Obsah (5)
§ 436§ 230§ 173§ 174§ 163KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-22804 Tsiviilasi M Ti hagi K Ti vastu el
) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
- Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
- Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja on täisealine ning ta on kostja laps; kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist maksnud; hageja jätkas pärast täisealiseks saamist täiskoormusega õpinguid kutsekoolis, mille õpe lõppes 12.06.
- Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.12.2024 30.04.2025 eest summas 1278.25 eurot. 4
(8)2-25-22804 22. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
- i)hageja nõude aluseks olevad kulud ei ole hageja enda poolt kantud; (
- ii)hageja kulud on osaliselt ebavajalikud, ülemäärased ja tõendamata. 23. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Juhul kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Ülalt nähtub, et hageja omandas nõude perioodil kutseharidust. Nimetatud asjaolu ei ole vaidluse all, see on ka tõendatud (dtl 7-8). Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei olnud võimalust täiskoormusega õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. 24. Kostja on viidanud, et hagi aluseks olevad kulud on valdavalt hageja ema kulud, mistõttu ei saa neid elatise puhul arvesse võtta. Kohus märgib, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kuivõrd pooled ei vaidle, et kostja ei ole lapsele nõudeperioodil ülalpidamist andnud, ning et laps nõudeperioodil sissetulekut ei ole ise teeninud, siis on ilmne, et lapse ülalpidamine on langenud lapse ema õlule. Sellises olukorras on vältimatu, et elatisnõude aluseks olevad kuludokumendid ja seal kajastatud kulud on seotud ennekõike hageja emaga. Kostja vastuväide on tagajärjetu. 25. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10). Hageja on esile toonud, et tema elatisnõude aluseks olevad igakuised kulud on 511.30 eurot.
§ 230
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Hageja märgitud suurus, eurot Kohtu märgitud suurus, eurot Kohtu kommentaar 5
(8)2-25-22804 Eluasemekulu 306 306 Sidekulu (telefon ja internet) 36,30 36,30 Toit 150 150 Sport 19 19 511.30 511,30 Kokku: Kulu on põhjendatud ja vajalik ning tõendatud (dtl 17-33). Riigikohus on märkinud, et kostja ei pea lapse isana lapsele elatist makstes kinni maksma lapse ema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Samas ei nõustu kolleegium kohtutega, et hageja viidatud eluasemekulusid ei saa elatise suuruse määramisel üldse arvesse võtta (vt RKTKo nr 3-2-1-69-13, p 16). Asjakohatud on kostja viited üürilepingule, kuivõrd elatise kontekstis ei ole see määrav. Samuti ei välista kulu põhjendatust ka see, et hageja ei ole viidatud kulusid isiklikult kandnud või tõendanud vastava maksekohustuse olemasolu – kohus on ülal viidanud, et lapse ülalpidamiskohustus on käesoleval juhul vanematel. Kohus nõustub, et laenu- ja kindlustusmaksed on seotud vara soetamise ja säilitamisega, kuid leiab, et käesoleval juhul on viidatud kulude pinnalt arvestatud eluasemekulu kostjale soodsam – kostja ei ole esile toonud, et analoogset korterit oleks võimalik turutingimustel üürida soodsamalt kui seda on praegune laenumakse (ca 350-360 eurot kuus, dtl 25). Kostja ei ole tõendanud, et tema viidatud eluasemevariandid oleks soodsamad. Liiati ei ole need kooskõlas hageja vajaduste ja tema tavalise elulaadiga. Kohus leiab, et kulu on hageja esile toodud ulatuses tõendatud. Tõend dtl 34-
- Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Kostja vastuväited on asjakohatud – viited õpilaskodule on kohatud, kuivõrd hageja ei ela õpilaskodus. Tarvidus kasutada telefoni ja internetti on kõigil inimestel ka kooliväliselt – nt kasvõi koduseks õppetööks. Kostja ei ole tõendanud, et on olemas odavamaid võimalusi hageja vajadustele vastava sideteenuse ostmiseks – vastuväide on paljasõnaline. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Kohus ei eelda, et hageja üksikasjalikult kulu koosseisu tõendab, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Kulu suurus ei ole ülemäärane, arvestades sealjuures hageja vanust, elulaadi ja toiduainete maksumust. Kostja kulu olemasolu ja suurust ei vaidlusta. Kulu tõendatud (dtl 48) ja vastab hageja vajadustele ja elulaadile. Tagajärjetu on kostja arutlus teemal, kas arstitõendist tuleneb kohustus trennis käia – viidatud vajadus esineb enamikul inimestel. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 511,30 eurot kuus. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka seda, et hagejale on nõudeperioodil makstud õppetoetust summas 60 eurot kuus. Kuivõrd hagejal on kohustus eelkõige hankida ise vahendeid oma kulude katteks, siis tuleb viidatud sissetulekut kulutuste katteks ka arvestada, mitte käsitleda seda justkui täiendava boonusena. Seega tuleb pärast viidatud sissetuleku mahaarvestamist (511,30 – 60 = 451,30) kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 225.65 eurot kuus (451,30 / 2).
- Kostja ei ole märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seetõttu ei ole kohus vajalikuks pidanud analüüsida kostja majanduslikku seisundit ning leiab, et kostjal on piisavalt vahendeid, mille arvelt on võimalik hageja ülalpidamiskohustust täita. 6
(8)2-25-22804 Arvestades leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 225.65 eurot kuus. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused.
- Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.12.2024 - 30.04.2025 eest kindlaksmääratud summana. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kohus on ülal leidnud, et kostja majanduslik seisukord on kohtu poolt välja selgitatud ulatuses elatise tasumiseks piisav. Kostja on viidanud, et hageja on elatise nõudega kostja poole pöördunud 04.11.2025 (dtl 9-16) ning hageja ema varasemad pöördumised 20.11.2024 ja 31.03.2025 olid tehtud hageja ema poolt ilma volituseta ning nõudmised olid suunatud raha maksmisele ema arvelduskontole. Kohus märgib, et volituse olemasolu ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd seda saab anda igas vormis ning igal ajal. Hageja on viidatud pöördumistele tuginenud, mistõttu saab eeldada, et emal oli elatise nõudmiseks volitus olemas. Asjakohased on kõik saadetud pöördumised ning kostjale ei saa hageja soov saada ülalpidamist tulla üllatusena. Seega leiab kohus, et tagasiulatuv elatise nõue kuulub rahuldamisele nõutud perioodi eest, kuid kohtu poolt tuvastatud suuruses.
- Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks tagasiulatuv ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 01.12.2024 - 30.04.2025 eest summas 1 128,25 eurot (5 kuud * 225.65 eurot kuus).
- Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 7
(8)2-25-22804 Menetluskulude jaotus 30.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh mõnevõrra väiksemas ulatuses kui hageja nõuds. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 31.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
§ 174
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 32. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8
(8)