Täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 27.03.2020 määrusega Kohtunik Kadi Aavik Kohtuistung
lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta.
ja 75 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseaeg 2 aastat ja 6 kuud (katseaja lõpp: 13.09.2021). Tartu Maakohtu 27.03.2020 määrusega pöörati P.O-le Tartu Maakohtu 13.03.2019 otsusega nr 1-19-407 määratud karistus 1 aasta vangistust täitmisele. P.O viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas, tema karistusaeg algas 08.05.2020 ja lõpeb 08.05.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. P.O puhul, kelle karistusaeg lõppeb 08.05.2021, on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 18.
lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 19. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 07.03.2019 nr 109-14104, p 21). Kohus märgib, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgeks erandiks.
lg 5 teise lause kohaselt
§-s 75 sätestatule vastav käitumiskontroll, sh on põhjendatult taotletud P.O suhtes alkoholi tarvitamise keelu rakendamist. Alkoholi jätkuv tarbimine soodustab P.O puhul uute vägivallakuritegude toimepanemise riski märgatavalt. P.O elukäiku ning kriminaalasja materjale analüüsides ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et P.O oleks võimeline motiveeritult jätkama vabaduses käitumiskontrolli tingimustes õiguskuulekat alkoholivaba elu ning täitma talle taotletud kontrollnõudeid. 17. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et P.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vandeadvokaat R. Tosmann on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 144), millest nähtuvalt on kaitsja osutanud riigi õigusabi summas 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud taotlus riigi õigusabi tasu summas on põhjendatud osaliselt. Taotlus ei ole põhjendatud 0,5 tunni osas, kuivõrd kohtuistung menetluses ei kestnud 1 tundi. Muus osas on tasutaotlus usaldusväärne ning vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Seega tuleb kaitsjale hüvitada 63 eurot (sh käibemaks) (97,2-34,2). Nimetatud menetluskulu tuleb P.O-lt KrMS § 189 lg-st 2 ning § 190 p-st 1 lähtuvalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.