lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Mehis Kasonen, T. R., Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: L.U , ik: XXX; elukoht: xxxx, e-post: xxxx. Kaitsja: Taira Aasa, OÜ Aasa Legal Services jurist. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada L.U Tähe kaebus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija T. R. 20.06.2023 otsusele nr 2317,23,005386 L.U Tähe karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 eurot osaliselt. 2. Tühistada Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija T. R. 20.06.2023 otsus nr 2317,23,005386 L.U Tähe karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 eurot osaliselt, s.o määratud rahatrahvi tasumise tähtaja osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 eurot selles, et menetlusalune isik 31.05.2023 kell 15.03 Sõle tänava, Vabriku tänava ja Ädala tänava vahel, liikudes Ädala tänava suunas, Põhja-Tallinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1, 3 keeldusid ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Menetlusalune isik esitas otsusele kaebuse ja märkis kaebuses, et ta omas juhtimisõigust alates 1988 ning osales juhina liikluses 15 aastat.
lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid.
lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse L.U Tähele ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta ja seda isikuna, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, siis analüüsib kohus, kas L.U on 31.05.2023 juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ja isikuna, keda on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et L.U Tähe tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel, et isik on rikkunud
lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid, kuivõrd isikul puudus vastava kategooria juhtimise õigus ja isik oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Transpordiameti andmete päringu vastusest politseiasutustele nähtub, et Transpordiameti liiklusregistri andmetel L.U Tähel juhtimisõigus puudub. Seega ei olnud L.U Tähel temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal ega ka päringu tegemise aja, s.o 02.06.2023 seisuga kehtivad juhilubasid. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Transpordiameti andmete väljatrüki kohaselt L.U Tähel seisuga 31.05.2023 juhtimisõigus puudus ning juhtimisõiguse olemasolu ei tõenda ka kaebuse esitaja esitatud päringud Transpordiametile arhiiviandmete saamiseks ega ka L.U Tähe väited selle kohta, et tal on juhtimisõigus olnud, kuid juhiluba on varastatud. Vastavalt
lg 2 sättele tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel, milleks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba,
nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. L.U Tähel ei ole ei kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti nagu ei kinnita juhtimisõiguse olemasolu ka liiklusregistri andmed. Sellistest asjaoludest saab tulla järeldusele, et L.U Tähel ei ole kehtivat juhtimisõigust ning sõidukit juhtides rikub L.U
Seega rikkus menetlusalune isik 31.05.2023 sõidukit juhtides
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Lisaks sellele on menetlusalusele isikule ette heidetud, et ta pani
lg 1 ettenähtud väärteo toime isikuna, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega ta pani toime
lg 1 p 3 keelu rikkumise ja sellega ka
Kohtule esitatud väärteotoimikust nähtuvalt on väärteotoimikus 11.06.2022 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on L.U kõrvaldatud sama sõiduki juhtimiselt 4 11.06.2022 kell 22.05 ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise põhjuseks on olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine (
lg 2 p 3) ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise lõppemise tingimuseks on juhtimisõiguse saamine. Kuivõrd L.U ei ole senini juhtimisõigust saanud, siis on 11.06.2022 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus senini kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kuna L.U Tähel ei olnud 31.05.2023 vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ja teda oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu ning see otsus oli ka juhtimisõiguse puudumise tõttu kehtiv, pani L.U 31.05.2023 sõidukit juhtides toime ka
lg 1 p 3 keelu rikkumise, kuivõrd mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§le 91. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et L.U on täitnud
lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kaebuse esitaja on kaebuses väitnud, et kui ta on erijuhtumitel (vastava kategooria juhtimisõiguseta isikuna) istunud autorooli, siis ei ole kunagi rikkunud liiklus reegleid. Teab liiklusreegleid väga hästi ja liikleb korrektselt ja kohusetundlikult. Kohus leiab, et juhul, kui isik teab liiklusreegeid väga hästi, siis teab ta ka seda, et vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ei tohi sõidukit juhtida ning juhul, kui isik seda siiski teeb, siis ta just rikubki liiklusreegleid ja teda karistatakse. Seega juhul, kui isik vastava kategooria juhtimisõiguseta isikuna sõidukit juhtima asub, ei saa ta käituda kohusetundlikult, kuivõrd sõidukit juhtides rikub ta juhile sätestatud keeldu ning sellise keelu rikkumine näitab kohtu arvates kohusetunde puudumist. Kohusetundlik inimene hoidub juhtimisõiguse puudumisel sõiduki juhtimisest. Seda, et menetlusalusel isikul juhtimisõigust ei ole, näitab kohtu arvates ilmekalt asjaolu, et kaebuse esitajat karistati 11.06.2022 toime pandud samalaadse väärteo eest rahatrahviga, mille tasumisega tekkisid tal raskused. Seejuures karistati teda
lg 2 ettenähtud väärteo eest, s.o samalaadse väärteo toimepanemise eest, kuivõrd teda oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ka 29.08.2020 ning kõrvaldamise põhjus oli sama: vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine. Seega on kaebuse esitaja aastaid teadlik juhtimisõiguse puudumisest ning korduvad pöördumised Transpordiameti arhiivi tema juhtimisõigust ei taasta ja juhtimisõiguse saamiseks pidanuks kaebuse esitaja astuma samme, mida näeb ette liiklusseadus. Seega leiab kohus, et antud juhul on kaebuse esitaja teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd kaebuse esitaja teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka tahtis seda. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ning pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja keda oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 5 kohtuesindusgrupi eriasjade uurija T. R., kes on politseiametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 31 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 eurot.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni piires. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning juhul, kui korduvalt samalaadseid süütegusid toime panevas isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest, võib ka keskmise süü korral määrata või mõista karistuse üle keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kohtumenetluses. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Väärteotoimikus leiduvast Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kaebuse esitajal üks kehtiv väärteokaristus
Karistusandmetest nähtuvalt on karistus määratud 11.06.2022 toime pandud väärteo eest ja kuigi karistus määrati 04.07.2022 otsusega, on otsus täidetud alles 15.05.2023. Seejuures on kaebuse esitajat karistatud
lg 2 ettenähtud väärteo eest, s.t selle eest, et ta on juhtinud sõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isikuna, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, s.t teda on eelnevalt karistatud täpselt samasuguse väärteo toimepanemise eest. Kaebemenetluse käigus esitas kohtuvälise menetleja esindaja täiendava tõendina 29.08.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning selle otsuse kohaselt kaebuse esitaja kõrvaldati sõiduki juhtimiselt taaskord samal põhjusel, s.t 6
lg 2 p 3 sätestatud alusel, s.o vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seejuures on teda sellise süüteo toimepanemise eest karistatud
Kuivõrd kaebuse esitaja oli vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumise tõttu sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kaebuse esitajal ei olnud 11.06.2022 endiselt juhtimisõigust, pani ta 11.06.2022 toime
Sellele järgnevalt, olles üheselt teadlik sellest, et tal ei ole endiselt juhtimisõigust, pani ta 31.05.2023 taaskord toime samasuguse süüteo. Seejuures määrati talle 21.09.2020 otsusega
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 400 eurot, seejärel pani ta toime
lg 2 ettenähtud väärteo ja 04.07.2022 otsusega karistati teda rahatrahviga 600 eurot. Kuigi kaebuse esitajal oli raskusi rahatrahvi tasumisega ja ta oli võimeline viimase rahatrahvi ära tasuma alles 15.05.2023, pani ta uue
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime juba kahe nädala möödudes rahatrahvi tasumisest, s.o 31.05.2023. Kohus leiab, et kuna 400 eurone rahatrahv ja 600 eurone rahatrahv samalaadsete väärtegude toimepanemise eest kaebuse esitajat korrale ei kutsunud, ei saa järjekordse samalaadse õigusvastase teo eest määratav karistus olla väiksem kui eelmine karistus või sellega võrdne. Uue samalaadse süüteo toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Kaebuse esitaja korduv ja samalaadne õigusvastane käitumine näitab, et ka keskmises määras määratud rahatrahv teda õiguskuulekusele ei sunni ja kaebuse esitaja soovib jätkuvalt juhina liikluses osaleda vaatamata sellele, et tal juhtimisõigus endiselt puudub. Mitmel korral väärtegude toimepanemise eest määratud karistused ei ole talle meelde tuletanud, et ta mootorsõidukit juhtida ei tohi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et juba eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt ei ole võimalik määratud karistust kergendada, kuivõrd varasemad järjest suuremad rahatrahvid ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki saavutanud ning kinnistamaks kaebuse esitajas arusaama keelunormi kehtivusest tuleb kaebuse esitajat mõjutada sanktsioonis ettenähtud karistuse maksimummääraga. Seda on kohtuväline menetleja ka teinud. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib mootorsõiduki juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebuse esitajal see õigus endiselt puudub. Kaebuse esitaja on õigustanud end sellega, et tal on juhtimisõigus olnud, kuid ükski kohtule esitatud tõend seda ei kinnita. Ka asjaolu, et kaebuse esitaja on asunud oma juhtimisõigust taastama, ei muuda tema korduvat ja sama õigushüve riivavat õigusvastast käitumist olematuks. Kohus leiab, et senikaua, kuni isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, puudub tal ka õigus selle kategooria mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus ettenähtud sanktsiooni maksimaalmääras on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega ning loodetavasti sunnib see karistus kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele ja annab signaali ka teistele liiklejatele õiguskuulekuse vajalikkusest liikluses. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline tühistamine. Küll on kaebuse esitaja kaebemenetluses taotlenud alternatiivselt määratud karistuse ositi tasumisele määramist. Kaitsja taotles küll määratud rahatrahvi ositi tasumisele määramist pooleteise aasta jooksul, kuid kohus sellist tähtaega kohaldada ei saa, kuivõrd vastavalt KarS § 66 lõikele 3 ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. 7 KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et väärtegu menetlev kohtuväline menetleja või kohus saab menetluse lõppedes lahendit koostades ja karistusena rahatrahvi määrates või mõistes määrata karistuse tasumise ositi. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja väärtegu menetledes määranud karistuseks rahatrahvi ning kui menetlusalune isik oleks esitanud kohtuvälisele menetlejale vastava taotluse, saanuks kohtuväline menetleja määrata rahatrahvi tasumise ositi. Väärteoasjas sellist taotlust ei nähtu ja kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumist ositi ei määranud. Käesoleval juhul vaatab kohus läbi kaebust ja jätab kaebuses esitatud taotluse karistuse kergendamiseks rahuldamata. Seega ei tee kohus karistuse osas uut otsust ega mõista ka karistust ning kohtu arvates ei saaks kohus, kui ta jätab määratud karistuse muutmata, kaebemenetluses muuta kohtuvälise menetleja otsust. VTMS § 209 lg 2 sätestab võimaluse rahatrahvi täitmise tähtaega edasi lükata, kuid sellisel juhul peab olema otsus jõustunud ja rahatrahvi täitmist saaks edasi lükata rahatrahvi kohaldanud menetleja, s.o kas lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja, tehes seda süüdlase avalduse alusel. Kaebuse esitamise tõttu aga otsus jõustunud ei ole ning VTMS § 209 lg 2 sätet kohaldada ei ole võimalik. Seetõttu peab kohus tühistama vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse täitmise tähtaja osas ja tegema uue otsuse, millega määrab otsuse täitmise uue tähtaja enne otsuse jõustumist. KarS § 66 lg 2 kohaselt saab kohus määrata rahatrahvi ositi tasumisele vaid mõjuvatel põhjustel, s.t süüdlane peab tõendama, et rahatrahvi ositi tasumisele määramiseks on põhjused ja need on mõjuvad. Vaatamata esialgsele kaebusele, erinevate tähtaegade andmisele ja kaebemenetlusele ei suutnud kaebuse esitaja ega tema kaitsja mingeid tõendeid esitada. Alles pärast istungi edasilükkamist ja tähtaja andmist esitas kaebuse esitaja pangakonto väljavõtted, milledest nähtuvalt on kaebuse esitajal mitmed rahalised kohustused erinevate krediidiasutuste ees. Seejuures õpib kaebuse esitaja uut eriala ning tema sissetulek on suhteliselt väike võrreldes olemasolevate rahaliste kohustustega ja rahatrahvi näol lisanduva rahalise kohustusega. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid viitavad sellele, et kohtuvälise menetleja otsuses määratud rahatrahvi tasumise seadusest tulenev lühike tähtaeg muudab kõigi rahaliste kohustuste kohase täitmise võimatuks ning mõjutaks oluliselt kaebuse esitaja majanduslikku toimetulekut. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks hinnata kohtule esitatud põhjuseid mõjuvateks ja piisavaks selleks, et määrata määratud rahatrahvi tasumine tasumisele ositi KarS § 66 lg 3 sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.