru, et ümbrikus on raha, mitte kaart vms. Kaardi puhul puudunuks vajadus viidata, et „keegi pole kuulnud ega näinud“ ning vastata „mine“. Eelkõige aga viitab „väike tänu“ ümbriku sisule. Mõlema naer ja hoiak viitavad samuti ühisele arusaamisele ümbriku sisust. Eeltoodu alusel peab kohus Ants Kassi ütlusi sellest, et ta ei aimanud, et ümbrikus oli raha, ebausaldusväärseks. Sellele viitab ka varem tuvastatu ehk väljakujunenud käitumismuster.
165. Lisaks tõendite episoodide põhisele analüüsile märgib kohus, et tõendite hindamine nende kogumis toetab kohtu järeldusi hüvede üleandmise ja vastuvõtmise kohta kõikides episoodides. Vaadates kogumis toimuvat tuleb tõdeda mustri kordumist. Nimelt lepitakse tuttava poolt telefoni teel kokku Ants Kassi juurde Haigekassa registratuuriväline vastuvõtt, mitte haigla enda poolt pakutav tasuline vastuvõtt. Ants Kass korraldab vastuvõtu enda kabinetis. Vastuvõtu ajal ulatatakse Ants Kassile varjatult raha (ei tasuta registratuuri nt tasulise vastuvõtu eest) ja Makita akud. Ants Kass võtab need vastu.
166. Lisaks süüdistust läbivatele isikutele nähtub taoline muster ja teadmine ka K K ütlustest. Nimelt kinnitab ka tema, et pääses Ants Kassi vastuvõtule tuttava (L L) kaudu registratuuriväliselt ja jättis peale vastuvõttu Ants Kassi lauale ümbrikus sularaha. 35 / 55
167. Seega, taolisel registratuuri välisel viisil vastuvõtul käinud inimesed omasid tegelikkuses eelteadmist sellest, et vastuvõtu eest tasutakse otse arstile sularahas. Tegemist on Ants Kassi väljakujunenud käitumismustriga. Asjaolu, et Ants Kass teadis ja eeldas, et talle jäetakse/antakse raha tuleneb ka tema kombest märkmikku kandeid teha ja raha rahakoti asetada. Võimalik, et komme pabereid puruks rebida ei ole käesoleval juhul seotud kuriteo varjamisega, kuid ometi olukorras, kus olles ebaseaduslikult raha võtnud ja seejärel rebides puruks paberid/ümbrikud ja need kabinetist välja prügikasti viies, jätab Ants Kass keskmisele kõrvaltvaatajale mulje katsest rahasaamist igal võimalikul viisil varjata. Seda enam, et videosalvestistelt nähtuva põhjal on Ants Kassil kombeks peale sularaha võtmist nt ümbrikust teha märkmeid. Ants Kass on selgitanud, et ta nt E E puhul kirjutas võlajäägi üles, et märkmikusse tal oli tavaks kandeid teha. Ants Kass selgitas ka, et peale E E tal teisi võlgnikke ei olnud. See ei selgita seda, et ta tegi märkmeid ka peale Q Qlt, W Wlt ja A A raha saamist. Ants Kassi kodu läbiotsimisel leiti mh valge paberileht kirjetega „kott“, „pank“, „Nordea“, millede all olid erinevad numbrid, mida on võimalik seostada rahakupüüride ja nende arvude korrutistega. Arvestades neid kahte asja (sularaha vastuvõtmine, märkmete tegemine) jõudis kohus järelduseni, et Ants Kass pidas arvestust mh ka laekunud ebaseadusliku tulu kohta. Nii sai ta sularaha, pani paberile või märkmikku kirja saadud summa ja teatud perioodil tegi selle kohta kokkuvõtteid (läbiotsimise protokolli juurde foto nr 0194, CD plaat) koos kodus kogunenud ja pangas oleva rahaga. Asjaolu, et tegemist oli ebaseadusliku tulu ülesmärkimisega, tõendab Ants Kassi komme peale sularaha saamist ümbrik/paber/märkmed puruks rebida ja kabinetist välja toimetada.
168. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Ants Kass on teostanud ambulatoorseid eriarsti vastuvõtte, määranud uuringuid ja analüüse, kirjutanud välja ravimeid ning suunanud patsiendi teise eriarsti juurde. Avatud on raviarved ning Haigekassa on teenuste eest tasunud. Samuti, et Q Q andis üle ja Ants Kass võttis vastu 300 eurot sularaha ja kaks Makita akut, W W andis üle ja Ants Kass võttis vastu 50 eurot sularaha ning A A andis üle ja Ants Kass võttis vastu 100 eurot sularaha ülalmärgitud tegevuste eest. Kvalifikatsioon
169. Ants Kassi tegevus on kvalifitseeritud KarS § 294 lg 2 p 1 järgi altkäemaksu võtmisena, s.o ametiisikuna korduvalt vara vastuvõtmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest.
170. KarS § 294 lg 1 kohaselt seisneb altkäemaksu võtmine ametiisiku poolt vara vastuvõtmises vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. Kui isikute vahel eelnevat kokkulepet ei ole ja ebaõiguskokkulepe sõlmitakse sisuliselt samal momendil, mil ametiisik soodustuse vastu võtab, kujutab soodustuse vastuvõtmine endast ühtlasi nõustumist soodustuse lubamisega.
171. Kohus eelnevalt tuvastas (punktides 16-82), et Ants Kass täitis ametiisikuna avalikku ülesannet, kui ta teostas eriarsti vastuvõttu, määras uuringuid ja analüüse, kirjutas välja ravimeid, suunas patsiendi teise eriarsti juurde ning raviarvetega seotud tegevustes (avamine, kanded, lõpetamine), misjärel tekkis Haigekassal väljamakse kohustus.
172. Kohus tuvastas, et ülalmärgitud tegevuse eest: 282.
173. Q Q andis ja Ants Kass võttis vastu 300 eurot sularaha ja kaks Makita akutrelli koguväärtusega 135 eurot. 282.
174. W W andis ja Ants Kass võttis vastu 50 eurot sularaha. 282.
175. A A andis ja Ants Kass võttis vastu 100 eurot sularaha.
176. Vaidlust ei ole selles, et sularaha ja kaks Makita akut on vara TsÜS § 66 mõistes.
177. Praegusel juhul ei ole süüdistuse etteheide selles, et Ants Kass üldistavalt osutas raviteenuseid, vaid süüdistuses on väljatoodud konkreetsed tegevused (eriarsti vastuvõtt, uuringule suunamine, soodustusega retsepti väljakirjutamine jms) ja kuupäevad, mis on 36 / 55 seotud Ants Kassi tegevuse ja talle vara (sularaha ja 2 tk Makita akud) üleandmisega. Seega on süüdistus konkretiseeritud ning kaitsja etteheited selles osas on alusetud. Ekvivalentsussuhe on täielikult omistatav. Ants Kass võttis isikud vastu nende tervisega seonduvalt väljaspool Haige