) § 120 lg 1 p 8). Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (
5. Kaebaja vaidlustab Jõelähtme valla ÜP koostamise menetluses avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele vallavalitsuse poolt antud seisukohti Jõelähtme valda puudutavas osas. Kohus selgitab, et Jõelähtme Vallavalitsuse 02.03.2026 vastuskiri ega selle lisaks olev arvamusi ja valla seisukohti koondav tabel ei ole käsitatavad haldusaktidena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, mille tühistamist saaks kohtus nõuda. Avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele ja ettepanekutele vastamise näol on tegemist ÜP koostamise menetluses tehtud menetlustoiminguga. Menetlustoimingul puudub iseseisev regulatiivne toime ja kehtivus, mida oleks võimalik kõrvaldada. 6.
lg 3 näeb ette, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab juhtumid, kus menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus saab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane (nt Riigikohtu 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 9; 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 9). Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-73-13, p 15).
lg 3 lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus nr 3-21-2056, p 9). Viimati märgitu kehtib ka planeeringute kohta, kuna isegi planeeringu vastuvõtmise korral pole lõplikult teada, kas üldse ja millisena planeering kehtestatakse. 7.
lg-s 3 sätestatud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Kaebaja ei ole välja toonud, et menetlustoiminguga oleks tema subjektiivseid õigusi rikutud sõltumata menetluse lõpptulemusest ning selliseid asjaolusid ei nähtu ka kohtule. Kohaliku omavalitsuse poolt avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele/ettepanekutele vastamine ei ole ka selline menetlustoiming, mis saaks tingida vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi sellist väidetavat menetlusviga, mille kõrvaldamine poleks edasise menetluse käigus võimalik. Kaebajal on võimalik esitada oma seisukohti igas planeerimismenetluse etapis, sh ÜP kehtestamise otsuse peale esitatavas kaebuses. Kaebuses tõstatatud küsimused ja võimalikud viited õiguste riivele tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses. Kaebaja väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba praeguses ÜP menetlemise etapis oleks tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase ÜP kehtestamise. Kaebuse lisadest nähtuvalt toimus käesoleva aasta märtsis avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 87). Avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus ÜP-s vajalikud muudatused (PlanS § 89 lg 2) ning vajaduse korral saab muuta ka ÜP põhilahendusi korrates seejärel kooskõlastamisi, avalikku väljapanekut ja avalikke arutelusid (PlanS § 89 lg 3) Kaebaja õigusi ei riku iseenesest asjaolu, et tal tuleb oma huvide kaitseks osaleda ÜP menetluses (vt 2
lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole täidetud ning menetlustoimingu tühistamine ei ole võimalik, tagastab kohus kaebuse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.