4-25-4628/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.

1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-25-4628 Kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ragnar Truu Kohtuasi A Fi (F, väärteokaebus nr 4-25-4628 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 01.12.
2. a otsus väärteoasjas nr 2302,25,014466 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud isikukood: xxx) 26.02.
3. a kaebuse esitaja A F kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Koreneva RESOLUTSIOON Jätta A Fi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 01.12.
4. a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,25,014466 rahuldamata ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 01.12.
5. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 31.03.
6. a. Asjaolud ja menetluse käik
7. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik M O koostas 08.11.
8. a väärteoprotokolli selle kohta, et A F 08.11.
9. a kl 18:16 ajal Harju Maakonnas, Tallinnas Paldiski mnt 75 juures suunaga Paldiski mnt 52 poole juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikut.
10. Nimetatud väärteoetteheite põhjal tegi PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija T L 01.12.
11. a väärteootsuse, mille kohaselt rikkus A F LS § 58 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 221 lg 1 järgi. Väärteootsusega määrati A File LS § 221 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot.
12. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada PPA 012.12.
13. a otsus ning lõpetada asjas menetlus või alternatiivselt vähendada määratud rahatrahvi. Kaebaja viitab tunnistaja L. V ütluste ebatäpsusele osas, milles tunnistaja märkis, et fooris põles „oranž“ tuli. Kaebaja hinnangul ei võimalda ebatäpsus üheselt tuvastada, milline foorituli tegelikult põles. Samuti märgitakse kaebuses, et L. V käitumine sõiduki peatamisel viitab ebakindlusele rikkumise tuvastamisel. Samuti viidatakse kaebuses vastuoludele videosalvestise sisu ja otsuse põhjenduste vahel. Kaebuse põhjal on juhil kohustus vältida järsku pidurdamist ning läbida ristmik võimalikult ohutult, kui kollase tule süttimisel puudub võimalus ohutult peatuda. Tegemist on kohustuste kollisiooniga KarS § 30 tähenduses, mis välistab teo õigusvastasuse. Lisaks tuuakse välja, et kaebaja soovis kohapeal lühimenetluse kohaldamist, kuid see jäeti kohaldamata seoses vajadusega koguda täiendavaid tõendeid, kuid ühtegi uut tõendit väärteomenetlusse ei lisatud. Samuti leiab kaebaja, et kohaldatud rahatrahv on ebaproportsionaalne. Kaebaja märgib, et teos puudub tahtlus ning tal puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised ning ta kahetseb rikkumist.
14. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et ta jääb kaebuse juurde ja ei tunnista enda süüd väärteo toimepanemises. Kaebuse esitaja andis ütlusi rikkumise toimepanemise asjaolude kohta. Kaebuse esitaja leidis, et tunnistaja L. V kohtus antud ütlused ei ole tõsiseltvõetavad. Pole arusaadav, mille põhjal on järeldatud, et peatumine polnud ohutu. See on menetleja isiklik seisukoht ei toetu tõenditele ega arvesta seda, mida juht tajus ja milline oli liiklusolukord. Kuigi kergendavaid asjaolusid pole menetleja tuvastatud, on arvestatud karistuste puudumist.
15. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitaja süü talle inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemises on tõendamist leidnud. VTMS § 548 lg 1 p 2 kohaselt ei ole lühimenetluse kohaldamine kohustuslik, kui lühimenetlusele allutatud isik soovib vaidlustada 2 väärteo tunnustega teo toimepanemise. Kaebuse esitaja ei olnud kindel, kas ta on rikkumisega nõus ning see andis menetlejale kaalutlusõiguse lühi- või üldmenetluse kohaldamise osas. Tunnistaja L. V ütlused riimuvad toimikus olevate tõenditega ning on jälgitavad. Videosalvestiselt ei nähtu liiklusohtlikku olukorda ning polnud vajalik teha äkkpidurdust, et seisma jääda. Kuna liiklus oli tihe ja kaebuse esitaja sõitis foori keelava tule ajal ristmikule, võis kaebaja ohustada nii enda, kaasreisija kui ka teiste liiklejate elu, tervist ja vara, mistõttu tuleb süüd hinnata keskmisest suuremaks. Kohtuväline menetleja on otsust tehes arvestanud asjaolu, et isik on karistamata, määrates karistuse sanktsiooni keskmääras. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
16. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü väärtegude toimepanemises ei ole kinnitust leidnud.
17. Kohtuasjas ei ole iseenesest sisulist vaidlust selles, et A F juhtis 08.11.
18. a kella 18:16 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Paldiski mnt 75 juures suunaga Paldiski mnt 52 poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Seda asjaolu on A. F ise (osalt) möönnud (tl 33) ja see nähtub ka näiteks vormikaamera salvestiselt nimega „P19395 [08_11_2025 18_18_23]“ (edaspidi VK1), milles on näha, kuidas A. F on kinni peetud ja ta on äratuntavalt heleda sõiduki xxx roolis. Pardakaamera salvestise (nimega „FILE251108-181456F.MP4“) ajatempli järgi kella 18:15:55-18:55:56 ajal hakkab fooris vilkuma roheline tuli, kl 18:15:58 ajal süttib kollane foorituli; kella 18:16:00 ajal ületab stoppjoone hele xxx linnamaastur ning kl 18:16:03 (s.o u 3 sekundit hiljem) on näha peatumas xxx taga liikunud sõidukit stoppjoone ees. Vastava registreerimismärgiga auto seismist ja A. Fit selle läheduses on näha ka vormikaamera salvestiselt nimega „P19395 [08_11_2025 18_25_22]“ (edaspidi VK2).
19. Vastavaid asjaolusid on kinnitanud ka usaldusväärseks peetav tunnistaja L. V, kelle ütlused riimuvad selles osas nii mainitud vormikaamera salvestisega kui ka politseisõiduki pardakaamera salvestisega. L. V on kirjeldanud, kuidas sõiduk Xxx ületas ristmiku kollase tulega ja see peeti kinni ning juht põhjendas seda sellega, et tema taga oli sõiduk ja ta ei saanud seisma jääda. Isik ei nõustunud algselt rikkumisega, pärast pikemat vestlust nõustus rikkumisega (tl 28). Kohtus ülekuulatud tunnistaja L. V ütluste usaldusväärsust ei mõjuta ka see, et kaebuse kohaselt andis L. V kohtuvälises menetluses tunnistajana ütlusi, kus kirjeldas „oranži“ tulega ristmiku ületamisele ja see viitab tema ebakindlusele. Tunnistaja selgitas kohtus seda, et ta võis tajuda kollast tuld oranžina, kuid see oli fooris keskmine ehk kollane tuli. Lõppastmes ei ole sellel suuremat tähendust, sest kohtus L. V varem antud ütlusi ei avaldatud ja kohus neile siin tugineda ei saagi. Oluline on aga see, et pole mingit kahtlust tekkinud selles, et A. File oli algusest peale teatavaks tehtud see, mida talle ette heidetakse ehk see, et ta ületas ristmiku kollase tulega, nagu kirjeldas tunnistaja ka kohtus. Vastavad asjaolud nähtuvad vormikaamera salvestiselt (VK1 00:30) ja väärteoprotokollist, millega tutvumist on ta ka ise kinnitanud (tl 1).
20. A Fi ütlusi saab kohtu hinnangul pidada usaldusväärseteks üksnes osaliselt. Nimelt on A. Fi ütlustes vastuolusid teiste, objektiivsete tõenditega ning samuti esinevad tema ütlustes sisemised vastuolud. Nii on kohtus andnud ütlusi, et ta küll jälgis foorituld, kuid ei mäleta, milline tuli sel hetkel fooris põles (tl 33), põhjendades seda sündmusest möödunud ajaga. Siinkohal viitab kohus sellele, et juba kaebuses on väidetud, et pardakaamera videost on 3 näha, kuidas hele sõiduk, mida on kirjeldatud väärteootsuses, ületab ristmiku lubava tulega, kuid sellest ei saa järeldada, et just Xxx xxx ületab konkreetsel ajahetkel stoppjoone. Sama seisukohta kordas kaebuse esitaja ka antud videot kohtus uurides (kaebuse p 6.3 ja tl 27). Lisaks sellele vastuväitele on kaebuse üheks läbivaks põhjenduseks see, et kollase tulega ristmiku ületamine oli antud juhul lubatav, sest järsk pidurdamine olnuks liiklust ohustamata võimatu. Arvestades, et kaebuse esitaja on politseisõiduki pardakaamera videot põhjalikult uurinud (teinud stoppkaadri videost ja markeerinud seal ühe sõiduki ja fooritule, tl 4), on ilmne, et isik soovib kasutada erinevaid argumente kaebuse toetuseks ja see on iseenesest tavapärane kaitsetaktika. Samas on kõnekas, et kui kohus küsis menetlusaluselt isikult selle kohta, kas ristmikku viimasena ületav sõiduk on tema sõiduk või mitte, ei osanud ta sellele küsimusele vastata, sest „videokvaliteet ei võimalda tal seda hinnata“ (tl 34). Samal ajal on ta kohtus mäletanud küllalt täpselt vestluste sisu jm detailseid asjaolusid, mis seostusid selle ajaga, kui tema suhtes viidi läbi toiminguid (tl 33). Juba nimetatud asjaolud ja vastuväited koostoimes (isik on ise esitanud kaitseväiteid põhjalikult analüüsitud ja markeeritud video pinnalt, kuid hiljem ei tunne oma sõidukit sellel ära) kõnelevad sellest, et tema ütlused (ja kaitseväited) konkreetse sõiduki juhtimise ning sellega ristmiku ületamise ajahetke kohta on otsitud, vastukäivad ja kogumis ebausaldusväärsed ning nendest ei saa lähtuda.
21. Väited tema poolt konkreetse sõiduki juhtimise tuvastamatuse kohta on üheselt ümberlükatavad teiste tõenditega. Tegelikkuses ei olegi tekkinud tõsiseltvõetavat kahtlust selles, et A. F juhtis sel ajal sõidukit Xxx xxx, tegu on kaebuse esitaja oportunistlike kaitseväidetega. Väärteoprotokollis on fikseeritud A. Fi sõidukina Xxx XXX reg nr xxx, protokolliga tutvumist on ta kinnitanud allkirjaga (tl 1) ja sõiduki andmete väljatrüki järgi on selle kasutajaks A F (lk 18). Lisaks sellele on politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt nähtav, et ristmiku ületab kaks heledat Xxx linnamaasturit. Neist esimene ületab ristmiku rohelise tulega (video ajatempli järgi kl 18:15:52) ja teine pärast seda kui süttinud on kollane tuli (kl 18:16:00). Üldteada asjaoluna on autotootjal Xxx mitmeid erinevaid sarnase kerekujuga linnamaasturite mudeleid (xxx, XXX jne). Kaebuse pinnalt tõstatud kahtluste ammendavaks kõrvaldamiseks pidas kohus siiski vajalikuks koguda asja juurde ka kuvatõmmised Google’ otsingumootori tulemustest. Nende põhjal on näha, et Xxx xxx küljejoon lõpeb tagaosas iseloomuliku terava tõusuga, erinedes selles osas märgatavalt Xxx XXX vastavast kereosast (tl 22-23). Koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (sh pardakaamera salvestis kl 18:15:52 ja 18:16:00 ning L. V ütlused) on seega üheselt ümberlükatav kaebuses esitatud väide rikkumise toime pannud sõiduki tuvastamatuse kohta.
22. A F on väitnud ka, et antud kohas polnuks liiklust ohustamata pidurdamine olnud enam võimalik, sest tema taga olnud sõiduk oli talle lähedal ehk teisisõnu on ta väitnud, et esines rikkumist õigustav asjaolu LS § 7 lg 1 p 3 mõttes. Kohus ei pea taolisi väiteid usutavaks kolmel põhjusel. Esmalt, nagu juba eespool märgitud, on A. F esitanud kõikvõimalikke kaitseväited, kuid nende vastandlik sisu ei aita kogumis ülejäänud kohtus uuritud tõenditega kaasa tema ütluste usaldusväärsusele (täpsemalt otsuse p 9). Teiseks on tema ütluste usaldusväärsuse hindamisel abiks see, milline oli tema käitumine vahetult pärast peatamist – ta on väitnud algselt, et arvab, et ületas ristmiku rohelise tulega (VK1 00:28), seejärel (kuuldes L. V selgitust, et ületas kollase tulega), on ta väitnud, et esines olukord, kus xxx oli tema taga päris lähedal pidurdamine oleks olnud ohtlik (VK1 00:37). Seejärel, kui L. V küsib rikkumisega nõustumise kohta, selgitab ta, et ta sõitis põhjusega „kollase ära“, sest see oli lubatav, et teine auto talle sisse ei sõidaks (VK1 01:03). Tema kohtus antud ütlused ja taoline selgituste muutumine kõneleb sellest, et A. F ei ole oma selgitustes ja ütlustes olnud järjepidev ning loodab vastutust vältida. Kolmandaks nähtub pardakaamera salvestiselt, et A. F ületab kollase tule põledes stoppjoone kl 18:16:00 ja kl 18:16:03 on see ületanud ristmiku ning samal hetkel on näha vasakul kaadris, kus samal A. Fi kasutatud sõidurajal peatub aeglase hooga teine sõiduauto. See tähendab, et järgmine sõiduk peatus stoppjoone taga 4 rahulikus tempos u 3-4 sekundit hiljem, võrreldes ajaga kui Xxx hakkas stoppjoont ületama. Seega ei ole mingit alust väitel, et A. Fil polnud võimalik liiklust ohustamata oma sõidukit peatada, põhjusel, et tagumine sõiduk oli väga lähedal. Sellele lisaks on tunnistaja L. V selgitanud, et tema nägemisväli oli veidi laiem kaamerapildist. Ta nägi ühe kuni pooleteise autopikkuse võrra stoppjoonest kaugemale ning tema hinnangul saanuks kollase tulega ohutult peatuda, sujuvalt pidurdada (tl 28-30). Need ütlused riimuvad eespool viidatud videopildist nähtuva ajajoone ja tagumise sõiduki sujuva peatumisega. Eelneva kokkuvõtteks saab tõdeda, et A. Fil polnud sõiduki peatamiseks takistusi ning väited võimalikust pidurdamisega liikluse ohustamisest ei vasta tõele.
23. Liiklusseaduse § 7 lg 1 p 3 näeb ette, et kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Pardakaamera salvestise põhjal ei olnud A. F jõudnud ristmikule või ülekäigurajale, seega ka sellist olukorda ei esinenud. LS § 58 lg 3 kohaselt tulnuks seega siinsel juhtumil keelava fooritule korral seisma jääda stoppjoone ees.
24. Lisaks rikkumise asjaolusid puudutavatele argumentidele on kaebuse esitaja leidnud, et asjas on rikutud menetlusõigust, seda ennekõike põhjusel, et asjas ei kohaldatud taolise rikkumise korral kohustuslikku lühimenetlust. Kohus viitab, et VTMS § 548 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt ei ole lühimenetluse kohaldamine kohustuslik, kui esinevad asjaolud, mis ei võimalda lühimenetlust lõpule viia kohapeal või lühimenetlusele allutatud isik soovib vaidlustada väärteo tunnustega teo toimepanemise. Vastava regulatsiooni kehtestamise aluseks olnud seaduseelnõu seletuskirjas märgitigi, et lühimenetluse kohaldamine ei ole erandjuhtudel kohustuslik: „Lühimenetluse kohaldamise kohustuslikkuse üldreeglist on lõike 1 teise lause ning punktide 1 ja 2 alusel loodud kaks erandit. Tegemist on juhtumitega, kus olenemata menetlusliigi kohaldamise kohustuslikkusest ei ole selle rakendamine põhjendatud. /…/ Teiseks erandiks on juhtumid, kus lühimenetlusele allutatud isik soovib vaidlustada väärteo tunnustega teo toimepanemise. /…/ Sätestatud erandid ei ole imperatiivsed ehk erandi rakendamise üle jäetakse kohtuvälisele menetlejale diskretsioon. Erandi rakendamisel kohaldab kohtuväline menetleja kiir- või üldmenetlust.“ (VTMS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 580 SE seletuskiri esimese lugemise juurde, lk 9-10).
25. Siinsel juhul on A. F videos korduvalt nõudnud, et asi tuleks lahendada lühimenetluses, aga ka korranud, et ta on rikkumisega nõus, kuid ta ei ole karistusega nõus. Samal ajal tuleb aga tähele panna, et ta on esitanud algselt kaitseväitena selle, et tema taga oli sõiduk lähedal ja seega võinuks kollase tulega ristmiku ületamine olla ohutuse kaalutlusel erandina lubatav (VK2, 02:26: „See ei ole keelav, see on kollase tulega. Liiklusseaduses on ka olemas põhjus, miks võib kollase tulega ristmikku ületada.“). Sama väidet on ta korranud vormikaamera salvestisel ka pärast seda, kui ta on eelnevalt märkinud, et ta on rikkumisega nõus ja nõudnud üha uuesti lühimenetluse kohaldamist. Nimetatud vastukäivate seisukohtade juures on ilmne, et ühelt poolt esitas isik kaaluka vastuväite, mis võinuks välistada sisuliselt teo õigusvastasuse ja teisalt „nõustub rikkumisega“, et saaks talle sobivalt lühimenetlust kohaldada. Sellises olukorras oli põhjendatud järeldada, et esinevad VTMS § 548 lg 1 p-s 2 märgitud asjaolud, sest tegelikkuses isik vaidlustab rikkumist. Formaalselt rikkumisega nõustumisel, kuid samas selle õigustuseks sisuliste vastuväidete esitamisel, polegi lühimenetluse kohaldamine tingimata põhjendatud.
26. Kohus ei nõustu ka kaebaja arvamusega, et tema õigusi on rikutud sellega, et menetleja ei kogunud üldmenetluse alustamise järel uusi tõendeid ja seega tulnuks juba algselt lühimenetlust kohaldada. Kui esinevad VTMS § 54 8 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud tingimused, tulebki menetlejal kohapeal langetada otsus selle osas, kas alustada väärteo tunnustega teo kohta nt üldmenetlust. Sellise otsustuse järel on võimalus lühimenetluseks ka lõppenud. 5 Väärteomenetluses kehtib uurimispõhimõte ja see, milliseid tõendeid otsustab menetleja edasiselt üldmenetluses koguda, on menetleja otsustada. Iseenesest pole ka võimatu, et algselt koguda soovitud tõendeid (nt võimalikud tunnistajad, turvakaamera salvestised jne) ei õnnestugi asjas koguda. Veel tuleb märkida, et kuigi A. F on selgitanud, et ta on varem karistamata isik (lk 19, tl 21) ja selgitas seda ka kohapeal, ei ole samas tegemist ka asjaoluga, mis ei võimaldaks kohtuvälisel menetlejal alustada väärteoasjas üldmenetlust, kui menetluskord selleks aluse annab.
27. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et kuigi A. F on kohapeal väitnud, et ta on rikkumisega täiesti nõus, on ta siiski pidanud vajalikuks esitada väärteoasjas kaebus, milles jätkuvalt leiab, et kohaldada tulnuks lühimenetlust, kuid samal ajal esitab sisulised vastuväited, sh nii teo tõendatuse kui ka rikkumist õigustava asjaolu kohta, mis välistaks tema vastutuse. Seega asuski A. F rikkumist ka tegelikkuses vaidlustama ja seda samal argumendil, mille esitas kohapeal patrullpolitseinikele (kollase tulega ristmiku ületamine oli lubatav, sest peatumine olnuks ilma liiklust ohustamata võimatu). Kohtus ütlusi andes on ta kohtuvälise menetleja esindajale vastanud, et ta ei olnud kohapeal rikkumisega nõus ning ei osanud vastata küsimusele selle kohta, milline foorituli parasjagu põles (tl 33). Seega pole ka senise ajani alust arvata, et menetluslik olukord olnuks selline, mis võimaldanuks kohapeal tingimata lühimenetluse kohaldamist. Kohus ei ole tuvastanud ka mingeid muid menetluslikke rikkumisi – A. File oli algusest peale teada etteheite sisu, ta sai oma seisukohti esitada ja vormikaamera salvestiste põhjal tegi ta seda põhjalikult. Ka nähtub vormikaamera salvestiselt, et pärast A. Fi rikkumist õigustava väite esitamist kontrolliti seda täiendavalt videosalvestiselt (VK1 loenduri järgi 01:04 alates) ja A. Fil võimaldati ka salvestisega tutvuda (VK2 loenduri järgi 06:56 järgi). Seega ei saa rääkida ka sellest, et juba algusest peale oleks olnud menetlejal ette süüdimõistev hoiak. Ka selgitati A. File tema õigusi ja kohtusi, sh anti võimalus ütluste andmiseks, hiljem on saanud esitada vastulause ja nõuda menetlejalt selgitusi, saanud neile vastuse ja võimaluse tutvuda väärteomaterjaliga (lk 3pö, 4, 5-7, 10-15).
28. A F on talle etteheidetava rikkumise toime pannud kavatsetult. Vastava fooritulede järgimise kohustuse sisu ja nende eiramine on A. File kui juhtimisõigust omavale isikule (tl 16-17) teada. Rikkumise kavasetust kinnitab see, et A. F on selgitanud nii kaebuses kui ka juba kohapeal, et kollase fooritulega ristmiku ületamine oli põhjendatud, vältimaks liiklusohtu. Selline erand on LS § 7 lg 1 p 3 järgi tõepoolest olemas, kuid vastav väide on eelnevalt täielikult kummutatud ja A. Fil oli võimalik sõiduk ohutult peatuda. Seega oli A. F eesmärgiks seadnud ristmiku ületamise keelava tulega ja teadis, et sellega paneb toime LS § 221 lg-s 1 sätestatud süüteo.
29. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid VTMS §-st 29 mõttes kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kokkuvõttes saab seega asuda seisukohale, et A. Fi poolt LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. KARISTUS
30. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. 6
31. Juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest näeb LS § 221 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohus viitab, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-11-77-11, p 11). Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud LS § 221 lg 1 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot. Kohus leiab, et A. Fi süü suurus on keskmine. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kuigi varem pole isik varem rikkumisi toime pannud, siis sõitis ta tiheda liiklusega alas keelava tulega ristmikule teadvalt ja ilmselgelt enda mugavusest selleks, et sealt veel n-ö läbi lipsata.
32. Kaebuse esitaja on küll sõnaliselt kaebuses kahetsust väljendanud, kuid kohtuistungil õigustuste otsimine ja eksitavate väidete esitamine võimaldab järeldada, et mistahes kahetsus toimepandu osas tal puudub. Ta ei ole enda süüd väärteo toimepanemises tunnistanud ja on aktiivselt üritanud enda süüd väärteo toimepanemises ümber lükata. Nimetatu annab alust arvata, et isik ei ole andnud mitte mingisugust negatiivset hinnangut enda tegevusele liiklusnõude rikkumisel. Seetõttu leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna ei ole ka kohtumenetluses tuvastatav puhtsüdamlik kahetsus (ega muu karistust kergendav asjaolu). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud. Arvestades keskmist süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning ühelt poolt seda, et tegemist on varasemalt karistamata isikuga, kuid teisalt ka isiku alusetult õigustavaid hoiakuid ja suhtumist toimepandusse, leiab kohus, et isiku mõjutamiseks on määratud kohane karistus ning põhjust selle muutmiseks ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 7