Obsah (16)

§ 201§ 349§ 344§ 345§ 4231§ 68§ 73§ 78§ 65§ 64§ 423§ 74§ 75§ 12§ 56§ 210

1-17-1477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2019.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1477 Kohtunik kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi s

§ 201

lg 2 p 1, 2, 4 järgi, Valmar Kägo süüdistuses

§ 201

lg 2 p 2, 4 ja

§ 349

järgi, X.W süüdistuses

§ 201

lg 2 p 2, 4 ja

§ 344

lg 1 järgi, W.M süüdistuses

§ 201

lg 2 p 1, 2, 4,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1,

§ 349

ja

§ 4231

järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatavad H.J , isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xx xxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustavana kinni peetud 12.11-14.11.2014.a, s.o 3 päeva. Valmar Kägo, isikukood: 39011240222; elukoht: xxxxx xxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xx xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxxx; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 28.08.2017.a. otsusega rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o 1200 eurot. X.W , isikukood: XXX ; elukoht: xxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxx xx, xxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistamata. 1 1-17-1477 W.M , isikukood: XXX ; elukoht: xxxxx xxxx, xxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxx xx; varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati Harju Maakohtu 31.08.2015.a. otsusega rahalise karistusega 200 päevamäära (moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 17.04.2012.a otsusega). Tõkend, elukohast lahkumise keeld, kohaldatud 12.11.2018.a Viibis eelvangistuses 27.09.-12.11.2018.a. Kaitsjad Marina Valge (H.J-i kaitsja), Natalia Suvorova (Valmar Kägo kaitsja), Matti Reinsalu (X.W kaitsja) ja Eve Jundas (W.M kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 306, 309 lg 3, 310 - 313 kohus otsustas : 1. Süüdi tunnistada H.J

§ 201

lg 2 p 1, 2, 4 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui H.J ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o 07.05.2019.a. 2. Süüdi tunnistada Valmar Kägo

§ 201lg 2 p 2, 4 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Õigeks mõista Valmar Kägo

§ 349

järgi.

§ 65

lg 1 alusel liita karistusele Harju Maakohtu 28.08.2017.a otsusega mõistetud rahaline karistus 120 (sada kakskümmend) päevamäära ehk 1200 eurot, lii tkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust ja rahaline karistus 120 (sada kakskümmend) päevamäära, s.o 1200 eurot.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Valmar Kägo ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o 07.05.2019.a.

§ 64lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

3. Süüdi tunnistada X.W

§ 201lg 2 p 2, 4 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada X.W

§ 344

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimis kohaldamata, kui X.W ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o 2 1-17-1477 07.05.2019.a. 4. Süüdi tunnistada W.M

§ 201lg 2 p 1, 2, 4 järgi ja karistada 3 (kolme) aastase vangistusega.

Süüdi tunnistada W.M

§ 344lg 1 järgi ja karistada 4 (nelja) kuulise vangistusega.

Süüdi tunnistada W.M

§ 345lg 1 järgi ja karistada 6 (kuue) kuulise vangistusega.

1 Süüdi tunnistada W.M

§ 423järgi ja karistada 3 (kolme) kuulise vangistusega.

Õigeks mõista W.M

§ 349

järgi.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liita antud karistusele Harju Maakohtu 31.08.2015.a otsusega mõistetud rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära ehk 640 eurot ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust ja rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära ehk 640 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.09.12.11.2018.a, 1 kuu ja 16 päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui W.M ei pane 4 (nelja) aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on W.M kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx xxxx, xxxxx. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o 07.05.2019.a, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

§ 64lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1. Tsiviilhagid: 5.
2. Rahuldada AS-i x tsiviilhagi osaliselt ja VÕS § 1043 alusel mõista solidaarselt Valmar Kägolt, X.W-lt ja W.M-ilt välja AS-i x kasuks 34 899, 70 eurot, mis tuleb kanda AS x arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx, märkides viitenumbri x. 5.
3. VÕS § 1043 alusel mõista solidaarselt H.J-ilt , Valmar Kägolt, X.W-lt ja W.M-ilt välja S AS-i kasuks 14 826,73 eurot, mis tuleb kanda S AS-i arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxx, märkides viitenumbri x ja selgituseks „Leping nr x“. 3 1-17-1477 5.
4. VÕS § 1043 alusel mõista H.J-ilt välja N AS-i (N AS ) kasuks 134 590, 06 eurot, mis tuleb kanda I AS-i arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx, märkides viitenumbri x.
5. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde digitaalsed andmekandjad: 3 CD plaati.
6. Kriminaalmenetluse kulud: 7.
7. KrMS § 175 lg 1 p 2, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.J-ilt riigituludesse menetluskuludena tunnistajatele tekkinud kulu hüvitamiseks 14,60 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku 824,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale määratud tasu 2596,8 eurot riigi kanda, võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ning määrata, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele 70,22 eurot. 7.
8. KrMS § 175 1 p 2, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Valmar Kägolt riigituludesse menetluskuludena tunnistajatele tekkinud kulu hüvitamiseks 14,60 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 1617,20 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku 2441, 88 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulu 466,40 eurot riigi kanda ning võimaldada menetluskulude 2441,88 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ning määrata, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele 203,49 eurot. 7.
9. KrMS § 175 1 p 2, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista X.W-lt riigituludesse menetluskuludena tunnistajatele tekkinud kulu hüvitamiseks 14,60 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 1692 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku 2516,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ning määrata, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele 209,72 eurot. 7.
10. KrMS § 175 1 p 2, 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista W.M-ilt riigituludesse menetluskuludena tunnistajatele tekkinud kulu hüvitamiseks 14, 60 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 282 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 1617, 20 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku 2723, 88 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulu 466,40 riigi kanda ning võimaldada menetluskulude 2723,88 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates jõustumisele järgnevast kuus t ning määrata, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele 226, 99 eurot. 7.
11. KrMS § 182 lg 4 alusel jätta N AS-i tsiviilhagiga seotud menetluskulud summas 1564,80 eurot täielikult N AS- i kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida H.J-il maksekorraldusele viitenumber 99919700023078, Valmar Kägol viitenumber 99919700023081, X.W-l viitenumber 99919700023094 ja W.M-il viitenumber 99919700023104 Selgituseks märkida: isiku nimi, kriminaalasja number, menetluskulud, ositi tasumine. 4 1-17-1477 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleis
12. mail 2019.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1.Süüdistuse sisu 1.
13. Käesolevas kriminaalasjas on H.J-ile , Valmar Kägole, W.M-ile ja X.W-le esitatud süüdistus selles, et nemad isikute grupis pöörasid U OÜ valdusesse antud liisingusõidukid ebaseaduslikult enda kasuks suures ulatuses, mis seisnes AS N, AS X ja AS S poolt U OÜ kasutusvaldusesse antud liisingusõidukite, arvestusliku jääkmaksumusega kokku 175 128,48 eurot, üle ebaseadusliku valduse teostamises, nende müügiks pakkumises ja ebaseaduslikus võõrandamises kolmandatele isikutele ning liisinguandjate neile kuuluvatest varadest kestvalt ilma jätmises, millega H.J , Valmar Kägo ja X.W panid toime

§ 201lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

W.M pani, isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse, toime

§ 201lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.J-i , Valmar Kägo, W.M ja X.W poolt toimepandu kuritegu seisnes süüdistuse kohaselt kokkuvõtlikult järgnevas: H.J , olles alates 10.12.2012.a U OÜ (reg. koodiga XXXXXXXX, reg. aadressiga xxxxxx xxx xxx xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx xxxxxxxxx) ainuosanik ja ainus juhatuse liige, sõlmis U OÜ nimel järgmised liisinuglepingud: - 01.05.2013.a AS-ga N liisingulepingu nr X, mille alusel AS N liisinguandjana andis ja OÜ U võttis kasutusvaldusesse 2005.a valmistatud sadulveoki Scania R420 tehasetähisega X, reg märgiga xxxxxx; - 16.01.2014.a AS-ga N liisingulepingu nr x, mille alusel AS N andis OÜ U kasutusvaldusesse 2007.a valmistatud sadulveoki Scania R500 tehasetähisega x, reg märgiga XXXXXX; - 16.01.2014.a AS-ga N liisingulepingu nr X, mille alusel AS N andis OÜ U kasutusvaldusesse 2008.a valmistatud kardin poolhaagise Krone SDP27 tehasetähisega X, reg märgiga XXXXXX; - 16.01.2014.a AS-ga N liisingulepingu nr X sõlmimisel, mille alusel AS N andis OÜ U kasutusvaldusesse 2007.a valmistatud kardin poolhaagise Kögel SN24 tehasetähisega X, reg märgiga XXXXX; - 01.02.2014.a AS-ga N liisingulepingu nr x, mille alusel AS N andis OÜ U võttis kasutusvaldusesse 2007.a valmistatud sadulveoki Scania R500 tehasetähisega x, reg märgiga XXXXXX. Eelnimetatud lepingutega kohustus U OÜ muuhulgas lepingute ülesütlemise korral tagastama liisinguesemed lepingu ülesütlemise teates sätestatud tähtaja jooksul liisinguandja poolt 5 1-17-1477 määratud kohta. Samuti H.J U OÜ ainuosaniku ja ainsa juhatuse liikmena, sõlmis U OÜ nimel 18.10.2013.a AS -ga X liisingulepingu nr x, mille alusel AS X andis OÜ U kasutusvaldusesse 2006.a valmistatud sadulveoki Scania R420 tehasetähisega x, reg märgiga XXXXXX ning võttis liisingulepinguga OÜ-le U lepingu ülesütlemise korral viivitamata, hiljemalt lepingu ennetähtaegse lõpetamisele järgneval päeval, andma vara valduse üle liisinguandja volitatud esindajale (Kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 9.2.4). 08.01.2014.a sõlmis H.J U OÜ nimel liisinglepingu nr x S AS- ga, mille alusel S AS andis U OÜ kasutusvaldusesse 2008.a valmistatud sõiduauto Volvo XC70 2,4 tehasetähisega x, reg. märgiga XXXXXX ning võttis liisingulepinguga U OÜ- le kohustus liisingulepingu ülesütlemise korral tagastada liisinguese viivitamatult liisinguandja volitatud esindajale (Liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.3). Kuna Ut OÜ jättis korduvalt tasumata AS-ga N sõlmitud lepingutest tulenenud maksekohustused ütles AS N 05.08.2014.a nimetatud liisingulepingud üles ning nõudis U OÜlt liisinguesemete valduse üleandmist 5 päeva jooksul ülesütlemise teate saamisest. Liisingulepingute ülesütlemise teated edastas AS N kirjalikult U OÜ aadressile, H.J-i , samuti teavitas AS-i N koostööpartneri OÜ C esindaja MO 05.08.2014.a H.J-i telefoni teel liisingulepingute ülesütlemisest ja viimase kohustusest liisinguvarad koheselt tagastada. H.J jättis U OÜ juhatuse liikmena ja ettevõtte kasutusvalduses olnud sõidukite üle reaalset valdust teostanud isikuna sõidukite valduse teates märgitud tähtajaks AS-ile N üle andmata. AS X teavitas 27.08.2014.a H.J-i (kui liisingulepingu käendaja) aadressile saadetud liisingulepingu ülesütlemise hoiatuses liisingulepingu nr xülesütlemisest 13.09.2014.a, juhul, kui U OÜ jätab nimetatud ajaks maksete võlgnevuse tasumata. Ettenähtud tähtajaks OÜ U ja H.J käendajana võlgnevust ei tasunud, ega andnud liisinguandjale üle sadulveoki Scania R420 reg märgiga XXXXXX valdust. Olles alates 05.08.2014.a teadlik kohustusest AS-ile N tagastada U OÜ valduses olnud liisingusõidukid, vältis H.J ajavahemikul 06.08.2014.a kuni 13.08.2014.a suhtlemist OÜ C esindajatega, jättes nende korduvatele telefonikõnedele ja e-kirjadele vastamata ning asus tegema toiminguid U OÜ kasutusvalduses olevate, kuid AS N, AS-i X ja AS S omandis olevate sõidukite enda ja kolmandate isikute kasuks. Selleks leppis H.J Valmar Kägoga, kes oli teadlik AS N poolt U OÜga sõlmitud liisingulepingute ülesütlemisest ning H.J-i soovist liisingusõidukid liisinguandjatele tagastamata jätta, kokku AS N omandis ja OÜ U valduses olnud liisingusõidukite sadulveoki Scania R420 reg märgiga XXXXXX, sadulveoki Scania R500 reg märgiga XXXXXX, kardinpoolhaagise Krone SDP27 reg märgiga XXXXXX, kardinpoolhaagise Kögel SN24 reg märgiga XXXXX, sadulveoki Scania R500 reg märgiga XXXXXX, AS X omandis ja OÜ U valduses olnud sadulveoki Scania R420 reg. märgiga XXXXXX ning S AS omandis ja OÜ U valduses olnud sõiduauto Volvo 2,4 reg märgiga XXXXXX üleandmises Valmar Kägole, eesmärgiga saada liisingusõidukite ebaseaduslikust võõrandamisest tulu ja jätta liisinguandjad nimetatud varadest ilma. Samuti lepiti kokku OÜ U juhatusse variisikuna W.M määramises ja U OÜ osa näilises võõrandamises W.M-ile , eesmärgiga vabastada 6 1-17-1477 H.J juhatuse liikme ning ainuosaniku kohustustest ja vastutusest. Peale kokkuleppe sõlmimist Valmar Kägoga andis H.J eelnimetatud sõidukid üle Valmar Kägole järgmiselt. - 06.08.2014.a kella 20:30 ja 22:20 vahelisel ajal korraldas H.J abil sadulveoki Scania R420 reg. märgiga XXXXXX ja kardinpoolhaagise Kögel X reg märgiga XXXXX toimetamise U OÜ asukohast xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx, kuhu sõidukid jäeti koos võtmete komplektidega, registreerimistunnistustega, kindlustusdokumentide ja signalisatsioonipultidega. - 07.08.2014.a kella 19:53 ja 21:17 vahelisel ajal korraldas H.J sadulveoki Scania R500 reg märgiga XXXXXX toimetamise M OÜ remonditöökoja territooriumilt xxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx, ning seejärel 08.08.2014.a selle edasitoimetamise ja jätmise koos võtmete komplekti, registreerimistunnistusega, kindlustusdokumentide ja signalisatsioonipuldiga täpselt tuvastamata kohta xxxxxxx tänava piirkonnas xxxxxxx. H.J teavitas Valmar Kägo telefoni teel kus eelnimetatud sõidukid asuvad. Valmar Kägo kaasas eelnimetatud sõidukite realiseerimiseks W.M (kes oli varem toime panud omastamise ja kelmuse), X.W ja XX, kes süüdistuse kohaselt hiljemalt 06.08.2014.a said Valmar Kägo vahendusel teada, et liisingusõidukite võõrandamine on ebaseaduslik. Vastavalt kokkuleppele tegutsesid Valmar Kägo, X.W , W.M , Andero Sõnitsar ja H.J järgmiselt: - 07.08.2014.a kella 07:48 ja 08:56 vahelisel ajal toimetasid Valmar Kägo ja X.W sadulveoki Scania R420 reg. märgiga XXXXXX ja kardinpoolhaagise Kögel SN24 ning sadulveoki Scania R420 reg märgiga XXXXXX ja kardinpoolhaagise Krone XXXX reg märgiga xxxxx OÜ H töökoja territooriumile xxxxx alevikus. - 07.08.2014.a kella 11:10 kuni 12:02 vahelisel ajal andis Valmar Kägo xxxxxxx xxxxxxx piirkonnas H.J-ile W.M isikuandmed, mida kasutades koostas H.J arvutis U OÜ organi otsuse W.M uueks U OÜ juhatuse liikmeks nimetamise kohta ning edastas selle kella 11:54 ajal internetiportaali „ettevõtjaportaal“ kaudu äriregistrile. - 07.08.2014.a kella 12:26 ajal broneeris Valmar Kägo notar Priidu Pärna büroos aja U OÜ osa müügilepingu sõlmimiseks. - 07.08.2014.a kella 12:02 ja 13:18 vahelisel ajal võttis Valmar Kägo W.M-ilt kasutamiseks vastu viimase nimele väljastatud ID kaardi nr x koos digitaalallkirjastamisel kasutatava parooliga. - 07.08.2014.a kella 13:18 ajal kohtus H.J Valmar Kägoga xxxxxxx xxxx xx kinnistul asuvas kohvikus xxxx xxxxx, kus Valmar Kägo digitaalallkirjastas W.M nimel OÜ U organi otsuse W.M uueks juhatuse liikmeks valimise kohta, samuti avalduse äriregistrile kande tegemiseks, millised H.J ka enda nimel digitaalallkirjastas ja seejärel kella 13:22 ajal internetiportaali „ettevõtjaportaal“ kaudu äriregistrile edastas. - 07.08.2014.a kella 17:34 ja 18:40 vahelisel ajal toimetasid Valmar Kägo ja X.W xxxxxxx xxxxx xxxx vallas xxxxxxx asuvasse täpselt tuvastamata parklasse sadulveoki Scania R500 reg märgiga XXXXXX, mille H.J oli jätnud aadressil xxxxxx xxx xx xxxxxxxxxx asuva Olerex automaattankla territooriumile valduse üleandmise eesmärgil. - 07.08.2014.a valmistasid Valmar Kägo ja X.W ajutistes peidukohtades kardinpoolhaagistest Kögel SN24 reg märgiga XXXXXX ja Krone SDP27 reg märgiga XXXXX ning sadulveokist Scania R500 reg märgiga XXXXXX digitaalsed fotod ning andsid need XX, kes digitaalsed fotosid kasutades sisestas 07.08.2014.a sisestas internetiportaali 7 1-17-1477 mobile.de sõidukite müügikuulutused. - 08.08.2014.a kella 22:02 ja 22:21 vahelisel ajal näitasid X.W , Valmar Kägo ja W.M internetiportaalist mobile.de müügikuulutuse leidnud xxxxxxxxxx Vabariigi kodanikule CF xxxxx alevikus, OÜ H töökoja territooriumil, kardinpoolhaagist Krone SDP27 reg märgiga XXXXX ning pakkusid viimasele müügiks veel ühte poolhaagist ja veokeid. W.M esitles kohtumisel ennast müüja OÜ U esindajana, esitades isiku tuvastamiseks tema nimele välja antud Eesti Vabariigi passi nr X. - 10.08.2014.a kella 11:23 ja 11:56 vahelisel ajal kohtusid X.W , Valmar Kägo ja W.M xxxxx alevikus OÜ H töökoja territooriumil uuesti CF, kes oli xxxxxxxx Vabariigist kohale kutsunud veokijuhi koos veokiga. Kohtumise käigus andsid Valmar Kägo, X.W ja W.M ostja S esindajale CF üle kardinpoolhaagise Krone SDP27 reg märgiga XXXXXX valduse koos registreerimistunnistusega ning W.M täitis müüja U OÜ nimel käsikirjaliselt eesti keelse müügilepingu blanketi, millel tegelikkusele mittevastavalt kinnitas oma allkirjaga, et kardinapoolhaagis Krone SDP27 reg märgiga XXXXXX on müüja ainuomandis ja kolmandatel isikutel ei ole müüdavale sõidukile mingeid õigusi. Ostjalt kardinpoolhaagise eest sularahas saadud 5 000 eurot jagasid Valmar Kägo, X.W, W.M ja XX omavahel. - 11.08.2014.a kella 10:44 ja 11:15 vahelisel ajal läks Valmar Kägo koos W.M-iga xxxxxxxxx xxxxxx xxx x asuvasse notar Priidu Pärna büroosse, kus W.M ja H.J kella 11:15 ja 11:30 vahelisel ajal allkirjastasid U OÜ osa müügilepingu hinnaga 2500 eurot. Müügilepingus kirjeldatud tehingut reaalselt aset ei leidnud, W.M asus üksnes variisiku rolli, saades OÜ U juhatuse liikmeks- ja ainuosanikuks vormistamise eest tasu. - 12.08.2014.a kell 12:42 saatis XX U OÜ e-maili aadressilt x U OÜ raamatupidajat SF nimelt e-kirja Paldiski Lõunasadamast väljuva Paldiski ja Lübecki vahelise parvlaevaliini operaatori OÜ T esindajale, milles teavitas kahe sadulveokit Scania Saksamaale Lübeckisse saatmisest, sõidukite vastuvõtjaks Saksamaal oleks X.W . Samal päeval kell 14:36 saatis XX e-maili aadressilt x e-kirja Paldiski Lõunasadamast väljuva Paldiski ja Lübecki vahelise parvlaevaliini operaatori OÜ T esindajale, milles täpsustas et OÜ Usoovib veokid paigutada reedel (15.08.2014.a) väljuvale laevale. - 14.08.2014.a kella 09:46 ja 11:22 vahelisel ajal näitasid Valmar Kägo ja W.M ning X.W internetiportaalist mobile.de veoki Scania R500 (reg märgiga XXXXXX) müügikuulutuse leidnud xxxxx Vabariigi kodanikule VK ja viimasega kaasas olnud AB xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx asuvas parklas musta värvi sadulveokit Scania R500 tehasetähisega x (reg märgiga XXXXXX). W.M esitles kohtumisel ennast müüja OÜ U esindajana ning esitas enda isiku tuvastamiseks isikut tõendava dokumendi, millel oli foto ja W.M isikuandmed. Peale sadulveoki ostumüügihinnas, summas 14 800 eurot, kokkuleppimist andsid Valmar Kägo, X.W ja W.M ostja U esindajale VK üle eelnimetatud sadulveoki valduse koos võtmete komplekti, registreerimistunnistusega, kindlustusdokumentidega ja signalisatsioonipuldiga ning W.M täitis müüja U OÜ nimel käsikirjaliselt eesti keelse müügilepingu blanketi, millel tegelikkusele mittevastavalt kinnitas, et sadulveok Scania R500 reg. märgiga XXXXXX on müüja ainuomandis ja kolmandatel isikutel ei ole müüdavale sõidukile mingeid õigusi. Ostjalt sadulveoki eest sularahas saadud 14 800 eurot jagasid Valmar Kägo, X.W , W.M ja XX omavahel. - 14.08.2014.a kella 11:50 ja 12:36 vahelisel ajal näitas X.W VK xxxxxxxx xxxxxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx tn piirkonnas valget värvi sadulveokit Scania R500 tehasetähisega x, reg. märgiga XXXXXX. - 14.08.2014.a kella 13:49 ajal helistas VK abonentnumbrile x, milline oli antud X.W valdusesse ning teavitas U otsusest osta ka sadulveok Scania R500 reg. märgiga 8 1-17-1477 XXXXXX, misjärel X.W , Valmar Kägo ja W.M korraldasid kella 13:49 ja 15:10 vahelisel ajal veoki valduse koos registreerimistunnistuse, kindlustusdokumentide, võtmete komplekti ja signalisatsioonipuldiga üleandmise U esindajale VK ning W.M täitis müüja U OÜ nimel käsikirjaliselt eesti keelse müügilepingu blanketi, millel tegelikkusele mittevastavalt kinnitas, et sadulveok Scania R500 reg. märgiga XXXXXX on müüja ainuomandis ja kolmandatel isikutel ei ole müüdavale sõidukile mingeid õigusi. Ostjalt sadulveoki eest sularahas saadud 13 000 eurot jagasid Valmar Kägo, X.W , W.M ja XX omavahel. -14.08.2014.a kell 21:38 saatis XX e-maili aadressilt X e-kirja Paldiski Lõunasadamast väljuva Paldiski ja Lübecki vahelise parvlaevaliini operaatori OÜ T esindajale, milles täpsustas et saadetavad sadulveokid on Scania R420 VIN: x (reg märgiga XXXXX) ja Scania R420 VIN: x (reg. märgiga XXXXXX) ning veokite vastuvõtjaks Saksamaal on X.W. -15.08.2014.a kella 12:38 ja 14:54 vahelisel ajal toimetasid Valmar Kägo ja XX sadulveokid Scania R420 reg. märgiga XXXXXX ja Scania R420 reg. märgiga XXXXXX xxxxx alevikus asuvalt OÜ H töökoja territooriumilt xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxx asuvasse parklasse ning seejärel toimetasid ühe nimetatud sadulveokitest Scania R420 edasi Paldiski Lõunasadama territooriumile. - 15.08.2014.a kell 15:57 saatis XX U OÜ raamatupidaja SF nimelt e-maili aadressilt x e-kirja Paldiski Lõunasadamast väljuva Paldiski ja Lübecki vahelise parvlaevaliini operaatori OÜ T esindajale, milles täpsustas et autod ei jõua 15.08.2014.a väljuvasse laeva kuna üks autodest läks katki ning palus uut broneeringut järgmise laeva peale. - 17.08.2014.a kella 15:50 ja 16:24 vahelisel ajal toimetas Valmar Kägo tuvastamata isiku abi kasutades xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx asuvast parklast Paldiski Lõunasadama territooriumile teise sadulveoki Scania R420. - 17.08.2014.a kella 17:23 ja 18:27 vormistas XX Paldiski Lõunasadamas sadulveokid Scania R420 reg. märgiga XXXXXX ja Scania R420 reg. märgiga XXXXXX Paldiski Lõunasadamast kell 19:00 Saksamaale Lübeckisse väljunud laeva Kraftca reisile nr 1400332 ning tasudes mereveo eest Paldiski Lõunasadama kassas sularahas 1 381,38 eurot. - Ajavahemikul 24.08.2014.a kuni 25.08.2014.a sõitsid Valmar Kägo ja X.W läbi Baltimaade ja Poola Saksamaa Liitvabariiki Lübeckisse, kus X.W 25.08.2014.a kella 12:42 ja 12:58 ajal toimetas sadama territooriumilt välja sadulveokid Scania R420 reg. märgiga XXXXXX ja Scania R420 reg. märgiga XXXXXX. Seejärel toimetasid Valmar Kägo ja X.W nimetatud sadulveokid koos ajavahemikul 25.08.2014.a kuni 27.08.2014.a Saksamaa Liitvabariigi territooriumil asuvasse Hamburgi linna, täpsemalt tuvastamata ajutisse ladustamiskohta. - 16.09.2014.a kell 09:18 saatis XX e-maili aadressilt x e-kirja S e-posti aadressile x, millega edastas S esindajale CF koopia U OÜ nimel koostatud ja tuvastamata isiku poolt allkirjastatud arvest nr 3001 summas 5 000 eurot ning koopia U OÜ nimel koostatud ja tuvastamata isiku poolt allkirjastatud arve-kviitungist nr 3001 summas 5 000 eurot, milles ostu-müügitehingu esemena oli kajastatud kardinpoolhaagise Krone SDP tehasetähisega x (reg märgiga XXXXX) müük ning ostu-müügitehingu vormistamise kuupäevana oli kajastatud 05.08.2014.a. - 16.09.2014.a kell 14:30 saatis XX e-maili aadressilt x e-kirja S e-posti aadressile x, milles pakkus müügiks Saksamaal Hamburgis asuvat kahte 2005.a ja 2006.a valmistatud sadulveokit Scania R420, kogumaksumusega 25 000 eurot. Olles 07.08.2014.a vormistanud Valmar Kägo abil W.M OÜ U uueks juhatuse liikmeks ning seejärel 11.08.2014.a näiliselt müünud W.M-ile OÜ U osa, jättis H.J enda valdusesse AS S poolt OÜ U kasutusvaldusesse antud sõiduauto Volvo XC70 2,4 reg. märgiga XXXXXX, mida kasutas isiklikul otstarbel kuni AS S 16.09.2014.a H.J andis sõiduauto Volvo XC70 2,4 reg. märgiga XXXXXX valduse täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas üle Valmar Kägole. 9 1-17-1477 -16.09.2014.a ja 19.09.2014.a vahelisel ajal andis Valmar Kägo X.W-le üle sõiduauto Volvo XC70 2,4 reg märgiga XXXXXX valduse, misjärel 19.09.2014.a kell 16:57 liikus X.W nimetatud sõiduautoga Tallinna Vanasadama B-terminali kaudu laevale Viking Express ning toimetas selle Soome Vabariigi territooriumile. - 27.09.2014.a täitsid W.M ja X.W käsikirjaliselt eesti keelse müügilepingu blanketi, millel W.M näilise müüja U OÜ esindajana ja X.W näilise ostjana kajastasid tegelikkusele mittevastavalt sõiduki Volvo XC70 reg. märgiga XXXXXX müüki X.W-le hinnaga 9 000 eurot. Müügilepingul kinnitas W.M oma allkirjaga, et sõiduauto on müüja ainuomandis ja kolmandatel isikutel ei ole müüdavale sõidukile mingeid õigusi. Ebaõigeid andmeid sisaldavat müügilepingut soovis X.W kasutada Soome Vabariigis, sõiduki võõrandamisel kolmandale isikule. - 07.10.2014.a andis X.W Soome Vabariigis, xxxxxxxx xxxxxx linnaosas paikneva xxxxxxkohviku juures ostjale HA üle sõiduki Volvo XC70 reg. märgiga XXXXXX valduse koos registreerimistunnistuse ja võtmete komplektiga ning täitis näilise müüjana käsikirjaliselt eesti keelse müügilepingu blanketi, millel kajastas Volvo XC70 reg. märgiga XXXXXX müüki X.W-lt HA hinnaga 8 800 eurot, kinnitades oma allkirjaga, et sõiduauto on müüja ainuomandis ja kolmandatel isikutel ei ole müüdavale sõidukile mingeid õigusi. Ostjalt sõiduauto eest sularahas saadud 8 800 eurot jagasid Valmar Kägo, X.W ja W.M omavahel. Eeltooduga põhjustasid H.J , Valmar Kägo, X.W , W.M ja XX liisinguandjatele varalise kahju kokku summas 175 128,48 eurot, sealjuures: AS-ile N summas 132 218,98 eurot (käibemaksuga), mis koosneb seisuga 05.08.2014.a sadulveoki Scania R420 reg märgiga XXXXXX osas tasumata jäänud liisingumaksetest summas 25 585,91 eurot (käibemaksuga); sadulveoki Scania R500 reg märgiga XXXXXX osas tasumata jäänud liisingumaksetest summas 38 181,73 eurot (käibemaksuga); kardinpoolhaagise Krone SDP27 reg märgiga XXXXX osas tasumata jäänud liisingumaksetest summas 13 815,76 eurot (käibemaksuga); kardinpoolhaagise Kögel SN24 reg märgiga XXXXX osas tasumata jäänud liisingumaksetest summas 12 559,79 eurot (käibemaksuga) ja sadulveoki Scania R500 reg märgiga XXXXXX osas tasumata jäänud liisingumaksetest summas 42 075,79 eurot (käibemaksuga). AS-le X varalise kahju summas 34 899,70 eurot (käibemaksuga), mis koosneb seisuga 13.09.2014.a sadulveoki Scania R420 reg märgiga XXXXXX osas tasumata jäänud liisingumaksetest summas 29 083,09 eurot (käibemaksuga). AS-le S varalise kahju summas 13 826,41 eurot (käibemaksuga), mis koosneb seisuga 16.09.2014.a sõiduauto Volvo XC70 2.4 reg. märgiga XXXXXX osas tasumata jäänud liisingumaksetest summas 13 826,41 eurot (käibemaksuga). 1.2. Valmar Kägole on esitatud süüdistus

§ 349

järgi, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises eesmärgiga näidata W.M OÜ U juhatuse liikmena ning hõlbustada edasisi tehinguid liisingusõidukitega, vabanedes ise vastutusest tehingute sõlmimise eest. 07.08.2014.a kella 12:02 ja 13:18 vahelisel ajal võttis Valmar Kägo W.M-ilt kasutamiseks viimase nimele väljastatud ID kaardi numbriga X ning digitaalallkirjastamisel kasutatava parooli, milliseid kasutades digiallkirjastas 07.08.2014.a kella 13:18 ajal xxxxxxxxx, xxxxx xx asuvas xxxx xxxxxkohvikus W.M nimel OÜ U organi otsuse W.M uueks juhatuse liikmeks valimise kohta ning avalduse äriregistrile kande tegemiseks. 1.3. W.M-ile o n esitatud süüdistus

§ 349

järgi selles, et tema 07.08.2014.a kella 10 1-17-1477 12:02 ja 13:18 vahelisel ajal andis Valmar Kägole kasutamiseks enda nimele väljastatud Eesti Vabariigi ID kaardi numbriga X ning digitaalallkirjastamisel kasutatava parooli, milliseid Valmar Kägo kasutas digitaalallkirjastades W.M nimel OÜ U organi otsuse W.M uueks juhatuse liikmeks valimise kohta ning avalduse äriregistrile kande tegemiseks. 1.4. W.M-ile süüdistatakse

§ 344

lg 1 järgi selles, et tema võltsis kardinpoolhaagise Krone SDP27 reg märgiga XXXXX, sadulveoki Scania R500 reg. märgiga XXXXXX, sadulveoki Scania R500 reg. märgiga XXXXXX ja sõiduauto Volvo XC70 reg. märgiga XXXXXX ostu-müügilepinguid. Olles teadlik sõidukite kuulumisest N AS ja AS S omandisse täitis eesti keelsed müügilepingute blanketid, kirjutades müüja andmeväljadele U OÜ andmed ja enda isikuandmed ning tehingu objektiks olevate sõidukite andmed ja nende müügihinna, misjärel kinnitas müügilepingu allkirjastamisega, et sõidukid on müüja ainuomandis ja kolmandatel isikutel ei ole müüdavale sõidukile mingeid õigusi. W.M eesmärgiks sisult ebaõigete andmetega müügilepingu koostamisel oli kasutada seda tõendamaks U OÜ õigust sõidukite võõrandamiseks kolmandatele isikutele. 1.5. X.W-le heidetakse

§ 344lg 1 järgi ette sõiduauto Volvo XC 70 reg.

märgiga XXXXXX ostu-müügilepingu võltsimist. Teadlikuna sellest, et kõnealune sõiduk kuulus S AS omandisse, täitis ja allkirjastas koos W.M-iga eesti keelse müügilepingu blanketi, millele W.M oli müüja andmeväljale kandnud omanikuna U OÜ andmed, X.W lisas enda isikuandmed ostja andmeväljadele, tehingu objektiks oleva sõiduki andmete ja selle ostuhinna 9 000 eurot, samuti allkirjastas dokumendi allkirjastamisega ostja nimel, millega kajastas müügilepingus sisult ebaõigeid andmeid sõiduauto Volvo ostu-müügitehingu aset leidmise kohta. X.W eesmärgiks sisult ebaõigete andmetega müügilepingu koostamisel oli tõendada oma õigust sõidukit kolmandale isikule võõrandada. 1.6. W.M-ile on esitatud süüdistus

§ 345

lg 1 järgi selles, et tema kasutas enda poolt eelnevalt võltsitud ostu-müügilepinguid eesmärgiga omandada U OÜ-le õigus kardinpoolhaagise Krone SDP27 reg märgiga XXXXX, sadulveoki Scania R500 reg. märgiga XXXXXX, sadulveoki Scania R500 reg. märgiga XXXXXX võõrandamiseks. 1.7. Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt pani W.M toime

§ 423-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Olles 04.11.2015 karistatud Harju Maakohtu ja 29.06.2016 Põhja Prefektuuri poolt Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, st süstemaatiliselt, 24.07.2016 kella 15.09 ajal xxxxxxx xxx.xxxxxxx tee xxx juures mootorsõidukit Saab reg.märgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1.8. H.J-i süüdistatakse ka

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o omastamises isikuna, kes on varem toime pannud omastamise. H.J-ile süüks arvatav tegu seisneb, selles, et tema olles alates 10.12.2012.a U OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige, kelle kasutusvaldusesse oli C OÜ ja U OÜ vahel 28.05.2014.a allkirjastatud rendilepingu nr X antud murutraktor MR4082, muruniiduk MB248,3 ja võsalõikur FS70 C-E ei tagastanud peale C OÜ poolt 09.01.2015.a rendilepingu ühepoolselt ülesütlemist lisinguesemeid ning pööras need enda kasuks. 1.

1. XX suhtes lõpetas kohus 21.03.20189.a. määrusega menetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, kuna kriminaalmenetluse jätkamiseks tema suhtes puudus avalik menetlushuvi ja tema süü ei 11 1-17-1477 ole suur.
2. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2.
3. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatavate poolt toime pandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud. Prokurör palus süüdi tunnistada H.J

§ 201

lg 2 p 1, 2, 4 järgi ja karistada 3 aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel lugeda antuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.-14.11.2014, so 3 päeva. Kanda jääb 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistust

§ 73

alusel täitmisele koheselt mitte pöörata, kui H.J 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada Valmar Kägo

§ 201lg 2 p 2, 4 järgi ja karistada 3 aastase vangistusega.

Süüdi

§ 349

järgi ja karistada rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära, so 500 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära, so 500 eurot.

§ 65

lg 1 alusel liita antud karistusele 28.08.2017 Harju Maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus 120 päevamäära ehk 1200 eurot. Lõplik karistus 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära, so 1500 eurot. Vangistust

§ 73

alusel täitmisele koheselt mitte pöörata, kui Valmar Kägo 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada X.W

§ 201lg 2 p 2, 4 järgi ja karistada 3 aastase vangistusega.

Süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja karistada 2 kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

Karistust

§ 73

alusel täitmisele koheselt mitte pöörata, kui X.W 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada W.M

§ 201lg 2 p 1, 2, 4 järgi ja karistada 3 aastase vangistusega.

Süüdi

§ 344lg 1 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega.

Süüdi

§ 345lg 1 järgi ja karistada 10 kuulise vangistusega.

Süüdi

§ 349järgi ja karistada rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära, so 500 eurot.

Süüdi

§ 423

’1 järgi ja karistada 10 kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust ja rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära, so 500 eurot.

§ 65

lg 1 alusel liita antud karistusele 31.08.2015 Harju Maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära ehk 640 eurot. Liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust ja rahaline karistus 200 päevamäära ehk 640 eurot. Kantuks lugeda

§ 68lg 1 alusel vahi all viibitud aeg 27.09.-12.11.2018, so 1 kuu ja 16 päeva.

Kandmisele kuulub 3 aastat 10 kuud ja 14 päeva vangistust. 2.

1. Kannatanute esindajad jäävad esitatud tsiviilhagide juurde ja paluvad need süüdistatavatelt välja mõista. AS X palub välja mõista süüdistatavatelt W.M-ilt , Kägolt ja X.W-lt hageja kasuks 34 899,70 eurot. S AS palub välja mõista süüdistatavatelt hageja kasuks 14 826,73 eurot. N AS palub välja mõista süüdistatavalt H.J-ilt hageja kasuks 134 590, 06 eurot. 2.
2. Kaitsjate hinnangul ei ole süüdistatavate süü tõendatud ja tsiviilhagid rahuldamisele ei kuulu. 2.
3. Süüdistatavad H.J , Valmar Kägo, X.W ja W.M ennast süüdi ei tunnista.
4. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. 3.
5. Kohtuliku uurimise käigus ei esitanud kohtumenetluse pooled vastuväiteid tõendite lubatavuse ja asjakohasusega seoses, kõik kohtuliku arutamise käigus avaldatud ja uuritud tõendid on lubatavad ja asjakohased ning kohus võtab need aluseks otsuse tegemisel. 12 1-17-1477 3.
6. Süüdistatavad Valmar Kägo, X.W ja W.M ennast neile inkrimineeritud kuritegudes süüdi. ei tunnistanud Süüdistatav Valmar Kägo selgitas, et tema tegeleb firmade vahendamisega, ta on firmasid on vahetanud paarsada tükki. Antud asjas viis kokku H.J-i ja W.M. Ostu-müügi lepib kokku, annab numbrid, saab järgmine päev kokku või juhendab telefoni teel, kuhu minna. Notari ajad paneb vahel ise kinni, vahel paneb mõni osapool. Ost-müügi lepib kokku, annab numbrid, saab järgmine päev kokku või juhendab telefoni teel, kuhu minna. Tasu ühe ostumüügi vahendamisel on 100-200 eurot, mõnikord mitu tuhat. Rahalist kompensatsiooni H.J-ilt ja Pajomäelt kokkuviimise eest ei ole saanud, sest W.M oli sõber. Pajomäe IDkaarti ei ole kunagi kasutanud. U liisingutest midagi ei teadnud. Scania ja haagiste vahendamisest, müügist, ettenäitamisest ei ole osa võtnud. Kuulutusi Scaniate müügi kohta ei ole üles pannud. XX teab, on tema juures käinud autot pesemas mitte arvutit kasutamas. X.W teab, on temaga palju elu jooksul kokku puutunud, aga mingeid sündmusi ei oska kokku viia. Valdab inglise keelt, vene keelt ei valda. Ta ei tea, kelle telefoni nr võiks olla x või x. /VIII kd tl 7376/ Süüdistatav X.W andis kohtuistungil ütlused, millest nähtub, et ta teenis sel perioodil ( süüdistuses märgitud perioodil) elatist ehitustöödega xxxxx, autoäriga Eestis sundis teda tegelema raha probleem. X põhjendas, miks autosid müüdi, et eelmisel omanikul olid olnud suured peretragöödiad, tahtis oma äridest lahti saada, müüb maha. Klientidega toimetas X, kes leidis ostja. Tema ( X.W ) pabereid ei vormistanud ja raha vastu võtnud. Asjaajamistest ei saanud raha. Ühe auto vahendas nii endale, kaks xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx kaks, agaxxxxxxxxxx ei mäleta. Valmar Kägo tahtis teda tõlgiks esimesel korral xxxxxxxxxxx, sama xxxxxxxxx. xxxxxxxxxx kindlasti teenustasu ei saanud, asi käis kiiresti ja lihtsalt. Seal ei olnud vene keelega midagi teha, istus autos. xxxxxxxxxx suhtlesid W.M, Valmar ja X läbi telefoni. 14.08.2014.a suhtles leedukatega näost-näkku, tema oskas vene keelt. Leedukad vaatasid dokumente, nägid, et mingi firma omad on, seletas, et need on panga omad ka. On ka ise sellise auto ostnud, et vastutav isik passis on X. Olid neljakes, tema, X, Kägo ja W.M. Kui X autoga tuli, siis vist tõigi telefoni, et leedukatega edasi suhelda. Seda ei mäleta, kui palju X nii rumeenlaste kui leedukate puhul raha sai. Ei mäleta, miks Saksammale vidudautod tema mimele olid vormistatud. X tegi neid pabereid, autod kuulusid siis U. Seda ei tea, kes autod laevale pani, mis Saksamaale läksid. Saksamaale läks sõiduautoga, Kägoga olid kahekesi. Sinnasõidu eest maksis Valmar, tema kasutuses olid pangakaardid. Saksamaal tuli autod sadamasse vastu tulnud inimestele üle anda. Autode päritolu ei mäleta, ei mäleta isegi, kas neil tehnilised passid kaasas olid, autosid nägi Saksamaal esimest korda. Autod andsid Valmariga üle tundmatuttele isikutele, räägiti koos pudi-inglise keeles. Ostis U auto (Volvo XC70) edasimüügi eesmärgiga, nägi tehnilises passis, et see kuulus liisingufirmale. Ta ei suhelnud pangaga, sest oli olemas väljaostu paber, mis näitas, et U on maksnud selle auto S kinni. Müüja oli U, liige W.M. Teada sai, et selline sõiduk saabunud on, suheldes, kas X või Valmariga. W.M nõusolekut müümiseks järeldas auto toomisest, koos võtmete, passi ja ostu-müügilepinguga. Poolteks olid tema X.W ( ) ja W.M , U. Ei tea, kes vormistas lepingu, tema sai osaliselt täidetult, ostja kirjutab oma andmed. Ei mäleta, kas nägi W.M-i, kas ta oli Valmariga kaasas. Volvo sai enda kätte Peterburi maanteel X pesula juures, viis Soome ja võttis arvele. Kodanik ostis kodanikult, oli ostu-müügileping. On ka eelnevalt viinud Soome autosid, neil on identsed paberid, väljaostuarve, tehniline pass, ostu- 13 1-17-1477 müügilepingud. Edasi läks Soome, võttis registris arvele, sai Soome tehnilise passi, pandi ostuportaali müüki ja osteti ära. Volvo XC70 võltsimises osalemisega seoses ei saa aru, mida ta siis võltsis, polnud tema käekirigi. /VIII kd tl 77-82/, Süüdistatav W.M andis kohtuistungil ütlused, millest nähtub, et ta tunneb kaassüüdistatavatest Valmarit väga ammu, teisi näeb teist-kolmandat korda, telefoni teel ei ole suhelnud H.J-i ja X.W-ga. Temal soovi U vara enda kasuks pöörata ei olnud, seal vara ei olnudki, oli maksuvõlg. Ettepanek hakata U juhatuse liikmeks tehti talle, sest ta on eelnevalt enda nimele võtnud ettevõtteid üle 50-ne. X.W ütles xxxxxxxx xxx xx maja juures oma autos, et sellel firmal on maksuvõlg ja osta ära. Tema on puht paljas tankist. Enda nimel olevate ettevõtete arvu täpselt ei tea, need lihtsalt seisavad. Kui on rohkem võimalusi, soovib kindlasti likvideerida, aga hetkel puuduvad rahalised võimalused. Notarisse viis X.W, seal kohtus esimest korda H.J-iga, rohkem pole teda näinud. ID-kaardi andis X.W-le, kuigi teadis, et teisele isikule oma dokumenti ei tohi anda, ise ei oska firmadega neid tehinguid teha. Kohe notaris sai teda, et U maksuvõlg on 6800 eurot. Liisinguvaradest ei teadnud enne, kui politsei tuli koju läbiotsimist tegema. X.W palvel allkirjastas kaks ostumüügilepingut, neid oli mingite liisinguprobleemide lahendamiseks on vaja. Pole ühtegi rekat ega Volvot füüsiliselt näinud. Lepingu sõlmimisel pole osalenud, pole ühtki dokumenti, autodokumenti, võtit, autot, haagist näinud. U dokumente pole vastu võtnud. Kasu pole saanud rohkem, kui firma ümberkirjutamise eest notari ukse taga andis H.J 300 eurot. Leedukatega seoses oli ka ID-kaart X.W käes. X.W oli usaldusväärne, kuna Valmarit tunneb kaua, ja läbi Valmari sai X.W-ga tuttavaks. Volvo müüki X.W-le selgitada ei oska, pole sellest midagi kuulnud, nägi alles toimikust, et on mingi Volvo. Vormistas ainult sadulveokit, kui on teisi veel, on võltsitud. Kägo valdab inglise keelt, vene keelt ei valda üldse. U praegust seisu ei tea, mingeid teateid tuli meiliaadressile X, aga enam seda ei kasuta. Maksuvõlg on siiani tasumata. U pole tegelenud millegagi. /VIII kd tl 83-87/ Süüdistatava XX ütlustest nähtub, et tema aitas autosid müüa, ta teadis kolmest autost ja hagisest, kuid ei teadnud, et need on liisingulepinguga. Valmar Kägo pakkus, sest tema igapäevaselt tegeles veoautode ja sõiduautode müügiga. Abistas ühel korral üht veoautot ja haagist parkida. Kuna Tallinnas on parkimine keeruline, palus R V, kes lubas oma maja juures parkida. Otse kedagi kokku ei viinud, selgitas telefoni teel, kuhu võib parkida. Saksamaale minevad autod aitas laevale viia, ajas autod sadamakaile. Autod seisid juba sadamas aia taga, võtmed olid auto juures. Piletid olid broneeritud juba, aitas piletite eest maksta, võttis arve U nimele. Meenub oma varem antud ütlustega tutvumisel, et võis näha sõiduki registreerimistunnistust ka varem ja teada, et tegemist on liisinguautodega. Tunnistus võis tema käes olla andmete registreerimisel ja see ei tekitanud mingeid kahtlusi. Sai aru, et U oli Valmar Kägo mingi tuttava oma. Süüdistuses kirjeldatud e-kirju ei ole saatnud ja neid bronne pole teinud. Keegi võis kasutada tema firma turvakaamerate wifi võrku, kuhu sisenemiseks ei ole paroole vaja. Ühtegi nendest autodest kuhugi müügiportaali üles panna ei aidanud.Sadamas autode laevale laadimise eest pidi saama tasu, mingi 200-300 eurot, siiani pole saanud. See oli pigem töökohustus, on hulgaliselt viinud autosid Euroopasse. Meenus, et X.W ja Kägo olid koos, alguses tehti ettepanek neid (sõidukeid) müüa ja siis, et viiakse tööle Saksamaale./VIII kd tl 58-61/. Kuna süüdistatavate ütlused samade asjaolude ja sündmuste kohta on lahknevaid arvestab kohus süüdistatavate ütlustega osas, milles need riimuvad omavahel ja /või on leidnud kinnitust teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Süüdistatav H.J keeldus kohtuistungil ütluste andmisest /VIII kd tl 72/. Kohus 14 1-17-1477 avaldas prokuröri ja kaitsja taotlusel tema ütlused ja äratundmiseks esitamise potokollid KrMS § 294 p 1 alusel /VI kd tl 176-210/. 13.11.2014.a. kahtlustavana ülekuulamisel selgitas H.J , et lootis müüa U OÜ isikule, kes firmat edasi arendaks, et firma ellu jääks ja probleemid laheneks. 2014.a juulis võttis temaga ühendust W.M , kes soovis firma üle võtta, jätta firma toimima ja ise liisingufirmadega edasi suhelda. H.J tegi augustis äriregistrile avalduse, et W.M U OÜ juhatuse liikmeks määrata, peale juhatuse liikmeks määramist jäi W.M ülesandeks ära muuta äriühingu juriidiline aadress, mida ta aga ei teinud. W.M otsis notari aja, tehing toimus Tallinnas Tornimäel SEB hoone kõrval, notarisse tuli W.M üksinda. U OÜ ostu-müügilepingust pidi ta W.M-ilt saama 2500 eurot, millest 1000 eurot sai sularahas pärast notarist väljumist, ülejäänud 1500 jäi saamata. Raamatupidamisdokumendid andis W.M-ile üle kohe peale notaris käimist, dokumenti üleandmise kohta ei vormistatud. Liisinguvara andis üle selliselt, et ütles W.M-ile notaripäeva lähedasel ajal, järgmisel päeval, telefoni teel, kus asuvad sõidukid ja kus asuvad nende võtmed, isiklikult sõidukeid üle ei andnud ja mingeid dokumente ei vormistatud. /VI kd tl 180-184/. 14.11.2014.a ülekuulamisel väitis H.J , et Valmar Kägo ei ole tema tuttav, võis suhelda Kägoga 05.08.2014.a mingi võla teemal. Selgitas, et ta ei ole kindel, et isik, kes temale numbrilt 56056725 helitas ja ennast W.M-ina tutvustas oli kindlasti W.M . /VI kd tl 187188/. 30.01.2015.a. äratundmiseks esitamisel H.J Valmar Kägo ära ei tundunud /VI kd tl 193-194/. 30.01.2015.a ülekuulamisel andis ütlusi, mille kohaselt on Valmar Kägo temale täiesti tundmatu isik. Samuti selgitas, et veoki reg. märgiga XXX XXX tõi M N 06.08.2014.a tema palvel xxxxxxx tänavalt ära, koos viisid selle xxx alevikku, kuhu jätsid M teritooriumile hüdraulikaseadme eemaldamiseks. Peale seadme eemaldamist käis veokil ise järel, kuid ei mäleta, kuhu selle viis. 07.08.2014.a kohtus W.M-iga xxxxxxx xxxx xx asuvas xxxxxx kohvikus, kus allkirjastas juhatuse liikme muudatuse avalduse äriregistrile. C OÜ poolt U OÜ-le kuuluvat murutraktorit, muruniidukit ja võsalõikurit tema käes ei ole, pani need ühte kahest kardinpoolhaagisest, mille viis xxxx alevikku üleandmiseks./VI kd tl 199-200/. 04.03.2016.a ülekuulamisel tunnistas H.J , et alates 05.08.2014.a alustas suhtlemist Valmar Kägoga kuna Valmar Kägol ja W.M-il oli soov U OÜ üle võtta ning selgitas, et Valmar Kägo leidis notari aja. Ta kohtus Kägoga 07.08.2014.a xxxxx xxxxx kohvikus,Kägo allkirjastas W.M ID kaardiga viimase nimelt avalduse U OÜ juhatuse liikme muutmiseks. Sõidukite asukohad ja valduse üleminekuks vajalikud andmed edastas U OÜ uue kontaktnumbrina registreeritud numbrilt temaga ühendust võtnud isikule, kes võis olla Valmar Kägo või W.M . U OÜ osa müügist ei ole rohkem tulu saanud, kui 1000 eurot. /VI kd tl 209 - 210/. Kuna kaassüüdistavatel ja nende kaitsjatel ei olnud võimlik H.J-i kohtus küsitleda kohtus küsitleda arvestab kohus otsuse tegemisel H.J-i kohtueelses menetlus antud ja kohtumenetluses avaldatud ütlusi tõendina selles osas, mida kinnitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid. 3.
7. Kohus, hinnanud kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid nende kogumis, leiab, et H.J-i süü on temale

§ 201lg 2 p 1, 2 ja 4 inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud.

W.M süü

§ 201

lg 2 p 1, 2 ja 4 järgi on tõendamist leidnud nelja liisingusõiduki omastamisest osavõtus ning Valmar Kägo ja X.W süü neile inkrimineeritud kuritegudes

§ 201lg 2 p 2 ja 4 järgi on leidnud tõendamist kuue liisinguobjekti osas.

15 1-17-1477 3.4.

§ 201

näeb ette vastutuse omastamise eest, s.o valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isikuk kasuks pööramise eest. Süüdistuse kohaselt pöörasid H.J , Valmar Kägo, W.M ja X.W isikute grupis U OÜ valdusesse antud liisingusõidukid ebaseaduslikult enda kasuks suures ulatuses, mis seisnes AS N, AS X ja AS S poolt U OÜ kasutusvaldusesse antud liisingusõidukite, arvestusliku jääkmaksumusega kokku 175 128,48 eurot, üle ebaseadusliku valduse teostamises, nende müügiks pakkumises ja ebaseaduslikus võõrandamises kolmandatele isikutele ning liisinguandjate neile kuuluvatest varadest kestvalt ilma jätmises. 3.

1. Kohtuistungil uuritud tõenditega on vaidlusteta tõendatud, et N ASi (N AS), ASi X ja S ASi vara oli U OÜ valduses. N AS ja U OÜ vahel 08.05.2013.a sõlmitud liisinguleping nr x /IV kd tl 1-3/ tõendab liisingulepingu sõlmimist N AS ja U OÜ (esindaja H.J ) vahel, lepingu objekt Scania R420, väljalaskeaasta
2. OÜ ScanBalt Trucks poolt 08.05.2013.a N AS-le tasumiseks esitatud arve nr 3950 /IV kd tl 4/ tõendab, et Scania R420 müügihind oli 42 840 eurot koos käibemaksuga. N AS, Ut OÜ ja vara müüja S OÜ vahel 08.05.2013.a koostatud vara vastuvõtuakt nr x /IV kd tl 5/ tõendab Scania R420 vastuvõtmist H.J-i poolt. N AS ja U OÜ vahel 17.01.2014.a sõlmitud liisinguleping nr x /IV kd tl 9-11/, tõendab liisingulepingu sõlmimist N AS ja U OÜ (esindaja H.J ) vahel, lepingu objekt Sadulveok Scania R500, väljalaskeaasta
3. OÜ S poolt 17.01.2014.a N AS-le tasumiseks esitatud arve nr 4217 /IV kd tl 12/ tõendab, et sadulveok Scania R500 müügihind oli 45 600 eurot koos käibemaksuga. N AS, U OÜ ja vara müüja S OÜ vahel 17.01.2014.a koostatud vara vastuvõtuakt nr X /IV kd tl 13/ tõendab sadulveok Scania R500 vastu võtmist H.J-i poolt. Koopia N AS ja Udeva Transport OÜ vahel 17.01.2014.a sõlmitud liisinguleping nr X /IV kd tl 17-19/ tõendab liisingulepingu sõlmimist N AS ja U OÜ (esindaja H.J ) vahel, lepingu objekt kardinpoolhaagis Krone SDP27, väljalaskeaasta 2008.a. Krone Scanbalt OÜ poolt 17.01.2014.a N AS-le tasumiseks esitatud arve nr 5340 / IV kd tl 20/ tõendab, et kardinpoolhaagise Krone SDP27 müügihind oli 16 500 eurot koos käibemaksuga. N AS, U OÜ ja vara müüja Krone Scanbalt OÜ vahel 17.01.2014.a koostatud vara vastuvõtuakt nr 201400636 /IV kd tl 21/ tõendab kardin poolhaagise Krone SDP27 vastuvõtmist H.J-i poolt. N AS ja U OÜ vahel 17.01.2014.a sõlmitud liisinguleping nr x /IV kd tl 25-27/ tõendab liisingulepingu sõlmimist N AS ja U OÜ (esindaja H.J ) vahel, lepingu objekt kardinpoolhaagis Kogel SN24, väljalaskeaasta 2007.a. Krone Scanbalt OÜ poolt 17.01.2014.a N AS-le tasumiseks esitatud arve nr X /IV kd tl 28/ tõendab, et vara müügihind oli 15 000 eurot koos käibemaksuga. N AS, U OÜ ja vara müüja K OÜ vahel 17.01.2014.a koostatud vara vastuvõtuakt nr X /IV kd tl 29/ tõendab vara vastuvõtmist H.J-i poolt. N AS ja U OÜ vahel 04.02.2014.a sõlmitud liisinguleping nr x /IV kd tl 33-35/ tõendab liisingulepingu sõlmimist N AS ja U OÜ (esindaja H.J ) vahel, lepingu o bjekt sadulveok Scania R500, väljalaskeaasta 2007.a. OÜ S poolt 27.01.2014.a N AS-le tasumiseks esitatud arve nr X /IV kd tl 36/ tõendab, et sadulveok Scania R500 müügihind oli 50 280 eurot koos käibemaksuga. N ASi, U OÜ ja vara müüja S OÜ vahel 28.01.2014.a koostatud vara vastuvõtuakt nr X /IV kd tl 37/ tõendab vara vastuvõtmist H poolt . 16 1-17-1477 AS X ja U OÜ vahel 18.10.2013.a sõlmitud kapitalirendileping nr x koos lepingu üldtingimused /IV kd tl 49-54/ tõendab kapitalirendilepingu sõlmimist N AS ja U OÜ (esindaja H.J ) vahel. Lepingu objekt veok Scania R420, väljalaskeaasta 2006.a. Tagatislepinguks on H.J-iga sõlmitud käendusleping nr x /IV kd tl 60-61/, mille kohaselt H.J vastutab AS X ja U OÜ vahel sõlmitud lepingu täitmise eest. AS X , liisinguvõtja OÜ U ja vara müüja S OÜ vahel 22.10.2013.a vormistatud vara vastuvõtmise ja üleandmise akt kapitalirendilepingu nr X juurde / IV kd tl 56/ tõendab vara vastuvõtmist H.J-i poolt. AS X ja S OÜ vahel 18.10.2013.a sõlmitud ostu-müügileping nr x / IV kd tl 5759/ tõendab, et AS X poolt ostetud Scania R420 va 2006 hinnaks on 39 900, 00 eurot, koos käibemaksuga 47 880, 00 eurot. S AS ja U OÜ vahel 08.01.2014.a sõlmitud liisinguleping nr x koos liisingulepingu üldtingimustega /IV kd tl 66-70, 74-78/ tõendab liisingulepingu sõlmimist S AS ja U OÜ (esindaja H.J ) vahel, lepingu objekt sõiduauto Volvo XC70, väljalaskeaasta 2008.a. S AS, U OÜ ja I OÜ vahelisest liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt 08.01.2014.a, liisingulepingu nr X juurde /IV kd tl 71-73/ tõendab H.J-i poolt liisinguobjekti vastu võtmist. 3.
4. Samuti on vaidlusteta tõendatud, et U OÜ jättis lepingulise kohustused liisinguandjate ees nõuetekohaselt täitmata, millest tulenevalt ütlesid N AS (N AS), AS X ja S AS lepingud üles ning nõudsid vara tagastamist. N AS poolt 05.08.2014.a U OÜ-le ja H.J-ile edastatud liisingulepingu nr x ülesütlemise teade koos lepingu ülesütlemise otsusega 05.08.2014.a /IV kd tl 6-8/ tõendab, et liisinguleping on üles öeldud seoses võlgnevusega 2383, 74 eurot ning kohustatakse vara üle andma N AS esindjale viie päeva jooksul alates teate saamisest. Lepingu jääk 23 332,01 eurot. N AS poolt 05.08.2014.a U OÜ-le ja H.J-ile edastatud liisingulepingu nr x ülesütlemise teade koos lepingu ülesütlemise otsusega 05.08.2014.a /IV kd tl 14-16/ tõendab, et liisinguleping on üles öeldud seoses võlgnevusega 9519,46 eurot, kohustatakse vara üle andma N AS esindjale viie päeva jooksul alates teate saamisest. Lepingu jääk 29 323, 54 eurot. N AS poolt 05.08.2014.a U OÜ-le ja H.J-ile edastatud liisingulepingu nr X ülesütlemise teade koos lepingu ülesütlemise otsusega 05.08.2014.a /IV kd tl 22-24/ tõendab, et liisinguleping on üles öeldud seoses võlgnevusega 3444, 55 eurot ning kohustatakse vara üle andma N AS esindjale viie päeva jooksul alates teate saamisest. Lepingu jääk 10 610, 49 eurot. N AS poolt 05.08.2014.a U OÜ-le ja H.J-ile edastatud liisingulepingu nr x ülesütlemise teade koos lepingu ülesütlemise otsusest /IV kd tl 30-32/ tõendab, et liisinguleping on üles öeldud seoses võlgnevusega 3131, 40 eurot ning kohustatakse vara üle andma N AS esindjale viie päeva jooksul alates teate saamisest. Lepingu jääk 9645, 91 eurot. N AS poolt 05.08.2014.a U OÜ-le ja H.J-ile edastatud liisingulepingu nr X ülesütlemise teade koos lepingu nr x ülesütlemise otsusega /IV kd tl 38-40/ tõendab, et liisinguleping on üles öeldud seoses võlgnevusega 10 444, 38 eurot ning kohustatakse vara üle andma N AS esindjale viie päeva jooksul alates teate saamisest. Lepingu jääk 32 334, 58 17 1-17-1477 eurot. AS X poolt 27.08.2014.a U OÜ-le ja H.J-ile edastatud liisingulepingu nr x ülesütlemise hoiatused koos õiendiga nõude arvestuse kohta / kd tl 62-65 /, mille kohaselt kohustatakse võlgnevus tasuma hiljemalt 13.09.2014.a, kui võlgnevust ei ole tähtaegselt tasutud ütleb AS X liisinglepingu tähtaja saabumisel erakorraliselt üles ning kohustab vara tagastama hiljemalt tähtaja saabumise järgsel esimesel tööpäeval xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx müügiplatsile. Liisinguandja nõude suurus on 33 869, 16 eurot. Ülesütlemise hoiatus seoses võlgnevusega 4731,74 eurot. S AS poolt U OÜ-le 16.09.2014.a edastatud teatis lepingu nr x ülesütlemise kohta, koos õienditega nõude arvestuse kohta /IV kd tl 79-82/, millega kohustatakse liisinguvõtjat tasuma võlgnevus 661, 64 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul arvates teatise kättesaamisest. Kui võlgnevust täies ulatuses tähtaegselt ei tasuta loeb liisinguandja lepingu üles öelduks ning vara tuleb viivitamatult tagastada. Lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu on seisuga 15.10.2014.a 13 951, 49 eurot ja seisuga 9.02.2016.a 14 826, 73 eurot. 3.
5. Peale N AS poolt lepingute nr x, nr x, nr x, nr x ja nr x ülesütlemist, AS X poolt lepingu nr x ja S AS poolt lepingu nr x ülesütlemist puudusid U OÜ-l ning H.J-il seaduslikud alused liisingusõidukite üle valduse teostamise jätkamiseks, kuid H.J jättis sõidukid teadetes märgitud tähtajaks N AS-le või tema koostööpartnerile ning AS-le X ja S AS-le üle andmata. H.J vältis pärast ülesütlemisteadete saamist suhtlemist OÜ C esindajatega, jättes nende korduvatele telefonikõnedele ja e-kirjadele vastamata. Samal ajal aga tegi toiminguid selleks, et pöörata N AS omandis olevad sõidukid: sadulveok Scania R420 reg märgiga XXXXXX, sadulveok Scania R500 reg märgiga XXXXXX kardinpoolhaagis Krone SDP27 reg märgiga XXXXX, kardinpoolhaagis Kögel SN24 reg märgiga XXXXX, sadulveok Scania R500 reg märgiga XXXXXX, samuti AS-i X omandis olev sadulveok Scania R420 reg. märgiga XXXXXX ning S AS omandis olev sõiduauto Volvo 2,4 reg märgiga XXXXXX enda ja kolmandate isikute kasuks ning vabaneda U OÜ juhatuse liikme ja ainuosaniku kohustustest. Tunnistaja TK ütlustest nähtub, et N andis 05.08.2014.a tagastusmenetlusse kolm veokit ja kaks haagist, mille liisinguvõtjaks oli U OÜ, H.J oli kontaktisik ja seaduslik esindaja. Samal päeval, kui asi menetlusse tuli, helistas kolleeg U OÜ juhatuse liikmele H.J-ile, selgitas, et liisingulepingud on üles öeldud ning vara tuleb tagastada ning soovis teada, kus on varad ja millal tagastamine on võimalik. H.J palus helistada järgmisel hommikul, kuid siis ta enam telefoni vastu ei võtnud.
6. augustil kontrolliti ettevõtte kontaktaadressi xxxxx xxxxx xxxxx xxx xxx. Sealt varasid ei leitud.
7. augustil jätkati varade otsimist, Ke OÜ töötaja käest saadi teada, et ühte sadulveokitest olla nähtud Tallinna ja Maardu piiril, xxxx-xxxxx xxx xx, kuid otsitavat veokit enam seal ei olnud. Veok oli seisnud xxxx-xxxx mnt-l remondi ootel pikemat aega, H.J viis eelmisel päeval veoki minema. Umbes nädal aega hiljem võttis H.J telefoni vastu ning selgus, et ta ei ole enam juhatuse liige, ettevõte on uuele omanikule müüdud ja varad ka üle antud. Tunnistaja püüdis ühendust saada uue juhatuse liikme W.M-iga aga kontakti saada ei õnnestunud. /VIII kd tl 6-8/ Tunnistaja TK ütlusi kinnitavad C OÜ esindaja e-kirjad H.J-ile ja U OÜ-le ajavahemikul 06.08.2014.a kuni 08.08.2014.a /IV kd tl 41-42/, millest nähtub, et H.J väldib kontakti OÜ C esindaja MO, kes on AS N volitatud esindaja varade 18 1-17-1477 tagastamisel. C OÜ esindaja ja N AS esindaja vahelisest e-kirjavahetusest 08.08.2014.a /IV kd tl 43/ nähtub, et H.J viis 07.08.2014.a xxxxxxxx mnt lõpus asuvat remoditöökojast kiirustades ära seal neli kuud remonti oodanud Scania reg märgiga XXXXXX pärast seda, kui oli C OÜ teavitas 05.08.2014.a H.J-i kõigi N AS-ga sõlmitud liisinglepingu ülesütlemises ning kohutusest vara tagastada. H.J andis kahtlustatavana ütlused, et veoki reg. märgiga XXXXXX, mis seisis remondi ootel xxxxxx xxxxxxxxx maanteel, viis ta xxxxxx kõrval xxx karjääri pervel asuva Olerexi tankla territooriumile. Võtme jättis veoki klaasipesuvedeliku tankimiskorgi alla, samal päeval teavitas sõiduki asukohast telefoni teel isikut, kes võis olla kas Valmar Kägo või W.M. Asjaolu, et H.J-i valduses olnud liisingusõidukid olid pargitud erinevatesse kohtadesse ning H.J asus neid pärast liisingulepingute ülesütlemist ümber paigutama kinnitavad ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajad. MN ütlustest nähtub, et H.J-il oli üks auto remondisxxxxxx tänaval. H.J ei saanud ise autot ära võtta, kuna ettevõtte oli võlgu auto eest, ta ei tahtnud ise sinna platsile minna ja tunnistaja tõi auto ära. Sõiduk oli Scania, värvi ei mäleta, võis olla must, numbrit ei oska öelda, oli saldulveok. Meenub, et auto sai viidud Olerexi tanklasse, kui xxxxxxtänavalt tuli, sõitis üksi Olerexi juurde. Auto oli sõidukõlbulik. /VIII kd tl 31-32/ Tunnistaja JK selgitas, et oli U tööl 09.07.2014-24.07.2014.a Sõitis kahe veokiga, kollane Scania ja punane Scania. Kõigepealt oli kollane, siis vahetas selle kollase ära xxxxxx tänaval Tallinnas punase vastu. Kollasega sõitis vist 3-4 päeva ja seejärel 5 päeva punasega, kuni H.J helistas, et töö ei tasu ära. Punase viis H.J-i käsul Lukoili tanklasse xxxxx, võtmed pani klaasipesuvedeliku anuma sisse.Võtmete ja dokumentide üleandmise suunised sai telefoni teel. /VIII kd tl 9-11/. Tunnistaja RA ütlustest nähtub, et ugustis 2014.a küsis X, kas võib auto parkida Maxima juures parklas. Tunnistaja ei näinud, kui auto sinna pargiti, seal pargib päevas igasuguseid autosid, kuid üks käru oli vist pikemat aega. /VIII kd tl 62/. Tunnistaja ütlused riimuvad XX ütlustega, mille kohaselt tema abistas ühel korral üht veoautot ja haagist parkida. Kuna xxxxxxxx on parkimine keeruline, palus RV, kes lubas oma maja juures parkida. Otse kedagi kokku ei viinud, selgitas telefoni teel, kuhu võib parkida. Tunnistaja ML ütluste kohaselt paigaldas tema ettevõte 2014.a U OÜ sõidukitele lisavarustust, hüdraulikat. Paigaldasid hüdraulika suve alguses sõidukile reg. märgiga XXXXXX. Lisavarustuse paigaldamise eest ei makstud, klient tõi auto tagasi ja hüdraulika võeti uuesti maha. Kes sõidukile järele tuli tunnistaja ei tea, töökoda asub xxxxxx xxxxxx tn x. /VIII kd tl 33/. Lisaks liisingu sõidukite ümberpaigutamisele tegi H J koos Valmar Kägoga toiminguid U OÜst vabanemiseks, eesmärgiga vabaneda liisinguvara omastamisest tulenevatest kohustusest. 04.03.2016.a kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas H.J , et 05.08.2014.a alustas ta suhtlemist Valmar Kägoga kuna Valmar Kägo ja W.M huvi oli U OÜ üle võtta. Ta on teadlik, et Valmar Kägo otsis neile W.M-iga notari aja. Valmar Kägo oli ka isikuks, kellega ta kohtus 07.08.2014.a xxxxx xxxxx kohvikus xxxxxx xxxxxxxxxx piirkonnas 19 1-17-1477 ning kes kohtumisel kasutas W.M ID kaarti selleks et allkirjastada W.M nimel avaldus OÜ U uueks juhatuse liikmeks määramise kohta. Sõidukite (liisingusõidukite) asukohad ja valduse üleminekuks vajalikud andmed edastas ta isikule, kes kontakteerus temaga telefonilt X ja kes võis olla Valmar Kägo või W.M. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist /IV kd tl 179-221 / nähtub, et 05.08.2014.a kella 10:33 ajal, on leidnud aset esimene telefonivestlus Valmar Kägo ja H.J vahel, kus vestluse algatajaks on olnud H.J , kokku tehti 05.08.2014.a kokku 15 kõnet, tegemist oli pikkade vestlustega /tl 182- 184/. H.J elukoha läbiotsimisel /V kd tl 46-58 / leitud mobiiltelefonis Samsung GT-S5610 asunud SIM-kaardi numbriga x (milline vastab abonentnumbrile x, vt. t.3 l.105) mälus on Valmar Kägo abonentnumber x salvestatud nime all „Äri“ / V kd tl 83 /. Äriregistri andmetest U OÜ registriandmetega koos väljatrükiga organi otsusest /IV kd tl 9395, 105-106/ tõendab, et alates 08.08.2014.a on äriühingu juhatuse liige W.M , H.J-i juhatuse liikme staatus lõpeb 08.08.2014.a. OÜ U kandeavaldusega 07.08.2014.a /IV kd tl 107-108/ kustutati registrist juhatuse liige H.J , kanti registrisse juhatuse liige W.M ning W.M sidevahendid, e-posti aadress ja mobiiltelefon +X. Notar Priidu Pärna 11.08.2014.a avaldusest reistriosakonnale U OÜ kohta muudatuste tegemise kohta /IV kd tl 109/ nähtub, et osa omand läks ostjale, W.M-ile , üle 11.08.2014.a. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastusest / IV kd tl 110-111/ nähtub, et H.J sisenes 07.08.2014.a äriregistri portaali kell 11:54 IP aadressilt x ja kell 13:22 IP aadressilt x. Tele2 Eesti AS edastatud andmetest ja väljatrükist U OÜ-ga seotud abonentnumbrite andmetega /IV kd tl 112-114/ nähtub, et IP-aadressiga x on seotud abonentnumber +x, mis oli U OÜ kasutuses ning AS Eesti Telekom vastusest IP-aadressi x 07.08.2014.a lõppkasutaja andmete kohta / IV kd tl 116-117/ selgub, et IP aadresi kasutati xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx xx. AS Sertifitseerimiskeskus vastusest OÜ U organi otsuse ja kandeavalduse digitaalallkirjastamisel 07.08.2014.a kasutatud isikut tõendavate dokumentide andmete kohta /IV kd tl 118-121/ nähtub, et allkirjastamisel kasutati isikukoodidega ik x (W.M ) ja ik x ( H.J ) isikutele kuulvaid dokumente. 04.03.2016.a kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas H.J , et Valmar Kägo oli isikuks, kellega ta kohtus 07.08.2014.a xxxxx xxxxx kohvikus xxxxxx xxxxxxxxxxx piirkonnas ning et Valmar Kägo kasutas kohtumisel W.M ID kaarti selleks, et allkirjastada W.M nimel avalduse viimase OÜ U uueks juhatuse liikmeks määramise kohta H.J-i ütlusi kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll / IV kd tl 191/, millest nähtub, et U OÜ-le kuulunud ja Valmar Kägo kasutuses olnud abonent viibis 07.8.2014.a kell 13.17 xxxxxx xxxxxx piirkonnas, samas viibis ka H.J-i kasutuses olnud telefoniabonent. 07.08.2014.a kella 13:05 ajal paiknes W.M abonentnumber x xxxxxxxs xxxxx linnaosas ning ei ole eluliselt usutav, et see asjaolu võimaldanuks W.M-il osaleda kell 13:18 xxxxxx xxxxxxxxxx piirkonnas toimunud dokumentide digiallkirjastamisel. H.J-i ütlused 13.11.2014.a. kahtlustavana ülekuulamisel selle kohta, et ta lootis müüa Ud OÜ isikule, kes firmat edasi arendaks, et firma ellu jääks ja probleemid laheneks, on 20 1-17-1477 kohtu hinnangul paljasõnalised, ennastõigustavad ning kantud soovist vabaneda vastutusest liisinguvara omastamise eest. H.J-i ütlused on ümber lükatud W.M ütlustega, mille kohaselt tema oli tankist, ta on enda nimele võtnud erinevaid ettevõtteid üle 50ne, need lihtsalt seisavad. Firma ümberkirjutamise eest sai ta tasu 300 eurot. W.M ütlusi kinnitab äriregistri andmete väljatrükk /IV kd tl 96-99/, millest nähtub W.M seos kolmekümne seitsme ettevõtetega, millest enamus kustutamise hoiatusega, kustutatud, likvideerimisel. Läbiotsimise käigus 12.11.2014.a H.J-i elukohas xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxx xxx /V kd tl 46-58 / leiti erinevaid U OÜ dokumente, mis on vaadeldud ja kirjeldatud vaatlusprtokollides /V kd tl 102-103, tl 104-109, tl 110-123, tl 125 -148, tl 149- 192/, s.h Swedbank Business pangakaart nr x U OÜ nimele. Samuti leiti U OÜ-le edastatud mitmed postisaadetise saabumise teated 28.09.2014.a, 01.09.2014.a, 10.10.2014.a ja 15.10.2014.a, Maksehäireregistri 11.08.2014.a kiri avamata ümbriks, milles teavitatakse, et E on esitanud U OÜ kohta taotluse avalikustada maksehäire; Maksehäireregistri 13.08.2014.a kiri avamata ümbrikus, milles teavitatakse, et X AS on esitanud U OÜ kohta taotluse avalikustada maksehäire; T arve U OÜ-le 17.08.2014.a; Maksehäireregistri 07.09.2014.a ja 04.09.2014.kirjad, milles teavitatakse, et X AS on esitanud U OÜ kohta taotluse avalikustada maksehäire; Maksehäireregistri 31.08.2014.a kiri, milles teavitatakse, et E AS on andnud võlanõude menetlemiseks maksehäireregistrile; tööinspektsiooni kiri 01.10.2014.a töövaidluskomisjoni otsusega; I kinnine ümbrik kuupäevaga 04.09.2014.a; J võlateatis 29.08.2014.a ja 05.09.2014.a; T arve U OÜ-le 27.08.2014.a kinnises ümbrikus; samuti postisaadetise saabumise teated 29.
8. 10.
9. ja 15.10 2014.a jne. Dokumendi vaatlusprotokollist /IV kd tl 170/ nähtub, et pärast U OÜ juhatuse liikme vahetumist 07.08.2014.a ja ainuosaniku vahetumist 11.08.2014.a jättis H.J enda valdusesse U OÜ pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXX juurde väljastatud pangakaardi nr x, mida ta kasutas ajavahemikul 07.08.2014.a kuni 14.08.2014.a sularaha väljavõtmisel ning kütuse ostmisel / IV kd tl 170/. Nimetatud pangakaart leiti H.J valdusest viimase elukohas 12.11.2014.a teostatud läbiotsimisel /V kd tl 46-58/ Eeltoodust järeldub kahtlusteta, et U OÜ ost-müük ei olnud kantud eesmärgist äriühingu tegevust jätkata, äriühingu üleandmise eesmärk oli liisinguesemete varjamine pärast liisingulepingute ülesütlemist ning H.J-i soov vabaneda vastutusest liisinguobjektide omastamise eest. W.M ülesandeks uue juhatuse liikmena oli nn tankisti rollis U OÜ nimel liisingusõidukite müümine, muutes seeläbi omanike kasutusvalduse võimatuks. 06.08.2014.a kella 12:39 ajal on Valmar Kägo abonentnumbrilt x helistatud xxxxxxxx xxxxxxxxxi tänava piirkonnast (mis vahetult eelneb xxxxxx asumile), seejärel on kella 12:40 kuni 12:41 toimunud xxxxxxx asumi piirkonnas U OÜ-le kuuluva abonentnumbri x d äriregistrisse W.M kontaktnumbrina) kõnekaardi laadimine ning kell 12:42 on (k abonentnumbri x xxxxxxx asumi piirkonnas saadetud H.J abonentnumbrile x lühisõnum. /sideettevõtjalt saadud andmete protokoll IV kd tl 186-187/. Võrreldes U OÜ-le kuuluva abonentnumbri x, Valmar Kägo kasutuses olnud abonentnumbri x ning W.M kasutuses olnud abonentnumbri x paiknemisi ajavahemikul 06.08.2014.a kella 12:40st kuni 13.08.2014.a kella 15:29ni, võib näha kokkulangevusi abonentnumbrite x ja x samaaegsete asukohtade osas. 06.
10. 2014 .a kella asus Valmar Kägo kasutses olnud 21 1-17-1477 abonent xxxxxxx xxxxx kell 19:35, 19:39, U OÜ kuuluva abonent x asus xxxxxx kell 19:31, 19:
11. 08.08.2014.a kell 9:40 asub U OÜle kuuluv abonentnumber x xxxx xxx xx, kell 9:40 asub samal aadressil Valmar Kägo abonent number. Samal päeval kell 12:22 kuni 12:30 asuvad mõlemad abonentnumbrid xxxxxxx xxxx xx. Abonentnumbrite x ja x samaaegsete asukohtade osas kokkulangevusi ei ole. 07.08.2014.a kell 12:26 tehakse U OÜ-le kuuluvalt abonentnumbrilt x kõne Priidu Pärna notaribüroose /sideettevõtjalt saadud andmete protokoll IV kd tl 188-189, 191, 194, 196/. Eeltoodust järeldub, et U OÜ-le kuuluv abonentnumber x oli ajavahemikul 06.08.2014.a kella 12:40-st kuni 13.08.2014.a kella 15:29-ni Valmar Kägo valduses. H.J-i ütluste kohaselt edastas ta liisingusõidukite asukohad ja valduse üleminekuks vajalikud andmed isikule, kes kontakteerus temaga telefonilt x ja kes võis olla Valmar Kägo või W.M. Kuna U OÜle kuuluvalt abonentnumber x oli 06.08.2014.a kuni 13.08.2014.a Valmar Kägo kasutuses, oli isikuks, kellele H.J edastas liisigusõidukite asukohad Valmar Kägo. Jälitustoimingu protokollis /V kd tl 1-20/ kajastatud OÜ C esindaja MO ja H.J-i vahelises vestluses 16.10.2014.a kell 16:51:42 kuni 16:56:32 vastas H.J M O küsimusele, et ta „ ütles ka sellele, mis ta oli, see teine vend, kus autod olid ja kus nad, ta need võttis noh, mina ei tea ju kellega tema teeb või midagi.“ Eeltoodust järeldub, et liisigusõidukite asukoha avaldas ta teisele isikule, mitte W.M-ile . Samuti H.J on liisingusõidukite üleandmisest-vastuvõtmisest rääkides kasutanud mitmele isikule viitavat sõna: „neile“ ning rääkinud kokkuleppest „nendega“, mis otseselt viitab sellele, et U OÜ ja selle liisingusõidukite ülevõtmisega oli H.J-i teadmisel seotud mitu isikut / V kd tl 4-6/. 3.
12. Poolhaagis Krone reg. märgiga XXXXXX omastamine Tunnistaja CF ütlustest /VIII kd tl 49/ nähtub, et leidis veebilehelt mobile.de poolhaagise Krone müügipakkumise, leppisid müüjaga kokku kohtumise. Kui jõudsid xxxxxxxx, läksid 1015 km ühte külla. Müüja poolt oli kohal kaks isikut, üks oli kõhnem ja teine natuke suurem. Kõhnem oli W.M. Tema olin oma autoga ja müüjad olid musta BMW-ga. Koostasid müügilepingu, arve, registritunnistusel oli firma nimi, alles Rumeenias tagasi olles sai politseilt teada, et tegemist on liisingusõidukiga. Suhtlus toimus inglise keeles, üks inimene rääkis hästi inglise keelt, W.M ei osanud. Dokumendid andis kätte see teine isik, mitte W.M. Maksmine toimus sularahas W.M kätte. Teine isik ütles, et annaks raha W.M kätte, et ta on juht ja talle on vaja anda raha. Selle teise paksema poisiga oli jutt, et neil on võimalus müüa veel üks poolhaagis ja kaks veoautot. Tunnistaja pildistas sõidukit, millega müüja kohale tuli, samuti andis politseile üle sõiduki registreerimistunnistuse ja W.M isikutunnistuse koopia, ostu-müügilepingu X.W ütlustes nähtub, et Valmar Kägo tahtis teda tõlgiks esimesel korral rumeenlastega, samuti leedukatega. Rumeeniast tema kindlasti teenustasu ei saanud, asi käis kiiresti ja lihtsalt. Seal ei olnud vene keelega midagi teha, tema istus autos. Rumeenlastega suhtlesid W.M, Valmar ja Andero läbi telefoni. CF poolt ülekuulamise käigus protokolli juurde võetud koopia poolhaagise Krone reg märgiga XXXXX registreerimistunnistusest nr x, koopia 10.08.2014.a ostu-müügilepingust summas 5000 eurot, koopiad U OÜ nimel koostatud arve-kviitungist ja arvest nr X kuupäevaga 05.08.2014.a summas 5000 eurot ning koopiad CF poolt tehtud fotodest W.M-ile Eesti Vabariigis väljaantud passi nr x kujutisega /VI kd tl 53-57, 64-65/, millest nähtub, et W.M osales poolhaagise Krone reg märgiga XXXXX müügitehingus. 22 1-17-1477 CF poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud koopia fotost, millel näha liikumas sõiduauto BMW 525I reg märgiga XXXXXX /VI kd tl 58 /millega sõiduki müüja saabus. ARK registriandmetest sõiduki BMW 525I reg.märgiga XXXXXX kohta /IV kd tl 165/ nähtub, et sõiduki kasutaja on X.W. CF poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud 15.09.2014.aregistreerimislehest ja selle lisast /VI kd tl 59-62/, tõendab, et C on soovinud poolhaagist tehasetähisega x registreerida Rumeenias CF poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud C ja U OÜ vahelisest e-kirja suhtlusest 16.09.2016.a ja 17.09.2016.a /VI kd tl 66-70 / nähtub, et müügiks on pakutud kahte sõidukit Scania R420 väljalaske aastad 2005 ja
13. Kõneeristustest 08.08.2014.a kella 22:02 ja kella 22:19 vahelisel ajal on Valmar Kägo, X.W ja W.M kella 22:02 ja kella 22:19 vahelisel ajal viibinud ühiselt xxxxx aleviku mastipiirkonnas, samuti on nad seal viibinud 10.08.2014.a kella 11:23 ja kella 11:56 vahelisel ajal /IV kd tl 200 -202/. Eeltoodust järeldab kohus, et poolhaagise Krone reg. Märgiga XXXXX müügitehingus osalesid Valmar Kägo, kellele H.J oli eelnevalt sõiduki asukoha teada andnud, X.W , kelle kasutuses olnud sõiduautoga kohale sõideti ning W.M , kes koostas ostu-müügilepingu ja esines müüja esindajana. Valmar Kägo pidas ostjaga läbirääkimisi, haagise müügist saadud raha andis tunnistaja W.M kätte. 3.
14. Scania reg. märgiga XXXXXX ja Scania reg. märgiga XXXXXX omastamine Tunnistaja vk ütlustest /VIII kd tl 52/ nähtub, et ta nägi süüdistatavaid Eestis esimest korda, kui ostis autod. Internetis oli saksa keeles suur kuulutus, kus müüakse Eestis autot Scania. Ostmüük toimus Tallinnas, müüja poolt oli 3 inimest, kes tulid musta BMW-ga. Tunnistaja tegi müüja passist pildi, mille andis XXXXX politseile üle. Sõiduki registreerimistunnistusel oli omanik oli üks firma, ostu-müügilepingul oli ka selle firma nimi. xxxxx registreeris auto ja keegi ei märganud, et auto kuulub kellelegi teisele.xxxxx küsiti 10ne päeva jooksul Eestist auto andmeid, saadi vastus, et kõik on korras. Kahe-kolme kuu pärast kui oli auto registreerinud ja tahtis auto anda pangale laenu tagatiseks, sai teada, et auto kuulub liisingule. Kui tunnistaja oli maksnud esimese auto eest raha, pakkus müüja võimalust minna teisele parkimisplatsile, et näidata teist autot, Scania R
15. Läksime, et seda sõidukit näha. Tunnistaja ostis kaks autot musta ja valge. BMW kapotile laotas sõidukite eest raha ja mõlema auto eest maksis eraldi. Sõidukite hind ei tekitanud kahtlust, kuna autod olid halvas seisus, vanad. Pidas Tallinnas läbirääkimisi ühe isikuga, teised seisid kõrval ja oli arusaam, et nad on omavahel seotud, kuigi rääkis üks. Raha sai mingi M, ei mäleta rohkem. Suhtles vene keeles ainult ühega, sellega, kellele maksis raha. Kohtuistungil tunnistaja W.M-i ära ei tundnud, Valmar Kägo oli sarnane isikule, kellele vist raha maksis. See inimene, kelle arvatavalt ära tundis rääkis väga hästi vene keeles. Kolmest isikust tegeles läbirääkimistega ainult üks isik. X.W ütlustes nähtub, et Valmar Kägo tahtis teda tõlgiks xxxxxxxa. 14.08.2014.a suhtles tema xxxxxxx näost-näkku, tema oskas vene keelt. xxxxxxx vaatasid dokumente ja nägid et mingi firma omad on, tema (X.W) seletas, et need on panga omad ka. Olid neljakesi, tema, X, Kägo ja W.M . Kui X autoga tuli, siis vist tõi telefoni, et xxxxxxxxxxx edasi suhelda. Tema raha ei saanud. 23 1-17-1477 Kõneeristustest nähtub, et 14.08.2014.a hommikul alates kella 09:46-st 11:22ni on Valmar Kägo, W.M ja X.W kogunenud ühiselt xxxxxxx xxxx piirkonnas xxxx vallas. /IV kd tl 206-207/. Eeltoodust võib teha järelduse, et esimese sõiduki müük suure tõenäosusega xxxxxxxxx xxxxxxx küla piirkonnas. X.W kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta telefoni, et xxxxxxxxx edasi suhelda. Kõneeristusest nähtub, et kella 11:37 ja 11:40 vahelisel ajal on X.W abonentnumber x, Valmar Kägo abonentnumber x ja W.M abonentnumber x paiknenud xxxxxxxx Keskuse piirkonnas, seejärel on X.W abonentnumber x jõudnud kella 11:50 ajal xxxxxxxx asuva xxxxxxx tn mastipiirkonda /IV kd tl 208/. Kella 13:49 ajal helistas VK abonentnumbrilt x abonentnumbrile x, milline oli X.W kasutuses (X.W ütles, et sai telefoni, et xxxxxxxxxx edasi suhelda. Kuna kõnealune telefon oli Valmar Kägo valduses sai X.W telefoni Kägo , mitte X käest) ja asus xxxxxxxx piirkonnas. Kella 14:37 ajal on VK helistanud abonentnumbrilt x uuesti abonentnumbrile x, milline on paiknenud xxxx xxxxxx mastipiirkonnas. Valmar Kägo abonentnumber x ja W.M abonentnumber x on xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx mastipiirkonnas paiknenud ühiselt kella 14:38-st kuni 14:47-ni. Ajavahemikul kella 14:47-st kuni 15:08 asusid X.W abonentnumber x ja Valmar Kägo abonentnumber x xxxxxxxx, xxxx xxxxxxxx /IV kd tl 209/. Eeltoodud kõneeristuse analüüsist kogumis VK ütlustega järeldub, et 14.08.2014.a peale esimese sõiduki müüki näitas X.W kella 11:50 ja 12:36 vahelisel ajal VK xxxxxxxx piirkonnas teist müügiks pakutud Scania veokit. W.M ja Valmar Kägo kohtusid xxxxxx xxxxxx piirkonnas, kus W.M täitis müüja andmetega otstumüügilepingu, seejärel andsid Valmar Kägo ja X.W VK üle veoki, ostumüügilepingu, dokumendid ja võtmed ning said veoki eest sularaha. Koopia U 27.08.2014.a taotlusest sõiduki Scania reg märgiga XXXXXX registreerimiseks xxxxxx koos koopiatega 14.08.2014.a müügilepingust summas 14 800 eurot ja registreerimistunnistusest /VI kd tl 44-45, 48, 50-51/ tõendavad, et sõiduk on müüdud 14 800 euro eest U. Koopia U 27.08.2014.a taotlusest sõiduki Scania reg märgiga XXXXXX registreerimiseks xxxxxx koos koopiatega 14.08.2014.a müügilepingust summas 13 000 eurot ja registreerimistunnistusest /VI kd tl 46-47, 49, 52/ tõendavad, et sõiduk on müüdud 13 000 euro eest U. VK poolt dokumentide esitamise protokoll 17.03.2015.a koos pangakonto väljavõttega /VI kd tl 38-43/, millest nähtub, et isik on Eesti Vabariigis, xxxxxx xxxxx mnt xxx asuvast pangaautomaadist võtnud välja sularaha 14.08.2014.a. 10x 2 595, 75 eurot ja ühel korral 1 211, 35 eurot. Väljatrükist Maksu- ja Tolliameti tolli automaatses numbrituvastussüsteemi ANTS / IV kd tl 147-152/ nähtub, et veokid Scania reg märgiga XXXXXX ja Scania reg märgiga XXXXXX lahkusid Eesti Vabariigist läbi Ikla piiripunkti 14.08.2014.a kell 22:38:48 ja 14.08.2014.a kell 22:38:
16. Ülaltooduga on leidnud tõendamist, et Scania reg. märgiga XXXXXX ja Scania reg. märgiga 24 1-17-1477 XXXXXX müügitehingus osalesid Valmar Kägo, kellele H.J oli eelnevalt sõidukite asukohad teda andnud, X.W , kes vahetult suhtles ostjatega, vahendades esimest ostu-müügi tehingut ning pidas telefoni teel läbirääkmisi teise sõiduki ostu-müügi tehinguga seoses ja W.M , kes koostas ostu-müügilepingud ja esindas müüjat. 14.08.2014.a kella 13:32 ajal tegi X.W xxxxxxx teel xxxxxxx paiknevas sularaha sissemakse automaadis isiklikule pangakontole nr XXXXXXXXXXXX sularaha sissemakse summas 2400 eurot ning 15.08.2014.a kella 11:57 ajal tegi X.W xxxxxxx teel xxxxxx paiknevas sularaha sissemakse isiklikule pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX sularaha sissemakse summas 1200 eurot /IV kd tl 168 ja 173/. Vaatlusprotokollist H.J elatustaseme kohta 04.04.2016.a /VI kd tl 82-85/, nähtub, et 15.08.2014.a 15:54 on tema pangakontole tehtud sularaha sissemakse 800 eurot 15.08.2014.a 15:54 / tl 3 pöördel/. Kuna tunnistaja maksis liisinguveokite eest sularahas kokku 27 800 eurot on põhjendatud alus arvata, et sularaha sissemaksete näol on tegemist X.W ja H.J-i osaga sõidukite realiseerimisest saadud tulust. X.W selgitas ka ise kohtus ütlusi andes, et autoäriga Eestis sundis teda tegelema raha probleem. 3.
17. Scania reg märgiga XXXXXX ja Scania reg märgiga XXXXXX omastamine OÜ Tvastusest päringule on selgunud, et ajavahemikul 17.08.2014.a kuni 20.08.2014.a teostas T kahe Scania sadulveoki mereveo Paldiski Lõunasadamast Lübeckisse ning mereveo eest tasuti sularahas Paldiski Lõunasadama kassas. Laeva Kraftka reisi nr x laadimisnimekirja väljavõttest on näha U OÜ liisingusõidukite Scania R420 tehasetähisega Scania R420 tehasetähisega X ja Scania R420 tehasetähisega X vedu Paldiski Lõunasadamast Lübecki sadamasse, sihtkohaga Seelandkai. Esimene tellimus esitati 12.04.2014.a kell 12:42 e-posti aadressilt x, täpsustav tellimus saadeti 14.08.2014.a SF nimelt ning 15.04.2014.a lükati tellimus edasi sama isiku poolt. OÜ Tpoolt OÜ-le U esitatud arve koopialt selgub, et veo maksumus summas 1 381,38 eurot on tasutud 17.08.2014.a sularahas /IV kd tl 124, 126-127131/. Väljatrükist E OÜ vastusest e-kirja aadressi X kasutanud isiku kasutuses olnud IP-aadresside andmetega /IV kd tl 135-138/ nähtub, et T OÜ-ga toimus kirjavahetus IP aadressilt IP x, mis oli A OÜ kasutuses, kasutuskoht xxxxxx, xxxxxxx xxx xx esimesel korrusel ja IP aadressilt x, mis oli XX kasutuses, juriidiline aadress xxxxxxxxxx xxx xxxxx xxxxx xxxxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxxxxx. Saksamaa piirivalve direktsiooni politseivanemkomissari JP e-kirjast koos lisadega /IV kd tl 154-164/ nähtub, et veokid Scania reg märgiga XXXXXX ja Scania reg märgiga XXXXXX liikusid 25.08.2014.a Lübecki sadamast välja, X.W võttis nimetatud sõidukid Lübecki sadamas vastu. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 15.08.2014.a alates kella 12:02-st kuni 15:33-ni nähtub, et XX ja Valmar Kägo ksutses olevad abonentnumbrid viibivad ja liiguvad samas piirkonnas. Kella 12:12 ajal on XX abonentnumber x jõudnud xxxxx piirkonda; kella 12:38 ajal on Valmar Kägo abonentnumber x jõudnud xxxxx piirkonda; kella 13:43 ja 13:45 vahelisel ajal on XX abonentnumber x ja Valmar Kägo abonentnumber x jõudnud xxxxxx xxxx piirkonda xxxx vallas; kella 13:45 ja 14:02 vahelisel ajal on XX abonentnumber x ja Valmar Kägo abonentnumber x paiknenud xxxxxx xxxx piirkonnas xxxx vallas; kella 14:12 ja 25 1-17-1477 14:46 vahelisel ajal on XX abonentnumber x ja Valmar Kägo abonentnumber xliikunud teekonnal xxx- xxxxxx- xxxxxx kell 14:46 ja 14:47 on XX abonentnumber viibinud Paldiski Lõunasadama territooriumil; kella 14:54 ja 15:33 vahelisel ajal on XX abonentnumber x ja Valmar Kägo abonentnumber x liikunud teekonnal xxxxxx - xxxxxxxx - xxxx- xxxx / IV kd tl211- 213/. Eeltoodust nähtub, et XX ja Valmar Kägo toimetasid ühe U OÜ liisinguveokitest Scania R420 tehasetähisega X (reg märgiga XXXXXX) või Scania R420 tehasetähisega X (reg märgiga XXXXXX) Paldiski Lõunasadamasse, eesmärgiga lastida see 15.08.2014.a kell 19:00 väljuvale liinilaevale Kraftca. Sideettevõtjatelt saadud andmete protokollist nähtub, et 17.08.2014.a kella 14:53 ajal paiknevad n Valmar Kägo abonentnumber x ja XX abonentnumber x xxxxxx xxxxxxxxx piirkonnas. Kella 15:50 ja 17:11 vahelisel ajal on näha Valmar Kägo abonentnumbri x liikumine teekonnal: xxxxx xxxx - xxxxxxx - xxxxx vald - xxxx xxxxxx/IV kd tl 213/, mis on seostatav ühe U OÜ liisinguveoki Scania R420 tehasetähisega X (reg märgiga XXXXXX) või Scania R420 tehasetähisega X (reg märgiga XXXXXX) toimetamisega Paldiski Lõunasadamasse, OÜ T asukohta, eesmärgiga suunata veokid 17.08.2014.a kell 19:00 väljuvale laevale. 17.08.2014.a kella 17:23 ja 18:53 vahelisel ajal on näha xx abonentnumbri X liikumine teekonnal: XXXXXX- Paldiski Lõunasadam- XXXXX /IV kd tl 214/, millest nähtb, et XX viibis samuti Paldki Lõunasadamas ning eeltoodu kinnitab XX ütlusi, mille kohaselt ta aitas sadamas sõidukeid kaile ajada ning Valmar Kägo andis talle raha, et vormistamise eest tasuda. X.W pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXX liikumiste väljavõttest nähtub, et tema viibis 20.08.2014.a Hamburgis Saksamaa Liitvabariigis ja 21.08.2014.a Frankfurtis Saksamaa Liitvabariigis /IV kd tl 169/. Saksamaa piirivalve direktsiooni politseivanemkomissari JK e-kirjast koos lisadega /IV kd tl 154-164/ nähtub, et veokid Scania reg märgiga XXXXXX ja Scania reg märgiga XXXXXX liikusid 25.08.2014.a Lübecki sadamast välja, X.W võttis nimetatud sõidukid Lübecki sadamas vastu. Kuna liisinguveokid Scania R420 tehasetähisega X reg. märgiga XXXXXX ja Scania R420 tehasetähisega X reg. märgiga XXXXXX jõudsid 20.08.2014.a Lübecki sadamasse ning veokeid Saksamaal vastuvõtvaks isikuks oli märgitud X.W , käis X.W veokeid Lübecki sadamas laevalt vastu võtmas. Sideettevõtjatelt saadud andmete kohaselt on X.W jõudnud Saksamaa reisilt tagasi Tallinna Reisisadamasse 23.08.2014.a kella 22:35 ajal, mil X.W abonentnumbrilt x on helistatud Valmar Kägo abonentnumbrile x. 24.08.2014.a kella 0:45 ajal on Valmar Kägo abonentnumber x paiknenud juba xxxxx kesklinna piirkonnas, seejärel on Valmar Kägo ja X.W Eesti Vabariigi piiridest väljunud. /IV kd tl 218-220/. X.W pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX liikumiste väljavõttest võib näha, et X.W on teinud makseid 24.08.2014.a Kaunase rajoonis Leedu Vabariigis, liikudes edasiselt Saksamaa Liitvabariigis ja 27.08.2014.a Ljungby´s Rootsi Kuningriigis ja Valmar Kägo pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXX liikumiste väljavõttest võib näha, et Valmar Kägo on teinud makseid 24.08.2014.a Rozani piirkonnas Poola Vabariigis, liikudes edasiselt Saksamaa Liitvabariigis, 28.08.2014.a Helsingis Soome Vabariigis / IV kd tl 169170/ 26 1-17-1477 Lübecki sadamast on OÜ U liisinguveokid Scania R420 tehasetähisega X (reg märgiga XXXXXX ja Scania R420 tehasetähisega X (reg märgiga XXXXXX) antud X.W-le üle 25.08.2014.a kell 12:42 ja kell 12:58 / IV kd tl 154-164 /. X.W andis kohtus ütlusi, mille kohaselt ta ei mäleta, miks need Saksama ale viidud autod tema nimele olid vormistatud. X tegi neid pabereid, autod kuulusid siis U. Seda ei tea, kes autod laevale pani. Saksamaale läksid sõiduautoga, ilmselt XXX XXXXX, Kägoga olid kahekesi. Sinnasõidu eest maksis Valmar, tema kasutuses olid pangakaardid. Miks kahekesi pidid minema, seda on raske öelda. Läks Saksamaale sadamasse kahte Scaniat vastu võtma. Autod tuli sadamasse vastu tulnud inimestele üle anda, see oli ühekordne tööots. Autode päritolu ei mäleta, ei mäleta isegi, kas neil tehnilised passid kaasas olid. Nägi autosid Saksamaal esimest korda. Sõidukite pabereid temaga ei olnud kaasas, võisid olla seal autodes, mingitmoodi pidi need kätte saama. Autod andsid Valmariga üle tundmatutele isikutele, räägiti koos pudi-inglise keeles. Ülaltooduga on tõendamist leidunud, et sõidukite Scania reg märgiga XXX ja Scania reg märgiga XXX Saksamaale toimetamisega ja seal tundmatutele isikutele üle andmisega tegelesid aktiivselt Valmar Kägo, XX ja X.W. 3.
18. Sõiduauto Volvo XC70 omastamine X.W Voktorov selgitas kohtuistungil, et ostis U auto edasimüügi eesmärgiga, nägi tehnilises passis, et see kuulus liisingufirmale. Ta ei suhelnud pangaga, sest oli olemas väljaostu paber, mis näitas, et U on maksnud selle auto S kinni. Teada sai, et selline sõiduk saabunud on, suheldes, kas X või Valmariga. W.M nõusolekut müümiseks järeldas auto toomisest, koos võtmete, passi ja ostu-müügilepinguga. Poolteks olid tema (X.W) ja W.M, U. Ei tea, kes vormistas lepingu, tema sai osaliselt täidetult, ostja kirjutab oma andmed. Ei mäleta, kas nägi W.M-i, kas ta oli Valmariga kaasas. Volvo sai enda kätte Peterburi maanteel X pesula juures, viis Soome ja võttis arvele, sai Soome tehnilise passi, pandi ostuportaali müüki ja osteti ära. Tunnistaja HA andis kohtuistungil ütlused /VIII kd tl 47/, mille kohaselt ostis 07.10.2014.a endale Soomes Volvo XC70 X.W-lt . Auto leidis netiautost Tax Free. X.W oli auto omanik, temaga suhtles telefoni teel, ta rääkis, et müüb auto maha, sest on raha vaja. X.W-lt sai eestikeelse registreerimistunnistuse, ei märganud, et omanik on S. X.W-ga tegi kirjaliku lepingu, müügihind oli 8 800 eurot. Kui ta Soomes üle kuulati, siis andis politseile üle müügilepingu. Asitõendi vaatlusprotokollist /IV kd tl 141-144/ nähtub, et sõiduauto Volvo XC70 reg. märgiga XXXXXX on 19.09.2014.a kell 16:57:28 liikunud reisilaevale Viking Express. OÜ Viking Line Eesti vastusest koos andmetega X.W poolt 19.09.2014.a laevale Viking XPRS tehtud broneeringu kohta /IV kd tl 145-146/ nähtub, et X.W on vormistanud broneeringu ühele reisijale ja sõiduautole reg, märgiga XXXXXX internetis 19.09.2014.a kell 08.02 ning on teinud piletikontrolli Tallinna Sadama B-terminali sõiduautode väravas endale ja sõiduautole reg. märgiga XXXXXX kell 16:
19. Kliendi, sõiduki reg, märgi ja reg.tunnistuse vastavust check-in värvas ei kontrollitud. Sõidukile reg. märgiga XXXXXX broneeringut 19.09.2014.a ei tehtud. Eelnevast nähtub, et X.W varjas broneeringut tehes sõiduauto Volvo reg märgiga 27 1-17-1477 XXXXXX andmeid. Sõiduauto Volvo XC70 reg märgiga XXXXXX müügilepingutest 27.09.2014.a ja 07.10.2014.a ja registreerimisel Soome Vabariigi sõidukite registrile üle antud sõiduki registreerimistunnistusest nr X /VI kd tl 73-76 / nähtub, et X.W ja U OÜ vahel on sõiduauto ostu-müügi leping vormistatud 27.09.2014.a xxxxxxxx, s.o 8 päeva peale X.W poolt sõiduki Soome viimist ning tunnistaja HA andis sõiduauto Soomes esmaregistreerimisele eestikeelse registreerimistunnistuse, millel sõiduki omanikuks S . OÜ U nimel on lepingu koostanud ja allkirjastanud W.M , mis on tõendatud ka ekspertiisiaktis nr 16E-DK0035 väljatoodud ekspertarvamusega selle kohta, et 27.09.2014.a OÜ U ja X.W vahelise sõiduauto Volvo XC70 reg märgiga XXXXXX müügilepingu väljadel koopia aluseks olevad kirjed: müüja nimi ja registrikood, müüja aadress ning müüja esindaja nimi ja isikukood on kirjutatud W.M poolt, koopia aluseks oleva allkirja müüja allkirja väljale on tõenäoliselt kirjutanud W.M /V kd tl 36- 45/. Kõnealuses lepingus on sõiduki Volvo XC70 reg märgiga XXXXXX müügihinnana näidatud 9 000 eurot ning lepingu kolmandas punktis on näha müüja kinnitus selle kohta, et sõiduk on müüja ainuomandis ja müüdavale sõidukile ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi. Sõiduki ostjana on müügilepingu allkirjastanud X.W. Väljatrükist SAS suurkliendihalduri HL poolt e-kirja teel edastatud kirjavahetusest U OÜ ja S AS vahel 19.09.2014.a ja 23.09.2014.a ning S AS poolt U OÜ-le esitatud sõiduki Volvo XC70 reg märgiga XXXXXX väljaostuarvest /V kd tl 25-27/ nähtub, et U OÜ e-posti aadressilt on U OÜ raamatupidaja poolt saadetud e-kiri S AS-le Volvo XC70 väljaostuarve saamiseks. Väljaostuarve summas 16 521, 83 eurot koostati ja esitati 23.09.2014.a Võrreldes 23.09.2014.a väljaostuarve summas 16 521,83 eurot, 27.09.2014.a koostatud sõiduki Volvo XC70 reg märgiga XXXXXX müügilepingus näidatud ostuhinda summas 9 000 eurot ja 07.10.2014.a koostatud sõiduki Volvo XC70 reg märgiga XXXXXX müügilepingus näidatud müügihinda summas 8 800 eurot, võib kahtlusteta väita, et U OÜ ja X.W vahel sõlmitud ostu-müügileping on fiktiivne, kuna tegemist on majanduslikult täiesti ebamõistliku tehinguga. Leping oli koostatud üksnes eesmärgiga teha võimalikuks sõiduki müümine Soomes, ostu- müügitehingut reaalselt ei toimunud. Eelnevale viitab ka asjaolu, et X.W müüs 8800 euro eest sõiduki, mille ta olevat ostnud edasimüügi eesmärgil 9000 euro eest. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et sõiduki varjatult Soome toimetamise eesmärk oli selle asukoha varjamine omaniku eest, fiktiivse ostu-müügilepingu koostamine W.M ja X.W poolt oli kantud eesmärgist näidata X.W õigust sõiduki müümiseks. X.W ütlustest nähtub, et sõiduki andis temale üle Valmar Kägo. 3.
20. Murutarktor, muruniiduk ja võsalõikur C OÜ ja U OÜ vahel 28.05.2014.a sõlmitud rendileping X /IV kd tl 83-84/ tõendab murutarktori, muruniiduki ja võsalõikuri rendilevõttu U OÜ (esindaja H.J ) poolt, varade vastuvõtmist H.J-i poolt ning H.J-i poolt rendilepingu käendamist. Müüja N OÜ poolt 04.06.2014.a ostjale C OÜ esitatud arve nr X / IV kd tl 85 / tõendab, et vara rendikulu oli 3290.64 eurot koos käibemaksuga. C OÜ poolt 10.09.2014.a H.J-ile edastatud teatis lepingu X rikkumise kohta, 10.09.2014.a hoiatus rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning 09.01.2015.a avaldused 28 1-17-1477 rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks U OÜ-le ja H.J-ile /IV kd tl 86, 87, 88, 89/, millest nähtub, et seisuga 10.09.2014 on rentniku võlgnevus 164, 91 eurot, mis kohustati tasuma hiljemalt 29.09.2014.a, kui selleks tähtpäevaks võlgnevust täies ulatuses ei tasuta ütleb rendileandja rendilepingu üles. Rendileandja ütles lepingu 09.01.2015.a üles ning nõudis kõikide kohustuse kohest täitmist ning renditud vara üleandmist N OÜ töötajale. C OÜ esindaja ja H.J vahelisest e-kirjavahetus 14.01.2015.a / IV kd tl 230-231/, milles H.J teavitab rendileandjat isikliku pankroti väljakuulutamiset ning sellest, tema käes vara ei ole. Kahtlustatavana ülekuulamistel on H.J andnud ütlusi, et juunis 2014.a soetas ta OÜ U nimele C abiga murutraktori, muruniiduki ja võsalõikuri, milliseid kasutas endale kuulunud xxxxxx kinnistu maadel. Murutraktor, muruniiduk ja võsalõikur seisid xxxx külas, tema kasutuses olnud tallihoones xxxxxa kinnistu kõrval. Murutraktori, muruniiduki ja võsalõikuri pani ta haagisesse reg märgiga XXXXXX ning andis need W.M-ile üle koos veokiga reg märgiga XXXXXX ja haagisega XXXXX. H.J-i ütlused on vastuolus 02.02.2015.a jälitustoimingu protokollis fikseeritud asjaoludega. Nimelt on H.J 26.10.2014.a kell 13:09 helistanud enda abonentnumbrilt x oma sõbra MR abonentnumbrile x, mille käigus on H.J palunud M R abi murutraktori ärapaigutamisel, kuna temal oli hetkel võimalik murutraktor ära tuua. M R on juhendanud H.J-i kuhu täpsemalt murutraktor paigutada /V kd tl 6 /. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et C OÜ vara oli seisega 26.10.2014.a H.J-i valduses, ta varjas pärast rendilepingu erakorralist ülesütlemist 09.01.2015.a vara omaniku eest, muutes seeläbi võimatuks omaniku käsutusvõimaluse.

§ 201

näeb ette vastutuse omastamise eest, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Liisingueseme teadmata asukohta toimetamine, selle varjamine ja asukoha avaldamisest keeldumine pärast liisingulepingu ülesütlemist muudab omaniku käsutusvõimaluse võimatuks, sellises käitumises avaldub otseselt toimepanija tahe kasutada asja edasi omavaldajana, mis on käsitatav omastamistahte manifesteerimisena. Käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et liisinguandjate ja U OÜ vahel olid sõlmitud liisingulepingud, mille liisinguandja ütles õiguspäraselt üles liisinguvõtja oluliste lepingurikkumise tõttu. U OÜ H.J-i isikus jättis sõidukid tagastamata ning H.J asus sõidukeid ja enda seotust sõidukitega aktiivselt varjama, kaasates Valmar Kägo, kes omakorda kaasas X.W, W.M ja XX. H.J , olles sõidukid paigutanud erinevatesse kohtadesse, andis nende asukoha teada, Valmar Kägole, kes koos W.M , X.W-ga ning XX tegid toiminguid sõidukite toimetamiseks väljaspoole Eesti Vabariiki, et varjata sõidukite asukohta omanike eest ning muuta seeläbi võimatuks omaniku kasutusvaldus nende üle. Samuti korraldas H.J koos Valmar Kägoga U OÜ omaniku vahetuse, kaasates W.M U OÜ uue juhatuse liikmena. W.M ülesanne oli U OÜ juhatuse liikmena sõidukite ostu-müügilepingute vormistamine ja äriühingu esindamine ostumüügitehingutes, mille eesmärk oli sõidukite eestist väljatoimetamine. Kohtu hinnangul 29 1-17-1477 kannab ka U OÜ omanikuvahetus liisinguvara varjamise eesmärki. H.J-i ütluste kohaselt andis tema liisinguvara üle U OÜ uuele omanikule ning ei tea, kus sõidukid asuvad. W.M aga seevastu kinnitas, et ei ole sõ idukeid saanud ega näinud ning ei tea nendest midagi. Eeltooduga on tehtud omanikule võimatuks sõidukite asukoha tuvastamine. Süüdistatavate tegevus pärast liisingulepingute ülesütlemist ja nõude esitamist tõendab ühist tegutsemist eesmärgiga varjata liisinguandjate eest sõidukeid ja kasutada neid oma varana. Kõigi süüdistatavate teopanus oli liisingusõidukite varjamisel ning eestist väljatoimetamisel ning seeläbi omanki kasutusvalduse võimatks muutmisel määrava tähtsusega ning kohus leiab, et süüdistatavad tegutsesid grupis ning täitsid omastamise objektiivse koosseisu ning süüdistatavad panid kuriteo toime otsese tahtlusega. H.J-i poolt toimepandu on kvalifitseeritav

§ 201lg 2 p 1, 2 ja 4 järgi .

Pärast liisigusõidukite omastamist pööras H.J enda kasuks C OÜ vara, mistõttu on tema näol tegemist isikuga, kes on varem toime pannud omastamise. Tõendamist on leidnud kõigi U OÜ valduses olnud liisingusõidukite omastamine H.J-i poolt, ta pani kuriteo toime suures ulatuses, s.o 175 128, 48 euro ulatuses.

§ 12

kohaselt on suur süüteo ulatus, kui see ületab 40 000 eurot Valmar Kägo ja X.W poolt toimepandu on kvalifitseeritav

§ 201lg 2 p 2 ja 4 järgi.

Kuigi kohtuisungil ei leidnud tõendamist nende osavõtt poolhaagise Kögel SN24 reg. märgiga XXXXX omastamise, moodutab nende poolt toimepandud kuritegu suure ulatuse, s.o 162 343, 17 eurot. W.M poolt toimepandu on kvalifitseeritav

§ 201lg 2 p 1, 2 ja 4 järgi.

W.M on varem toime pannud varguse, kelmuse ja omastamise. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist tema osavõtt poolhaagise Kögel SN24 reg. märgiga XXXXX, Scania reg märgiga XXXXXX ja Scania reg märgiga XXXXXX omastamisest, kuid vaatamata sellele moodustab tema poolt kuriteoga tekitatud kahju suure ulatuse, s.o 101 727, 72 eurot. 3.13. W.M ja X.W süüdistus

§ 344

lg 1 järgi Ekspertiisiaktiga nr 16E-DK0035 /V kd tl 36- 45/ on tõendatud, et 10.08.2014.a U OÜ ja S vahel sõlmitud ostu-müügilepingul (haagis Krone reg.märgiga XXXXXX) kuupäev, koht, müüja andmed, sõiduki andmed ja ostuhind kirjutatud W.M poolt; 14.08.2014.a U OÜ ja U vahel sõlmitud ostu-müügilepingul (veok Scania reg.märgiga XXXXXX) kuupäev, koht, müüja andmed, sõiduki andmed tõenäoliselt kirjutatud W.M poolt; 14.08.2014.a UOÜ ja U vahel sõlmitud ostu-müügilepingul (veok Scania reg.märgiga XXXXXXX) kuupäev, koht, müüja andmed, sõiduki andmed ja ostuhind kirjutatud W.M poolt. Seega on W.M U OÜ nimel kandnud ostu-müügilepingutesse andmed, mis ei vasta tegelikkusele, s.o U OÜ õigust lepinguobjekti müüa, müüja kinnitust, et kolmandatel isikutel ei ole lepinguobjekti suhtes mingeid õigusi ning on sellega täitnud dokumendi võltsimise objektiivse süüteokooseisu. W.M pani teod toime tahtlikult, ta oli ostu-müügilepinguid täites teadlik, et sõidukid ei kuulu U OÜ-le ning need on kolmandate isikute omandis, samuti teadis ta, et ostu-müügilepinguid kasutatakse sõidukite müümisel, seega on need kohased õiguse omandamiseks. Samuti on 27.09.2014.a U OÜ ja X.W vahel sõlmitud ostu-müügilepingul eelviidatud ekspertiisiakti kohaselt (sõiduk Volvo reg.märgiga XXXXXX) müüja andmed, sõiduki andmed kirjutatud W.M poolt. Kuupäeva, kohta, sõiduki marki, mudelit ja VIN-koodi ning ostuhinda, 9000 eurot, ei ole tõenäoliselt kirjutanud W.M . 30 1-17-1477 X.W allkirjastas kõnealuse lepingu ostjana ning lepingule ostja andmed. kirjutas osaliselt täid etud Tegemist on fiktiivse dokumendiga, müügileping sisaldab tegelikkusele mittevastavaid andmeid, s.o asjaolu, et ostu-müügitehing aset leidis. /vt punkt 3.11 /, samuti U OÜ õigust lepinguobjekti müüa, müüja kinnitust, et kolmandatel isikutel ei ole lepinguobjekti suhtes mingeid õigusi. Kõnealuse dokumendi koostamise eesmärk oli näidata X.W sõiduauto Volvo reg.märgiga XXXXXX omanikuna, kellel on õigus sõiduauto müümiseks, ehk võltsitud ostu-müügilepinguga koostamise eesmärk tõendada X.W õigust sõiduauto müümiseks. Seega on nii X.W kui ka W.M pannud toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on toime pandud otsese tahtlusega kuna mõlemad olid teadlikud, et tegemist on liisinguvaraga ning dokument on kohane õiguste omandamiseks. 3.14. W.M-ile esitatud süüdistus

§ 345

lg 1 järgi W.M süü tõendatud võltsitud dokumentide kasutamises ehk süüdistuses

§ 345lg 1 järgi.

W.M esitas võltsitud ostu-müügilepingud VK ja CF ehtsa ostumüügilepinguna vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele, s.o eesmärgiga võõrandada sõidukid U OÜ nimel. W.M pani teod toime tahtlikult, s.o oli dokumente kasutades teadlik, et need on võltsitud ning kasutas neid eesmärgiga omandada õigus sõidukite võõrandamiseks. /vt punktid 3.8 ja 3.9/ 3.15. W.M süüdistus

§ 423

¹ järgi Kohtu hinnangul on W.M süü

§ 423¹ j samuti täielikult tõendamist leidnud.

ärgi ettenähtud kuriteo toimepanemises Kohtuistungil uuritud tõenditega on vaidlusteta tõendatud, et W.M juhtis 24.07.2016 kella 15.09 ajal xxxxxxxx xxx.xxxxxxxxx xxx xxx juures mootorsõidukit Saab reg.märgiga XXX XXX. Z AS avaldusest /VI kd tl 145-146/ nähtub, et sõidukit Saab reg nr XXXXXX juhtis 24.07.2016.a kell 15.09 meesterahvas, kes jättis kütuse eest tasumata, asitõendi vaatlusprotokollist ning salvestiselt CD plaadil /VI kd tl 151-153/ nähtub, et sõiduk Saab reg nr XXX XXX liigub Z territooriumil, juhi kohalt väljub meesterahvas, teine sõidukist väljunud isik on naine. Kirjavahetuses väärteomenetlejaga e- posti aadressilt X/VI kd tl 150/ tunnistab W.M , et jättis kütuse eest tasumata ning koopia W.M ID kaardist koos kviitungiga kütuse eest tasumise kohta /VI kd tl 157/ tõendab, et W.M tasus kütuse eest 16.08.2016.a. E-kirjavahetusest /VI kd tl 154-156/ nähtub, et sõiduk Saab reg nr XXX XXX on politsei rahvusvahelise ametiabi teenistuse kaudu numbrimärgi järgi otsitud ja tuvastatud, et selline auto on Soome ametivõimude poolt tagaotsitav, kuna aga ei laekunud õigusabitaotlust tagastati politsei poolt 03.06.2016.a W.M-ile . Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et meesterahvas, kes juhtis 24.07.2016.a kella 15.09 ajal xxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxx xxx juures mootorsõidukit Saab reg.märgiga XXX XXX oli W.M. Harju Maakohtu 04.11.2015.a otsusega on W.M karistatud LS § 201 lg 2 järgi 09.09.2015.a toimepandud väärteo eest ja PPA Põhja prefektuuri 29.06.2016.a otsusega on W.M karistatud LS § 201 lg 2 järgi 06.06.2016.a toimepandud väärteo eest /VI kd tl 158-159/. Seega oli W.M 27.07.2016.a mootorsõidukit juhtides varem juba kahel 31 1-17-1477 korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Kriminaalasjade ühendamise määruse /VI kd tl 174/ kohaselt ühendas prokurör 08.12.2016.a kriminaalasja nr x, milles alustati menetlust 08.09.2016.a

§ 423

¹ tunnustel kriminaalasjaga nr x, milles menetleti W.M poolt toimepandud kuritegusid

§ 201lg 2 tunnustel.

Eelnevaga on ümber lükatud W.M väide, et tema tegu menetleti kriminaalasja nr x raames, milles prokuratuur koostas 24.10.2018.a kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel. Asjaolu, et kriminaalasja nr 17230200538 raames W.M-ile esitatud kahtlustuse tekstis /VI kd tl 175-176/ on viidatud 27.07.2016.a toimepandule nagu ka 09.09.2015.a ja 06.06.2016.a LS § 201 lg 2 järgi toimepandud väärtegudele viitab üksnes tema tegude süstemaatilisusele, mitte temale kahtlustuse esitamisele 27.07.2016.a toimepandud kuriteos. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega, mis

§ 4231

koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija poolt liiklusseadusega kehtestatud nõuete sarnast ja pidevat eiramist. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid

§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud või mitte. W.M , isikuna, kes on kahel korral süüdi mõistetud ja karistatud LS § 201 järgi, juhtis 27.07.2016.a taaskord, s.o ühe aasta jooksul kolmandat korda, mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata, omab erilisi isikutunnust

§ 423

1 mõttes, ta täitis oma teoga

§ 423

1 objektiivse koosseisu ning olles teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus pani W.M kuriteo toime tahtlikult. 3.16.Valmar Kägo ja W.M süüdistus

§ 349

järgi Kohus mõistab Valmar Kägo ja W.M õigeks neile esitatud süüdistuses

§ 349

järgi, kuna neile süüdistuses etteheidetud teod ei vasta

§-s 349 sätestatud kuriteo koosseisule. W.M süüdistatakse selles, et tema andis 07.08.2014.a Valmar Kägole kasutamiseks enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi, ID kaardi, ja digitaalallkirjastamisel kasutatava parooli Valmar Kägole kasutamiseks ning tegi seda eesmärgiga omandada õigus saada U OÜ juhatuse liikmeks. Valmar Kägot süüdistatakse aga selles, et tema 07.08.2014.a kella 13:18 ajal, kasutades W.M ID kaarti, digiallkirjastas W.M nimel U OÜ organi otsuse, W.M uueks juhatuse liikmeks valimise kohta ning avalduse äriregistrile kande tegemiseks. Eeltoodut tegi Valmar Kägo eesmärgiga näidata W.M U OÜ juhatuse liikmena ning hõlbustada edasisi tehinguid liisingusõidukitega ning vabaneda ise vastutusest tehingute sõlmimise eest.

§ 349

näeb ette vastutuse selle eest, kui kasutatakse teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti või kui antakse enda nimele väljaantud tähtis isiklik dokument teisele isikule kasutamiseks eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Oma isikutunnistuse teisele inimesele loovutamine täidab küll

§ 349

objektiivse koosseisu, kuid

§ 349

subjektiivne koosseis ei kattu täielikult objektiivse koosseisuga ja nõuab 32 1-17-1477 lisaks tahtlusele objektiivse koosseisu asjaolude suhtes õiguste omandamise või kohustustest vabanemise eesmärki. Seetõttu on tarvis teha kindlaks, kas isikul, kellele teine inimene oma isikutunnistuse loovutab, on eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest. /RKKK otsus nr 3-1-1-71-10, p. 9.1/. W.M-ile esitatud süüdistusest nähtub, et tema andis oma ID kaardi Valmar Kägole eesmärgiga omandada õigus saada U OÜ juhatuse liikmeks, Valmar Kägo aga kasutas Marti W.M ID kaarti seleks, et näidata viimast U OÜ juhatuse liikmena ning hõlbustada edasisi tehinguid liisingusõidukitega ja vabaneda ise vastutusest tehingute sõlmimise eest. Seega oli süüdistuse kohaselt W.M ja Valmar Kägo eesmärk omandada W.M-ile , s.o dokumendi omanikule, õigus saada U OÜ juhatuse liikmeks ning nende käitumises puudub

§ 349

subjektiivne koosseis, s.o dokumendi kasutaja eesmärk omanda õigusi ja vabaneda kohustustest ning kohus mõistab W.M ja Valmar Kägo neile esitatud süüdistuses

§ 349järgi õigeks.

1. Karistuste mõistmine 4.
2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. H.J-ile , Valmar Kägole, X.W-le ja W.M-ile

§ 210

lg 2 järgi süüks arvatavate kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. W.M-ile ja X.W-le süüks arvatavate kuritegude toimepanemise eest

§ 344

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. W.M poolt toimepandud kuriteo eest

§ 345

lg 1 järgi on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistus või kuni kolmeaastane vangistuse ja

§ 4231

järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine H.J-ile , Valmar Kägole, X.W-le ja W.M-ile

§ 210lg 2 järgi süüksarvatavate kuritegude eest ei täida karistuse eesmärke.

Rahalise karistuse kohaldamine suures ulatuses toime pandud varavastaste kuritegude eest on kohtu hinnangul kohaldatav ainult juhul, kui tegemist on üksiku kuriteo episoodiga ehk nn juhusüüteoga. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt, omastamises suures ulatuses. Sanktsioonis ettenähtud kergemaliigiline karistus annaks kohtu hinnangul süüdlastele ebaõige signaali, et nende poolt toimepandu on ühiskonna jaoks vähese tähtsusega. Kohus arvestab karistuse liigi valikul ka väljamõistetavate tsiviilhagide suurusega ning leiab, et kannatanutel on õigus neile tekitatud kahjude hüvitamisele esmajärjekorras. Rahalise karistuse, kui karistuse eesmärkide saavutamisel, tuleb enne selle mõistmist selgitada, kas süüdlasel on selle tasumine võimalik. Seega ei oleks H.J-ile rahalise karistuse mõistmine võimalik ka tulenevalt asjaolust, et 18.12.2014.a kuulutati välja füüsilise isiku pankrot /VI kd tl 77-80/, tunnustatud nõudeid tema vastu oli enam kui 150 000 euro ulatuses. 33 1-17-1477 16.05.2016.a lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu, käimas on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus /VII kd tl 15-18/. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdlastele tuleb kõigi neile süüksarvatavate kuritegude toimepanemise eest kohaldada vangistust. Kohus lähtub karistuse mõistmisel sanktsioonide keskmistest määradest, arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ning mõistab vastavalt sellele karistus keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras.

§ 201

lg 2 järgi ettenähtud karistuse keskmiseks määraks on kaks ja pool aastat vangistust, mille kohus võtab aluseks karistuste mõistmisel. 4.2. Kohus hindab H.J-i süü tema rolli ja teopanust hinnates keskmisest suuremaks, tänu temale initsiatiivile sai võimalikuks omastamise toime panemine. Kohus loeb H.J-i karistust kergendavaks asjaoluks C OÜ-le kahju vabatahliku hüvitamise. H.J-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad, ta on varem süütegude eest karistamata. Kohus leiab, et arvestades H.J-ile süüks arvatavate kuriteoga tekitatud varalise kahju suurust, tuleb, mõjutamaks teda edaspidi kuritegusid mitte toime panema, teda karistada sanktsiooni keskmäärast kõrgema karistusega. Kohus mõistab H.J-ile

§ 201lg 2 p 1, 2, 4 järgi karistuseks kolm aastat vangistust.

Eelvangistuses viibitud kolm päev arvab kohus karistusaja ning loab kandmisele kuuluvaks karistuseks kaks aastat, üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust, mille jätab

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui H.J ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 4.3. Kohus hindab Valmar Kägo süü tema rolli ja teopanust arvestades

§ 201lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel keskmisest suuremaks.

Tema karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb kohtu hinnangul Valmar Kägole

§ 201

lg 2 p 2, 4 järgi karistuseks mõista 3 aastat vangistust, mille kohus jätab

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Valmar Kägo ei pane 3 aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 65

lg 1 alusel tuleb liita karistusele Harju Maakohtu 28.08.2017.a otsusega mõistetud rahaline karistus 120 päevamäära ehk 1200 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. 3.5. Kohus hindab X.W süü samaväärselt Valmar Kägo süüga keskmisest suuremaks, karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. X.W on varem süütegude eest karistamata. X.W-le

§ 344

lg 1 jä rgi süüks arvatavas kuriteos hindab kohus tema süü keskmisest väiksemaks, kuna tegemist on ühe kuriteo episoodiga. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mõistab kohus X.W-le

§ 201

lg 2 p 2, 4 järgi karistuseks 3 aastat vangistust ja

§ 344

lg 1 järgi 2 kuud vangistust,

§ 64

lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.Mõistetud vangistus jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui 34 1-17-1477 X.W ei pane 3 aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 3.6. Ka W.M süüd

§ 201

lg 2 p 1, 2, 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises hindab kohus tema teopanust ning tekitatud varalise kahju suurust arvestades keskmisest suuremaks, kuigi kohtus leidis tõendamist tema osalus nelja liisinguobjekti omastamises, on suure varalise kahju põhjustamine karistuse määra valikul määrava tähtsusega.

§ 344

lg 1 ja 345 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises hindab 1 W.M süü suuruse keskmiseks. Ka

§ 423järgi on kohtu hinnangul W.M süü keskmise suurusega.

W.M karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. W.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud kelmuse omastamise ja varguste eest. Kohus leiab, et arvestades W.M-ile süüks arvatava omastamisega tekitatud varalise kahju suurust, tuleb, mõjutamaks teda edaspidi kuritegusid mitte toime panema karistada teda sanktsiooni keskmäärast kõrgema karistusega. Teisalt arvestades W.M-ile süüks arvatavat dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise ja sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise episoodi, piisab, mõjutamaks teda edaspidi kuritegusid mitte toime panema karistada teda sanktsiooni keskmäärast madalamate karistustega. Arvestades sellega, et tegemist on varem korduvalt karistatud isikuga, kuid peale käesolevaid kuritegusid pole ta uusi kuritegusid rohkem toime pannud, seega ei ole alust eeldada, et ta tulevikus jätkaks kuritegude toimepanemist. Reaalne vangistus ei ole teosüüd ja eelmisi karistusi ning välja mõistetud tsiviilhagide tasumise vajadust arvestades vajalik, kohtu hinnangul on katseaeg koos käitumiskontrollile allutamisega piisav tagamaks isiku õiguskuulekas käitumine. Kohus mõistab W.M-ile

§ 201

lg 2 p 1, 2, 4 järgi karistuseks 3 aastat vangistust,

§ 344

lg 1 järgi karistuseks 4 kuud vangistust,

§ 345

lg 1 karistuseks 6 kuud vangistust ja

§ 4231

järgi karistuseks 3 kolm kuud vangistust ning

§ 64

lg 1 mõistab liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel ja liita antud karistusele Harju Maakohtu 31.08.2015.a otsusega mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära ehk 640 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 16 päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 4 kuud ja 14 päeva vangistust, mille jätab

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui W.M ei pane 4 aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4.Tsiviilhagid 4.

1. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalmenetluses võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega, tsiviilhagil peab olema piisav seos kriminaalmenetluse esemega ning ta peab olema suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele. Kõik käesolevas kriminaalasja esitatud tsiviilhagid vastavad eeltoodud nõuetele. 35 1-17-1477 VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning nõudest lähtudes nõudest. 4.
2. 04.12.2014.a on N AS (N AS) poolt esitanud tsiviilhagi /I kd, tl 27-31, 155-157/ varalise kahju hüvitamiseks summas 134 590, 06 eurot eurot ning palub selle välja mõista H.J-ilt . Kannatanule on tekitatud kahju järgnevalt: Liisingulepinguga nr X OÜ U võttis kasutusvaldusesse antud sadulveoki Scania R420 tehasetähisega X, reg märgiga XXXXXX, jääkmaksumusega 23 332, 01 tagastamata jätmisega ja liisingulepingu võlgnevusega summas 2 383, 74 eurot, kokku 25 715, 75; Liisingulepingu nr X OÜ U kasutusvaldusesse antud sadulveoki Scania R500 tehasetähisega X, reg märgiga XXXXXX, jääkmaksumusega 29 323, 54 eurot ja liisingulepingu võlgnevusega summas 9 519, 46 eurot, kokku 38 843 eurot; Liisingulepinguga nr X OÜ U kasutusvaldusesse antud poolhaagise Krone SDP27 tehasetähisega X, reg märgiga XXXXX956GT, mille jääkmaksumus 10 610, 49 eurot ja liisingulepingu võlgnevusega summas 3 444, 55 eurot, kokku 14 055, 04 eurot; Liisingulepinguga nr X OÜ U kasutusvaldusesse antud poolhaagise Kögel SN24 tehasetähisega X, reg märgiga XXXXX, mille jääkmaksumus 9645, 91 eurot ja liisingulepingu võlgnevusega summas 3131, 40 eurot, kokku 12 777, 31 eurot; Liisingulepinguga nr X OÜ U võttis kasutusvaldusesse antud sadulveoki Scania R500 tehasetähisega X, reg märgiga XXXXX, mille jääkmaksumus 32 334, 58 eurot ja liisingulepingu võlgnevusega summas 10 444, 38 eurot, kokku 42 778, 96 eurot. Kannatanule kahju tekkimine ja süüdistavate poolt kahju tekitamine nähtub kohtuotsuse p-s 3.8., 3.9., 3.
3. sisalduvast tõendite analüüsist. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolus. Tekitatud kahju suurust tõendavad N AS (N AS) tsiviilhagi lisad 21-25, liisingulepingute arvete ja laekumiste väljavõtted /VII kd tl 139-144/, millest nähtub, et liisingulepingu nr X eseme tagastamata jätmisega on hagejale tekitatud kahju kokku 25 715,75 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest ja liisingulepingu võlgnevusest; liisingulepingu nr X eseme tagastamata jätmisega on hagejale tekitatud kahju kokku 38 843 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumuset ja liisingulepingu võlgnevusest; liisingulepingu nr X eseme tagastamata jätmisega on hagejale tekitatud kahju kokku 14 055, 04 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumuset ja liisingulepingu võlgnevusest; liisingulepingu nr X eseme tagastamata jätmisega on hagejale tekitatud kahju kokku 12 777, 31 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumuset ja liisingulepingu võlgnevusest; liisingulepingu nr X eseme tagastamata jätmisega on hagejale tekitatud kahju kokku 10 444, 04 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumuset ja liisingulepingu võlgnevusest; Harju Maakohtu 6.02.2018.a tagaseljaotsusega rahuldati N AS hagi U OÜ vastu ning mõisteti kostjalt välja N AS kasuks põhivõlgnevus 129 407, 23 eurot, sissenõudekulu 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 20 392, 77 eurot. / VII kd, tl 12-14/ Harju Maakohtu
4. mai
5. a määrusega jäeti N AS hagi H.J-i osas läbi vaatamata. Kohus viitab määruses pankrotiseaduse §-dele 43 lg 2 ja 4 lg 1 ning jätab N AS nõude H.J-i vastu läbi vaatamata leides, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad 36 1-17-1477 esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuetet rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt välistab jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel samas asjas uue kohtusse pöördumise. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagi esitatud H.J-i vastu, tegemist ei ole vaidlusega samade poolte vahel, mistõttu puudub N AS (N AS) poolt H.J-i vastu hagiga kohtusse pöördumist välistav asjaolu. Pärnu Maakohtu 16.mai 2016.a määrusega / VII kd , tl 15-18 / lõpetati pankrotimenetlus H.J-i suhtes, kõnealusest määruses nähtub, et N AS ei ole esitanud eelviidatud liisingulepingutest tulenevaid nõudeid H.J-i vastu pankrotimenetluses, seega on puudu