Obsah (7)

§ 19§ 2§ 23§ 18§ 16§ 8§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Gerly Kask Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-3919 Tsiviilasi X maksejõuetusavaldus Toiming võlgade ümberkujundamis

) § 17 lg-s 2 nimetatud hinnangu. Kohus peatas sama määrusega Xi vara suhtes toimuva sundtäitmise kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamise kava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

1. Usaldusisik esitas kohtule 14.05.2024 aruande ning 15.05.2024 võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku sissetulek töötasu 1600 eurot, võlgnikul oli aruande esitamise seisuga arvelduskontodel 363,40 eurot. Võlgniku kohustuste suurus on vähemalt 26 996,86 eurot. Võlgnik omab väärtpaberikontot nr 99109533502, kuid usaldusisik ei ole tuvastanud väärtpaberite olemasolu. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, kuid alates 01.09.2021 on sissemaksed lõppenud. Muudesse (finants-) varadesse puutuvalt toob usaldusisik esile, et võlgnik ei ole olnud äriregistrisse kantud äriühingute osanik või aktsionär. Võlgniku omandis on
2. a toodetud Opel Zafira (registrimärgiga XXX), mille väärtuseks hindab võlgnik 1500 eurot. Võlgniku ja tema elukaaslase kaasomandis on Harjumaal xxx vallas xxx külas aadressil xxx asuv kinnistu, mille pindala on 8748 m². Kinnistu on koormatud hüpoteekidega AS-i SEB Pank kasuks: kinnistusraamatu neljandasse jakku on esimesele järjekohale kantud hüpoteek hüpoteegisummaga 357 000 krooni, mis vastab 22 816,46 eurole ning teisele järjekohale on kantud hüpoteek hüpoteegisummaga 36 100 eurot. Usaldusisiku esialgse hinnangu kohaselt tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
3. Võlgnik teatas kohtule 15.11.2024, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, kuid ei nõustu aruandega ning jääb oma taotluse juurde ja palub algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
4. Usaldusisik on kohtule 13.12.2024 ümberkujundamise menetluse algatamisega. kinnitanud, et on nõus Xi võlgade
5. Usaldusisik Andrias Palmits taotles 14.05.2024 tegevuse aruandes määrata kindlaks senine usaldusisiku tasu 11 tunni eest 164 eurot/h, s.o 1804 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku tasu 2200,88 eurot.
6. Kohus küsis 08.01.2026 võlgnikult, kas ta jääb võlgade ümberkujundamise avalduse juurde. Võlgnik kinnitas 15.01.2026, et jääb avalduse juurde. 23.01.2026 kohtumäärusega kohustas kohus võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks kohtu deposiiti 1500 eurot (

§ 19lg 2) hiljemalt 23.04.2026.

Võlgnik tasus deposiidi 09.04.

1. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Maksejõuetusavalduse lahendamine 2-24-3919
2. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on põhjendatud. Usaldusisiku aruande põhjal on tuvastatav, et võlgnik on makseraskustes. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 26 996,86 euro ulatuses (laenud). Makseraskused on tekkinud seoses võlgniku hasartmängusõltuvusega. Võlgnik töötab XXX tehnikuna, tema sissetulek on 1600 eurot kuus. Võlgniku varaks on avalduse esitamise seisuga arvelduskontol olev raha 363,40 eurot. Võlgnikule kuulub
3. a toodetud Opel Zafira (registrimärgiga XXX), mille väärtuseks hindab võlgnik 1500 eurot. Võlgniku ja tema elukaaslase kaasomandis on Harjumaal xxx vallas xxx külas aadressil xxx asuv kinnistu koormatud hüpoteekidega AS-i SEB Pank kasuks. Võlgnik taotleb võlgade ümberkujundamismenetluse algatamist. Võlgnikul on regulaarne sissetulek, mille arvel on võimalik jooksvalt kohustusi täita, ning usaldusisikule avaldatud kohustuste kogusumma ei ole ülemäära suur. Eeltoodut arvesse võttes on usaldusisiku hinnangul otstarbekas, et võlgnik täidab oma kohustusi osamaksetena kõigi teadaolevate võlausaldajate ees. 8.

§ 19

lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. 9. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema õigustatud huve (

§ 2lg 3).

Kohus, kaaludes nii võlgniku kui võlausaldajate õigustatud huve leiab, et võlgnikule tuleb anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kohus arvestab, et võlgnik omab kindlat töökohta ja stabiilset sissetulekut ning on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Võlgniku võlausaldajateks on äriühingud, kõik nad on andnud võlgnikule laenu enda majandus- või kutsetegevuses. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 tehtud lahendis asunud seisukohale, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada sellega, et ühegi võlausaldaja majandustulemusi ei muuda see kui nad saavad laenatud raha avaldajalt tagasi väiksemas mahus. 10. Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra (

§ 19lg 5).

11. Tulenevalt

§ 23

lg-test 1 ja 2 on võlgnik kohustatud andma kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega ning osutama viivitamatult usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu. Kui võlgnik ei täida

§ 23

lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata (

§ 23lg 3).

12.

§ 18

lg 8 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. 2-24-3919 13.

§ 16

lg 3 kohaselt peatab kohus usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani: 1) peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; 2) tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas maksekonto arestimise; 3) keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda; 4) kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid. Kohus peatas 21.07.2024 määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Menetluskulud 14. Kuna kohus rahuldab võlgniku taotluse ja algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, tuleb maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda võlgnikul (

§ 8lg 2).

Võlgnik kannab ka võlgade ümberkujundamise menetluse kulud (

§ 8lg 3).

15. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54lg 2 esimene lause).

16. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4).

Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).

1. Usaldusisiku aruande kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmiseks 11 tundi. Usaldusisik palub määrata tasuks 1804 eurot, millele lisandub käibemaks 396,88 eurot. Võlgnik usaldusisiku tasunõudele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 2200,88 eurot (sh käibemaks).
2. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus võlgnikult usaldusisiku kasuks välja usaldusisiku tasu 2200,88 eurot (sh käibemaks). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9).

19. Usaldusisik esitas 14.05.2024 aruandes taotluse anda võlgnikule menetlusabi ning hüvitada osaliselt usaldusisiku tasu riigi vahenditest. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Seadus ei näe ette usaldusisiku tasu hüvitamist riigi vahenditest võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel, sh ka osaliselt (vt

§ 54lg 2 ja seal tehtud viide Pankr

S § 23 lõikele 4). See on põhjendatud ka menetluse eesmärki silmas pidades, kuna võlgade 2-24-3919 ümberkujundamise menetluse eelduseks on, et võlgnik on võimeline menetlust ise finantseerima. Kohus selgitas seda võlgnikule ja usaldusisikule ka 08.01.2026 tehtud kohtunõudes. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerly Kask kohtunik