Obsah (7)

§ 613§ 477§ 230§ 172§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Kohtujurist Anneli Alaveer Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2026, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-1981 Tsiviilasi “AB „Lietuvos draudima

) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5. Menetlusosalised ei vaidle asjaolude üle, et veekahju sai alguse korterist 64, kus WC-s lekkis survevoolik. 2 6.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas puudutatud isik oma vastuväiteid ja vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole.

1. Võlaõigusseaduse VÕS § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Korteriomandi ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lõike 1 punkti 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eraomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Praegusel juhul on rikutud KrtS § 31 lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustust. Korteriomandi kaasomandi korrashoid on tagatud üksnes juhul kui kaasomandi kasutamisega tekkivad mõjud ei kahjusta teisi korteriomanikke. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
2. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
3. Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lõike 1 punkti 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eraomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Käesoleval juhul sai veekahju alguse just puudutatud isiku korterist nr xx, kus lekkis WC survevoolik.
4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui kaasomandi ese – tehnosüsteem – ei ole nõuetekohaselt hooldatud või selle kasutamine põhjustab kahju teistele kaasomanikele, loetakse see hoolsuskohustuse rikkumiseks. Seega tulenevalt KrtS § 35 lg 2 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 oleks puudutatud isik pidanud vältima kahju tekitamist kindlustusvõtjale, kelle ruumidesse vesi tungis. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Riigikohus on oma lahendis 11.12.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 (p 49) selgitanud, et kui kahju allikaks on korteriomandi reaalosa, eeldatakse selle omaniku vastutust. Käesoleval juhul on veekahju alguse saanud xxx XXX korterist.
5. Kohus leiab, et kõik kahjunõude eeldused on täidetud ja puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, siis puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et 3 veekahju korral võib vesi võib tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku.
6. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (vt. Riigikohtu
7. mai
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3805, p 10). Korteri aadressil xxxxxxxx, XXX siseviimistlus ja mööbel sai veeavarii tagajärjel kahjustada. Avaldaja hüvitas kahju summas 1346,50 eurot.
9. Avaldaja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise ning viivise kahjuhüvitiselt alates avalduse esitamisele järgnevast päevast, kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Puudutatud isik ei ole avaldaja poolt antud tähtaja jooksul ega ka hiljem kohustust täitnud ning on seega VÕS § 113 lg 1 mõistes kohustuse täitmisega viivituses. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1345,50 eurot ja viivise 262,88 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1345,50 eurot) alates 06.02.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud 14.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 15.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 2 tunni eest kokku 300 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on avaldaja esindaja õigusabikulud kahe tunni ulatuses põhjendatud. Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 350 eurot (50 + 300), mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.

1. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikul tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
2. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Alo Noormets kohtunik 5