Obsah (11)

§ 187§ 369§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 163§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-21995 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ ha

) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. xxx (esialgne võlausaldaja) ja M L (kostja) sõlmisid 09.09.2023 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 2029 eurot järelmaksuga. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 30,71% aastas ja intressimäär 16% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.02.2025 kostjale 2 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.02.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. xxx loovutas 27.02.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 2029 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 951,51 eurot. 12.01.2026 (täpsustatud 16.03.2026) esitatud vastuses andis hageja teada, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1077,49 eurot (2029-951,51). Arvestades kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.02.2025 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 1077,49 eurot

§ 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 16% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: Maksepäev 20.03.2026 20.04.2026 20.05.2026 20.06.2026 20.07.2026 20.08.2026 20.09.2026 20.10.2026 20.11.2026 20.12.2026 20.01.2027 20.02.2027 20.03.2027 20.04.2027 20.05.2027 20.06.2027 20.07.2027 20.08.2027 20.09.2027 Põhiosa jääk 1077,49 1031,97 985,10 936,45 887,42 836,63 785,34 732,89 678,71 623,84 567,27 509,88 451,19 390,18 328,78 265,75 201,53 135,71 68,54 Osamakse 45,52 46,87 48,65 49,03 50,79 51,29 52,45 54,18 54,87 56,57 57,39 58,69 61,01 61,40 63,03 64,22 65,82 67,17 68,54 Kohtu selgitused 2. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lgs 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on 3 antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust, kuna on lähtunud laenu andmisel üksnes kostja laenutaotlusel esitatud andmetest. Üksnes laenutaotlusest ei piisa, et VÕS § 4034 kohast vastutustundliku laenamise kohustust järgida.
2. 12.01.2026 (täpsustatud 16.03.2026) esitas hageja kohtule vastuse, milles on seisukohal, et laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tagastada 1077,49 eurot. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, kuna arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Tsiviilkohtumenetlusõiguses võimaldab

§ 369

nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

§ 369

alusel võib laenusumma (osamaksed) välja mõista ka tulevikku suunatult, lähtudes eeldusest, et kohustatud isik ei täida oma kohustust vabatahtlikult ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1077,49 eurot edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksetena.

1. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Tulenevalt eelnevast jätab kohus rahuldamata hageja nõuded intressi ning sissenõudmiskulude saamiseks.
2. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 16% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Riigikohus asus oma lahendis nr 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Seega rahuldab kohus ümberarvestuses esitatud hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt välja viivise lepingujärgses intressimääras 16% aastas otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud maksete hilinemise korral tasumata osamakse summast alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 9. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 44% ulatuses hageja ja 56% ulatuses kostja kanda.

1. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks 4 välja mõista. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, arvestades ka asjaolu, et kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja õigusabikulusid 338 euro ulatuses. Seega on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja õigusabikulud põhjendatud summas 169 eurot.
2. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
3. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 56% hageja põhjendatud menetluskuludest (519 eurot), millele vastab summa 290,64 eurot.
4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

14.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5