Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2026, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-26-1021 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kr

§ 424lg 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada Rainer Peets süüdi

§ 424lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Rainer Peetsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.03.2025-23.03.2025, s.o 2 päeva ning määrata veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Rainer Peets ei pane 1 aasta ja 3 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Rainer Peets peab: 3.

1. elama aadressil xxx; 3.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 3.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Rainer Peetsi pöörduma katseajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima esmane vastuvõtt. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab Rainer Peets kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik. 5.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.

aprillist 2026, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Rainer Peetsilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kaitsjatasu kohtueelses menetluses 262,88 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud 927,38 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 173,60 eurot ja sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda.
3. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Rainer Peetsil tasuda menetluskulud 927,38 eurot ositi, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Rainer Peetsi süüdistatakse selles, et tema 22.03.2025 kell 19.23 xxx maakonnas xxx juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit Ligier JS 50 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,89 mg/l (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,98 mg/l, laiendmääramatusega 0,09 mg/l). Eeltoodud teoga rikkus Rainer Peets liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Rainer Peets toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Rainer Peets ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv sõlmisid kokkuleppe järgnevas. R. Peets tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 6 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.03.202523.03.2025, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.

Peets 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

§ 75lg 4 alusel võtab R.

Peets endale vabatahtliku kohustuse käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida esmane vastuvõtt. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab R. Peets kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, LõunaEesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik. Mõista R. Peetsilt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu kohtueelses menetluses 262,88 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o kokku 927,38 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 173,60 eurot ja sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda. Võimaldada R. Peetsil tasuda menetluskulud summas 927,38 eurot ositi, 12 kuu jooksul, sest tal on osaline töövõime (liikumine on keeruline), sissetulekuks kuus umbes xxx eurot, töökohta hetkel ei ole, säästud puuduvad, võlad puuduvad, elukoht kuulub emale ning vallasvara ei ole. Seega on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. R. Peets tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on Eestis kehtiv töötasu alammäär 946 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära) ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 436,48 eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista R. Peetsilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 664,50 euro ulatuses ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 262,88 eurot, s.o menetluskulud kokku 927,38 eurot. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel ja vastavalt kohtuistungil täpsustatule jätta määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 173,60 eurot ja sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada R. Peetsil tasuda menetluskulud kogusummas 927,38 eurot ositi, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest. R. Peetsil on osaline töövõime (liikumine on keeruline) ja sissetulekuks on kuus umbes xxx eurot. Töökohta hetkel tal ei ole, puuduvad säästud ja võlad, elukoht kuulub emale ning vallasvara ei ole. Seega on ilmne, et R. Peetsil puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt