Obsah (12)

§ 1002§ 22§ 1§ 29§ 31§ 2§ 28§ 108§ 86§ 23§ 65§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2026. a kell 15.15, Tallinn Tsiviilasja number 2-26-1971 Tsiviilasi Cantina osaühingu av

§ 1002lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

1. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
2. Cantina osaühingule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
3. Määrata Cantina osaühingu ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp’ile tasu summas 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot, millele lisandub käibemaks.
4. Ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu summas 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot, millele lisandub käibemaks, mõista välja pankrotivarast ja kanda Saneerimismenetluse OÜ arvele.
5. Kohtumäärus edastada Tartu Maakohtu Registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest. määruse I Asjaolud ja menetluse käik
6. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku majandustegevuseks xxx üüripinnal asuva latiino restorani xxx pidamine. Võlgniku viimased majandusaastad olid keerulised ning kahjuks tihenenud konkurentsi ja kasvavate toormehindade tõttu ei suutnud võlgnik viimasel aastal kasumilikult majandada. Võlgnikul on viimasel aastal olnud raskusi jooksvate kohustuste täitmisel, mis päädis
7. a jaanuaris üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemisega. Võlgnik on 26.01.2026 tagastanud üüritud ruumid üürileandjale koos ruumides asuva võlgniku varaga, mis on koormatud üürileandja pandiõigusega ja mille arvelt toimub esmalt üürileandja nõude rahuldamine. 2 2-26-1971 Võlgniku juhatuse liikmele teadaolevalt on võlgnikul kokku kohustusi 74 505.49 euro ulatuses, likviidseks varaks on arvel olev raha summas 742.28 eurot, mille arvelt on võimalik võlausaldajate kohustusi täita. Võlgniku põhivara on üürileandja valduses ja koormatud pandiõigusega ja selle arvelt saab rahuldatud osaliselt üürileandja pandiga tagatud nõue. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ning tulenevalt tegevuskoha katusest on see suutmatus ka püsiv.
8. Harju Maakohtu 29.01.2026 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi.
9. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule oma aruande. Aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu. OÜ Cantina kanti äriregistrisse 13.08.2014, põhitegevusalaks restoranide ja kohvikute tegevus. e-äriregistri andmetele on võlgniku Võlgniku majandusaasta aruannete ja likvideerimisaruande kohaselt on võlgniku viimase 4 aasta majandustegevuse tasuvus aastate jooksul olnud väga madal. Seega on võlgnik oma majandustegevuse käigus olnud mõjutatav erinevatest äririskidest nii sisemistest kui välistest.
10. aastal on võlgniku majandustegevus muutunud kahjumlikuks s.h on müügitulu vähenenud ja võlgnik ei ole olnud suuteline teenitud müügitulult püsikulusid tasuma. Ajutine pankrotihaldur koostas finantsanalüüsi, millest nähtub, et võlgnikul on olnud puudus kõrge likviidsusega varadest pikemat aega ja võlgniku finantsnäitajad on muutunud nõrgaks alates
11. a s.h on võlgniku muutnud negatiivseks võlgniku omakapital. Maksu- ja Tolliameti esitatud vastusest selgub, et võlgniku maksuvõla alguskuupäev on 10.01.
12. Võlgniku edastatud vastusest selgub, et võlgniku viimased majandusaastad on olnud keerulised ja käive on aasta-aastalt langenud:
13. aastal langes käive võrreldes
14. aastaga 11 346 eurot ja
15. aastal langes käive võrreldes
16. aastaga 36 886 eurot, kuid
17. aastal vähenes käive juba ligikaudu 100 000 euro võrra (s.o umbes 20%). Tihenenud konkurentsi ning toormehindade tõusu tõttu ei suudetud
18. aastal enam kasumlikult majandada ning võlgnikul esines
19. majandusaastal raskusi igakuiselt teenitava rahavoo arvelt jooksvate kohustuste täitmisel. See päädis
20. aasta jaanuaris üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemisega ning 26.01.2026 üüritud ruumide tagastamise ja restorani sulgemisega. Võlgniku selgitused vastastavad ajutise halduri teostatud finantsanalüüsi tulemustele. Kokkuvõtvalt on ajutine pankrotihaldur esialgsel hinnangul võlgniku kirjeldus maksejõuetuse põhjustanud asjaolude kohta tõene ning võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud eelkõige võlgniku majandustegevuse madal rentaablus ja
21. a aset leidnud käibelangus. Samas pole võlgnik ajutisele pankrotihaldurile esitanud kõiki nõutud raamatupidamisregistreid s.h võlgniku pearaamatut, millest nähtuvad kõik võlgniku raamatupidamise kanded. Seega saab ajutine pankrotihaldur lõpliku hinnangu maksejõuetuse põhjuste kohta anda kõigi raamatupidamisdokumentide saamisel järgnevas pankrotimenetluses. 3 2-26-1971 Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnikul hakanud tekkima probleemid likviidsusega ehk on hakanud välja kujunema rahavooline maksejõuetus
22. a jooksul, millal võlgniku käive on langenud ning võlgnikul on tekkinud probleemid kohustuste tasumisega. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks hilisemalt
23. a lõpus, millal võlgnik ei ole olnud suuteline tasuma püsikulusid m.h töötajatele töötasu ja üürimakseid. Mis omakorda on päädinud 01.04.2015 sõlmitud üürilepingu nr xxx kinnistul asuva xxxx hoone ruumide nr xxx ja 20.06.2018 sõlmitud üürilepingu nr xxx ruumi nr xxx kasutamiseks erakorralise ülesütlemisega üürileandja poolt 20.01.
24. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 74 505.49 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi on võlgnikul orienteeruvalt summas 4000 – 6000 eurot. Võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Võlgniku vara Võlgniku 26.01.2026 bilansi kohaselt moodustas võlgniku valitseva mõju all olev vara 26.01.2026 seisuga 68 516 eurot järgmiselt. Ajutine pankrotihaldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ja tuvastas, et võlgnik omab/on omanud: AS-is LHV Pank: omab arvelduskontot xxx mille saldo on 742.28 eurot, kontolt nähtuvad igapäevase majandustegevusega seotud tehingud; konto juures on deebetkaardid A Ž, S R ja J K nimele; konto käsutajad on olnud viimase 5 aasta jooksul J K, J S, R P. Swedbank AS-is: omab arvelduskontot nr xxx, mille jääk on null, kontolt nähtuvad suures ulatuses maksed oma kontode vahel. Muu hulgas nähtuvad kontolt osanikulaenu tagastamine XXX OÜ´le, J K`le ning R P `ile. Selle juures on

1. a tehtus ülekandeid selgitusega Osanikulaenu osaline tagastamine summas 8 500 eurot, millest viimane ülekanne summas 100 eurot on teostatud 04.01.
2. AS-is SEB Pank, Bigbank AS-is, Holm Bank AS-is, AS Citadele banka Eesti filiaalis; Inbank AS-is, Luminor Bank AS-is, OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, Versobank AS´is (likvideerimisel) ja AS TBB pangas võlgnik kontosid ei oma. AS-i SEB Liising, Luminor Liising AS-is, AS-is LHV Finance, Bigbank AS-is, ALG Liisingu AS-is ja Swedbank Liisingu AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Transpordiameti 30.01.2026 vastuse kohaselt on võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja ei ole olnud ning äriühing ei ole muul viisil seotud liiklusregistrisse kantud liiklusvahenditega. Eesti väärtpaberite registri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole varasemalt kuulunud. Äriregistri andmete kohaselt võlgnikul seoseid teiste äriühingutega ei ole. 4 2-26-1971 Üürileandja xxx edastatud andmete kohaselt asub aadressil xxx järgmine võlgnikule kuuluv ning üürileandja pandiõigusega koormatud vara: Külmasahtel 8 tk, jäämasin, sügavkülm, väike 2tk, veinikülmik, kohvimasin, nõudepesumasin, kombiahi, fritüür, kahepoolne, 1 tk, gaasipliit, 1 tk, gaasigrill-plaat, 1 tk, kubu, 2 tk, jahutussahtel, 1 tk, suurköögi külmkappi, 1 tava külmkapp, sügavkülmikut (kirst) ja kiirjahuti. Üürileandja on hinnanud tema valduses oleva vara turuväärtuseks ligikaudu 3000 eurot ja palunud vara eemaldamist üüripinnalt või alternatiivselt luba vara realiseerimiseks. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt koosneb võlgniku vara rahast AS LHV Pank arvelduskontol xxx summas 742.28, ebatõenäoliselt laekuvatest debitoorsetest nõuetest summas 44 213.05 eurot, varudest 7 014.32 eurot (mis on riknenud või mille eest tasutud ettemaks on tasaarvestatud) ning üürileandja valduses olevast põhivarast bilansilise maksumusega 15 363.56 eurot (üürileandja hinnangul on vara realiseerimisväärtus ligikaudu 3000 eurot). Võttes arvesse võlgniku ja üürileandja selgitusi moodustab võlgniku vara ajutise halduri hinnangul 4000 – 6000 eurot. Arvestada tuleb, et põhivara on amortiseerunud ning selle hoiustamise ja müügiga kaasnevad kulud, mis tuleb tasuda pankrotivarast massikohustusena. Vara täpne väärtus selgub vara realiseerimisel ning debitoorsete nõuete sissenõudmisel ajutisele menetlusele järgnevas pankrotimenetluses. Võlgniku kohustused Võlgniku 26.01.2026 bilansi kohaselt moodustasid võlgniku kohustused kogusummas 82 133.46 eurot, millest Maksu- ja Tolliameti 06.02.2026 teatise kohaselt on võlgnikul seisuga 06.02.2026 maksuvõlg. Võlgniku nõuete saldod on 06.02.2026 seisuga järgmised: maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 445.28 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 30.01.2026 vastuse kohaselt võlgniku kohta andmed täitemenetluse registris puuduvad. xxx OÜ on edastanud ajutisele pankrotihaldurile täiendava teenustasu arve virtuaalserveri rendi eest summas 74.40 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 74 505.49 eurot. Tehingud varaga ja arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Pankrotihaldur ajutises menetluses vara tagasivõitmise võimalusi ei tuvastanud. Tagasivõitmise võimalused ja tehingud vajavad ajutise pankrotihalduri hinnangul täiendavat analüüsimist. Täpsemad asjaolud tuleb välja selgitada edasises menetluses. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. 5 2-26-1971 Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 74 505.49 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi on võlgnikul orienteeruvalt summas 4000 – 6000 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on võlgniku maksejõuetus põhjustatud tihenenud konkurentsi ning toormehindade tõusu tõttu aset leidnud käibelangus, mille tõttu ei suutnud võlgnik enam
3. aastal kasumlikult majandada ning tekkisid raskused igakuiselt teenitava rahavoo arvelt jooksvate kohustuste täitmisel. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku kirjeldus maksejõuetuse põhjustanud asjaolude kohta on tõene ning võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud eelkõige võlgniku majandustegevuse madal rentaablus ning
4. a aset leidnud käibelangus. Siiski mainib ajutine pankrotihaldur, et võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile kõiki nõutud raamatupidamisregistreid s.h võlgniku pearaamatut, millest nähtuvad kõik võlgniku raamatupidamise kanded. Seega saab ajutine pankrotihaldur lõpliku hinnangu maksejõuetuse põhjuste kohta anda kõigi raamatupidamisdokumentide saamisel järgnevas pankrotimenetluses. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnikul hakanud tekkima probleemid likviidsusega ehk on hakanud välja kujunema rahavooline maksejõuetus
5. a jooksul, millal võlgniku käive on langenud ning võlgnikul on tekkinud probleemid kohustuste tasumisega. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks hilisemalt
6. a lõpus, millal võlgnik ei ole olnud suuteline tasuma püsikulusid mh. töötajatele töötasu ning üürimakseid. Mis omakorda on päädinud 01.04.2015 sõlmitud üürilepingu xxx kinnistul asuva xxx hoone ruumide nr xxx ja 20.06.2018 sõlmitud üürilepingu nr xxx ruumi nr xxx kasutamiseks erakorralise ülesütlemisega üürileandja poolt 20.01.
7. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, millest tulenevalt tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur palub kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. II Kohtu põhjendused
8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

6 2-26-1971

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku maksevõime hindamine
2. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. maksejõuetu. Ajutise
3. Võlgniku vara koosneb rahast AS LHV Pank arvelduskontol xxx summas 742.28, ebatõenäoliselt laekuvatest debitoorsetest nõuetest summas 44 213.05 eurot, varudest 7 014.32 eurot (riknenud või mille eest tasutud ettemaks on tasaarvestatud) ja üürileandja valduses olevast põhivarast bilansilise maksumusega 15 363.56 eurot (üürileandja hinnangul on vara realiseerimisväärtus ligikaudu 3000 eurot). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara väärtuseks 4000 – 6000 eurot. Arvestada tuleb, et põhivara on amortiseerunud ning selle hoiustamise ja müügiga kaasnevad kulud, mis tuleb tasuda pankrotivarast massikohustusena. Vara täpne väärtus selgub vara realiseerimisel ning debitoorsete nõuete sissenõudmisel ajutisele menetlusele järgnevas pankrotimenetluses.
4. AS-is SEB Pank, Bigbank AS-is, Holm Bank AS-is, AS Citadele banka Eesti filiaalis; Inbank AS-is, Luminor Bank AS-is, OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, Versobank AS´is (likvideerimisel) ja AS TBB pangas võlgnik kontosid ei oma. AS-i SEB Liising, Luminor Liising AS-is, AS-is LHV Finance, Bigbank AS-is, ALG Liisingu AS-is ja Swedbank Liisingu AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Transpordiameti 30.01.2026 vastuse kohaselt on võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja ei ole olnud ning äriühing ei ole muul viisil seotud liiklusregistrisse kantud liiklusvahenditega. Eesti väärtpaberite registri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole varasemalt kuulunud. Äriregistri andmete kohaselt võlgnikul seoseid teiste äriühingutega ei ole.
5. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 74 505.49 eurot.
6. Võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud pole, puuduvad andmed muude võlgnikuga seotud kohtumenetluste kohta. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmiseks.
7. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks
8. aastal. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku ettevõtte tervendamine võimalik. 7 2-26-1971
9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 74 505.49 eurot ja vara 4000 – 6000 eurot, siis ületavad võlgniku täitmata kohustused võlgnikule kuuluva vara väärtust enam kui 15 korda ja kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aeg ja maksejõuetuse põhjused 13.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. 14.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 15. Võlgnik on juriidiline isik, millest tulenevalt tuleb võlgniku maksevõimet (maksejõuetust) hinnata

§ 1lg 3 sätestatud reegli kohaselt.

Nimetatud reeglist tulenevalt tuleb võlgniku maksevõime väljaselgitamiseks hinnata, kas võlgniku vara katab tema kohustusi ja kas selline seisund on tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

1. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et tihenenud konkurentsi ja kasvavate toormehindade tõttu ei suutnud võlgnik viimasel aastal kasumilikult majandada, võlgnikul oli raskusi jooksvate kohustuste täitmisel, mis päädis
2. a jaanuaris üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemisega. Võlgnik on 26.01.2026 tagastanud üüritud ruumid üürileandjale koos ruumides asuva võlgniku varaga, mis on koormatud üürileandja pandiõigusega ja mille arvelt toimub esmalt üürileandja nõude rahuldamine.
3. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku esitatud seisukohtadega maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur asub kogutud informatsioonile tuginedes seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks oli eelkõige võlgniku majandustegevuse madal rentaablus ja
4. a aset leidnud käibelangus. Samas pole võlgnik ajutisele pankrotihaldurile esitanud kõiki nõutud raamatupidamisregistreid s.h võlgniku pearaamatut, millest nähtuvad kõik võlgniku raamatupidamise kanded. Seega saab ajutine pankrotihaldur lõpliku hinnangu maksejõuetuse põhjuste kohta anda kõigi raamatupidamisdokumentide saamisel järgnevas pankrotimenetluses. 8 2-26-1971 Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnikul hakanud tekkima probleemid likviidsusega ehk on hakanud välja kujunema rahavooline maksejõuetus
5. a jooksul, millal võlgniku käive on langenud ning võlgnikul on tekkinud probleemid kohustuste tasumisega. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks hilisemalt
6. a lõpus, millal võlgnik ei ole olnud suuteline tasuma püsikulusid m.h töötajatele töötasu ja üürimakseid. Mis omakorda on päädinud 01.04.2015 sõlmitud üürilepingu nr xxx kinnistul asuva xxx hoone ruumide nr xxx ja 20.06.2018 sõlmitud üürilepingu nr xxx ruumi nr xxx kasutamiseks erakorralise ülesütlemisega üürileandja poolt 20.01.
8. Arvestades asjaolu, et ajutisel pankrotihalduril ei olnud võimalik võlgniku raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu kujundada selget seisukohta võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, siis leiab kohus, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada, kas eeltoodud asjaolud võisid tekkida raske juhtimisvea tulemusel . Vara tagasivõitmise võimalused 19.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

1. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et talle kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks.
2. Kohus leiab, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb täiendavalt välja selgitada võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. ei nõustu ajutise pankrotihalduri eeltoodud seisukohaga. Pankroti väljakuulutamise alused
3. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgnikul on vara kokku summas 4000 6000 eurot. Võlgniku vara koosneb ebatõenäoliselt laekuvatest debitoorsetest nõuetest summas 44 213.05 eurot, varudest 7 014.32 eurot, mis on riknenud või mille eest tasutud ettemaks on tasaarvestatud ning üürileandja valduses olevast põhivarast bilansilise maksumusega 15 363.56 eurot, mille realiseerimisväärtuseks üürileandja on hinnanud ligikaudu 3000 eurot. Arvestada tuleb, et põhivara on amortiseerunud ning selle hoiustamise ja müügiga kaasnevad kulud, mis tuleb tasuda pankrotivarast massikohustusena. Vara täpne väärtus selgub vara realiseerimisel ning debitoorsete nõuete sissenõudmisel ajutisele menetlusele järgnevas pankrotimenetluses. tuleb kohtu hinnangul edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada eeltoodud nõuete sissenõudmise võimalusi ja vajadusel vastavad nõuded esitada. 9 2-26-1971 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks. Asjaolu, kas võlgniku varast piisab osaliselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, selgub edaspidise pankrotimenetluse käigus. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes

§ 31

lg 1, leiab kohus, et võlgniku püsivast maksejõuetusest tulenevalt tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Cantina osaühingu pankrotihalduriks. Vande võtmine

§ 86

lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 86

lg 2 sätestab, et juhul, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Ajutine pankrotihaldur on palunud kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus leiab, et põhjendatud on kohustada võlgniku juhatuse liikmeid kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Eeltoodust tulenevalt tuleb võtta vanne võlgniku Cantina osaühingu juhatuse liikmetelt J K’ilt (isikukood xxx) ja S R’ilt (isikukood xxx) 05.05.2026 algusega kell 14.00 toimuval kohtuistungil asukohaga Harju Maakohus, kohtusaal nr 4005. Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 10 2-26-1971

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 1 1 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Catina OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 20 töötunni eest 2400 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 24% ehk 576 eurot, kokku 2976 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutise pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 20 tundi, millest pankrotiavalduste materjalidega tutvumine ja tegevusplaani kujundamine ning ajutise halduri toimiku koostamine – 1 h; päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatele isikutele ning asutustele – 1 h; võlgniku registriandmetega tutvumine ja avalikult kättesaadavate andmete analüüs ning võlgniku praeguse ja varasema varalise olukorra välja selgitamine – 4 h; varaga tutvumine 1 h; ajutise pankrotihalduri aruande koostamine koos maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamisega ning koos lisadega kohtule esitamine 13 h. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 120 eurot.

§ 23

lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2026. a on töötasu alammääraks 946 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36. Seega on

§ 23lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 189.20 eurot.

Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ-le.

§ 23

lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel

§ 65

lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksuja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on

§ 23lg 3 ja § 65 lg 1 1 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga.

Arvestades asjaolu, et ajutise pankrotihalduri ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud

1. aastal, kohaldub kohtu hinnangul ajutise pankrotihalduri tasule
2. a käibemaksu määr 24%. 11 2-26-1971 Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 20 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Martin Kruppi ajutise pankrotihalduri tasu summas 2400 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2976 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ arvele xxx Swedbank AS-is. Eeltoodud tasu kuulub

§ 150lg 2 kohaselt tasumisele pankrotivara arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Merike Varusk kohtunik 12