KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 8. mai 2020 Kriminaalasja number 1-17-7802 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Erkki Hirsnik Kriminaalasi G.P süüdis

§ 197

lg 1 ja § 123 lg 1 järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Tõlk Alla Lašmanova Kohtuistungi toimumise aeg

1. veebruar 2020, Tartu Kohtuistungil osalesid süüdistatav G.P, tema kaitsjad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaadi abi Aleksandr Tsemin, vanemprokurör Anneli Pärt Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi 2019 otsus Apellatsiooni esitaja vanemprokurör Anneli Pärt Prokurör vanemprokurör Anneli Pärt Süüdistatav G.P , isikukood: XXX, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsjad vandeadvokaat Aivar Pilv, vandeadvokaadi abi Aleksandr Tsemin RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. märtsi 2019 otsus osas, millega G.P mõisteti süüdistuses

§ 197

lg 1 järgi õigeks, jäeti läbi vaatamata kannatanute tsiviilhagid ning menetluskulude osas.

1. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
2. Mõista G.P süüdi

§ 119lg 2 järgi ja karistada 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu vangistusega.

2.2.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta G.P-le mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui G.P ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest.

2.

1. Välja mõista G.P-lt VÕS § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 (kümme tuhat) eurot ja VÕS § 130, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel varalise kahju hüvitisena 411 (nelisada üksteist) eurot 29 senti I.B. i kasuks (XXXXXXXXXXX, Swedbank). Välja mõista G.P-lt VÕS § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel mittevaralise kahju hüvitisena 5000 (viis tuhat) eurot S.J. i kasuks. Välja mõista G.P-lt VÕS § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel mittevaralise kahju hüvitisena 5000 (viis tuhat) eurot I.Z. i kasuks. G.P-lt välja mõistetud tsiviilhagide hüvitamisega viivitamisel tuleb tsiviilhagide summadelt tasuda viivitusintressi VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõuete täitmiseni. 2.
2. Välja mõista G.P-lt sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud kokku summas 1370 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend) eurot 10 senti. 2.
3. Maakohtu menetluses tekkinud kaitsjatasud seoses valitud kaitsjatega – jurist Silvi Erro osutatud õigusabi summas 5500 eurot ja vandeadvokaat Jaak Siimu osutatud õigusabi summas 43 446,20 eurot – jäävad süüdistatav G.P enda kanda.
4. Muus osas jätta Viru Maakohtu
5. märtsi 2019 otsus muutmata.
6. Apellatsioon rahuldada.
7. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav G.P kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks 5203 (viis tuhat kakssada kolm) eurot 34 senti. Süüdistatava G.P-l tasuda väljamõistetud maakohtu menetluse kulud ja sundraha otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS
8. G.P-le esitati süüdistus

§ 197lg 1 järgi selles, et tema, olles Ida

Virumaal Vaivara vallas ehitatava Auvere elektrijaama välise tuhaärastuse jaoskonna projektijuht ja seejuures Auvere elektrijaama ehitamise tellija Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (edaspidi NEJ) esindaja, s.o olles isik, kelle kaudu kooskõlas NEJ ja Eesti Energia Tehnoloogia Tööstus AS (edaspidi EET) ehitust lõpetava ühisprogrammi (edaspidi „katsetuste programm“) punktiga 2.7 toimus Auvere elektrijaama välise tuhaärastuse süsteemi firmade Alstom ja Claudius&Peters paigaldatud seadmete

1. etapi käivitus-seadistustööde üldine koordineerimine, rikkus TTOS § 4 lg-te 2, 3 4²; samuti Eesti Vabariigi Valitsuse 30.04.2009 määruse nr 74 Tervise ja tööohutuse nõuded § 3 lg 1 ja § 6 lg 3 p 1 ning Eesti Energia Narva lend- ja jääktuha ladustamise juhendi punktide 2.3.3 ja 2.3.5 sätteid (välja toodud täpsemalt süüdistusaktis). G.P ajavahemikul alates 18.12.2014 kuni 06.01.2015, tegutsedes kuritegeliku enesekindlusega, kategooriliselt lükanud tagasi Claudius&Peters ja EET esindajate põhjendused peatada käivitus-seadistustööd välise tuhaärastuse jaoskonnas allpool põhjatuha 2 punkrit kuni nende poolt käivitus-seadistustööde läbiviimise käigus tekkinud tehniliste küsimuste lahendamiseni koos tuhatootja ja samuti veel NEJ bilanssi üleandmata sisemise tuhaärastuse seadmete, mille hulka kuulub ka firma Alstom punker, omanikega, kui koordinaator ei teavitanud Alstomi nende seadmete peatamisest ja vajadusest peatada põhjatuha etteanne punkrisse, ei lahendanud tootmisprotsessi koordineerimise ja tuha ärastamisega seotud küsimusi töövõtjate Alstom ja EET vahel, kes töötasid teineteistest sõltumatult ehitatava elektrijaama erinevates piirkondades, nõudis järjekindlalt Alstomi seadmete katsetuste jätkamist punkrisse tuha etteandega, sel moel lõi arvestamatu olukorra tuhapunkri ületäitumise ja tuha osalise tsementeerumise tõttu punkri allosas, kasutades ära töötajate alluvuse ebaselget süsteemi märkimisväärse koguse alltöövõtjate ja tööjõu rendi tõttu, samuti alluvate juhtkonnast sõltuvust, ületades oma võimupiire ja ametijuhendiga sätestatud pädevust, EET poolt katsetuste juhi puudumisel, kes ainsana vastavalt katsetuste programmi punktile 2.6 omab õigust anda korraldusi ja juhtida käivitus-seadistustöid, võtnud endale omaniku ja veel NEJ bilansi andmata ja üleandmata seadmete käivitus-seadistustööde juhi funktsioonid, ebaseaduslikult andis korraldused mitte ainult käivitus-seadistustöödeks, vaid ka nende seadmete remondiks ja punkris tuhaärastuse süsteemi seiskumise põhjuste kõrvaldamiseks, juhtis nende tööde läbiviimist, võttis ise vahetult neist töödest osa, seejuures ei kindlustanud töötajate ohutust, mis oli vastuolus tema enda poolt kooskõlastatud katsetuste programmi punktidega 3.1.1.1., 3.1.1.2, 3.1.2., 3.1.11., 3.3.
2. (täpsemalt süüdistusaktis). Samuti rikkus G.P sellise tegevusega enda ametijuhendi punkti 5.1., mille kohaselt piirdus tema pädevus kvaliteedijuhtimisel vigade kõrvaldamiseks korrigeerivate tegevuste soovitamast ja rakendamist; punkti 12.5., millest tulenevalt oli tema ülesandeks projekti raames ressursside juhtimisel juhtida töid, pöörates erilist tähelepanu värskelt kaasatud personali tootlikkusele; samuti punkti 25.2., millest tulenevalt oli G.P kohustuseks teha kindlaks tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnaga seotud riskid, nõuded ja olemasolevad vastutused. Nii 06.01.2015 kell 10.00 on G.P jätnud lahendamata tehnilised ja organisatsioonilised küsimused EET, Alstom AS ja Claudius&Peters esindajatega (Claudius&Peters esindajad olid lahkunud Eestist ja keelanud käivitus-seadistustööde jätkamise, kuni tehniliste probleemide lahendamiseni, millest G.P oli kirjalikult teavitatud), taas omavoliliselt, mõistes tuha väljapaiskumise ohtu punkrihoones, omal algatusel, teades, et objektil puuduvad inimesed, kel on õigus juhtida käivitus-seadistustöid ja remonditöid, samuti kontrollida neid töid, jõudnud ehitatavasse Auvere elektrijaama, sisenes bagerpumplasse, kus sel momendil viibisid dubleerimisele lubatud isikud (stažeerimine EET insener-tehnilise koosseisu tehniliste esindajate kontrolli all), kuid kel ei olnud õigust iseseisvalt töötada: motorist – operaator A.M. ja lukksepp S.T. NEJ-st ja koolitatav lukksepp EET-st V.B. . G.P , kasutades oma ametiseisundist tulenevat autoriteeti, andis korralduse lukkseppadele S.T. ile ja V.B. ile minna temaga koos põhjatuha punkrihoonesse, et välja selgitada probleemid, mis on seotud Claudius&Peters seadmete normaalse töövõimega ja teostada nende seadmete remont, seejuures teades, et EET poolt käivitus-seadistustööde eest vastutav P.P. lahkus sel päeval töölt, ootamata ära teist vastutavat isikut P.P. lu asemele, ignoreerides EET projektijuhi A.R. u nõudmisi peatada käivitus-seadistustööd Claudius&Peters spetsialistide Saksamaalt naasmiseni ja tema soovitusi vedada tuhk välja veotranspordiga, omavoliliselt, olles põhjatuha punkrihoones, hakkas tegelema seadmete remonditööde korraldamisega. Teatud aja jooksul alates kella 10.00 kuni kella 13.45 G.P andis erinevaid korraldusi V.B. ile ja S.T. ile tuhaärastussüsteemi seiskumise põhjuste otsingul ja nende kõrvaldamisel, mis olid seotud tuha liikumisega, samuti telefonitsi andis korraldusi motorist A.M. ile käivitada seadmed puldist, mis asub bagerpumplas, seejuures G.P , teades, et hoones viibivad käivitus-seadistustööde ning remonttöödega mitte seotud EET keevitajad S.J. ja S.G. , ei eemaldanud nimetatud töötajaid põhjatuha 3 punkrihoonest, jätkas remonditööde läbiviimist ja seadmete käivitamist. Kella 13.45 paiku, olles punkrihoone kolmandal kõrgusel, tekkinud tuhaummistuse ja selle kõrvaldamise otsingul G.P andis korralduse lukksepp S.T. ile avada punkrist tuha edasi pneumorenni etteande liini sulgevast mehaanilisest siibrist allpool asuva tehnoloogilise vaatlusluugi kaas, st G.P andis S.T. ile korralduse sulgeda siiber, omamata selleks õigust, kuna siibritega manipuleerimine võis toimuda eranditult Alstomi spetsialistide poolt, keda isegi ei teavitatud läbiviidavatest töödest. Veendumata selles, kas S.T. sulges siibri täielikult, kuna S.T. oli teatanud G.P-le, et siibrit lõpuni sulgeda ei õnnestu, ignoreeris S.T. i teadet ja jätkas korralduste andmist S.T. ile nimetatud luugi kaane mahavõtmiseks, teades, et punker nende kohal on 99% ulatuses tuhaga täidetud. S.T. , kel ei olnud piisavalt tehnilisi teadmisi, täitis G.P ebaseadusliku korralduse ja võttis luugi kaane maha. G.P , kes sel momendil oli jaoskonnas ainsaks juhtlüli esindajaks, eirates elementaarseid tööohutuse nõudeid, sel moel tekitades ohu, et S.T. i poolt avatud luugi kaudu võib tuhk välja paiskuda, hakkas vaatama kaasavõetud taskulambi abil pneumorenni sisemisi seinu, kuhu tuhk oli kinni jäänud. Mõistes ja teadvustades, et pneumorennis on märkimisväärne kogus tuhka, ikkagi ei võtnud midagi ette evakueerimaks punkrihoonesse jäänud töötajaid, vaid vastupidi, jätkas otsingut, et kõrvaldada tuha läbimatuse põhjus. G.P saatis S.T. i bagerpumplasse kotte tooma, et võtta tuhaproov, aga ise, pannud luugi kaane kohale tagasi, hoides seda käega kinni, püüdis seda kinnitada, mõistes, et võib toimuda tuha väljapaiskumine, kuna tuhka hakkas väikestes kogustes nimetatud luugist välja pudenema, mis ei lasknud luugi kaant kinnitada kinnituselementidega. Seoses sellega G.P andis korralduse tema kõrval olnud lukksepp V.B. ile osutada abi luugi kaane kinnihoidmisel. V.B. , nõustunud G.P korraldusega, hoidis mõnda aega luugi kaant, püüdes seda uuesti kinni keerata, kuni G.P saatis ta hoone alumisele korrusele vastu võtma G.P korraldusel remonditööde läbiviimiseks V.B. i poolt telefonitsi kohale kutsutud EET lukkseppi I.Z. it ja I.B. i, kellel puudus õigus sellelaadsete tööde tegemiseks. Pärast seda, kui V.B. oli luugi juurest lahkunud, läbi selle avatud tehnoloogilise vaatlusluugi toimus punkris oleva tuha väljapaiskumine, tuhk täitis lühikese aja jooksul kogu põhjatuha punkrihoone ja ohustas hoones viibinud töötajate elu ja tervist. G.P korraldusel avatud tehnoloogilise luugi kaudu tuha väljapaiskumise tagajärjel ei pääsenud hoonesse jäänud töötajad välja ega saanud ennast päästa kõrvalise abita ning üksnes tänu sidusfirmade töötajate abile õnnestus päästa lukksepad I.Z. , I.B. ja V.B. , S.G. ja S.J. . Juhtunud tööõnnetuse tagajärjel oli I.Z. ile, I.B. ile ja V.B. ile tekitatud äge kopsupuudulikkus, mis tekkis võõrkeha (põlevkivituhk) sattumisest hingamisteedesse, hingamisteede põletus, kopsupõletik, hingamisteede söövitus, silma sarv- ja limaskesta söövitus ehk rasked tervisekahjustused. Samuti S.J. ja S.G. said eelkirjeldatud tööõnnetuse tagajärjel tervisekahjustusi, mis põhjustasid astma ehk samuti raske tervisekahjustuse. Samuti süüdistati G.P

§ 123

lg 1 järgi, kuid sellest süüdistusest prokurör maakohtu istungil loobus, maakohus mõistis süüdistatava õigeks ning apellatsioonimenetluses seda ei vaidlustatud. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE APELLEERITAVA OSA SISU 2. Viru Maakohtu 14.03.2019 otsusega mõisteti G.P õigeks

§ 197

lg 1 järgi ning seoses prokuröri süüdistusest loobumisega mõisteti G.P õigeks ka süüdistuses

§ 123lg 1 järgi. Kr

MS § 310 lg 2 alusel jäeti kannatanute S.J. i ja I.Z. i tsiviilhagid mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000 eurot ning I.B. i tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise 4 nõudes summas 10000 eurot ning varalise kahju hüvitamise nõudes summas 411,29 eurot läbi vaatamata. Edasine käsitlus puudutab üksnes süüdistust

§ 197lg 1 järgi.

3. Maakohus leidis, et G.P tuleb süüdistuses

§ 197

lg järgi õigeks mõista, kuna süü ei ole tõendamist leidnud ning maakohtu hinnangul ei ole G.P etteheidetavas kuriteos subjekt. 3.1. Objektiivsed tunnused seisnevad töötervishoiu- või tööohutusnõuete sellises rikkumises, mille tagajärjel tekitati inimesele raske tervisekahjustus (lg 1) või põhjustati inimese surm (lg 2). Tervishoiu- või tööohutusnõuete eiramine võib seisneda kohustusliku käitumisviisi järgmise eiramises või kehtestatud nõuete ebatäpses täitmises, s.o nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramine on subsumeeritav üksnes juhul, kui selle tagajärjel tekitati inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustus või põhjustati inimese surm. Kui töötervishoiu- või tööohutusnõuete rikkumine seisneb tegevusetuses, tuleb põhjusliku seose olemasolu üle otsustamisel vastata küsimusele, kas süüdlase tegutsemise korral oleks tagajärg jäänud saabumata. Koosseisupärase teo esinemine tegevusetusdelikti puhul eeldab esimese tõendamisele kuuluva asjaoluna õnnetuse tekkemehhanismi selgitamist. 3.2.

§ 197

kirjeldatud kuriteo subjekt on isik, kellel on kohustus järgida või juhendada töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist ning kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu saabus koosseisuline tagajärg. TTOS § 16 lg 2 näeb ette tööandja kohustuse määrata oma töötajate hulgast töökeskkonnaspetsialist, kes täidab töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. TTOS § 13 lg 3 järgi ei vabasta töökeskkonnaspetsialisti nimetamine tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. 3.

1. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste hulka kuuluvate tegude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seevastu koosseisupärase tagajärje suhtes eeldab käesolev süüteokoosseis ettevaatamatust.
2. Käesolevas asjas on põhiprobleem selles, kas G.P saab ja peab vastutama

§ 197lg 1 järgi 5 kannatanule raske tervisekahjustuse põhjustamise eest.

4.1. Süüdistuse aluseks olev säte on koosseisutüübilt blanketne ja materiaalne. Selle sisustamiseks tuleb pöörduda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) ja vastavat valdkonda reguleeriva seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktide poole. TTOS § 4 lõige 2 määratleb, et tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu, ning TTOS § 12 lõige 1 sedastab, et tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. See tähendab, et töötajate tervis ja tervishoid on ühtemoodi oluline, olenemata konkreetsest tööst või töötamise kohast. TTOS-ist tulenevalt on tööandja see, kes kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Mingeid erisusi rendipindade kasutamisel ei ole. Vastutajaks on tööandja, mitte hoone omanik või keegi kolmas. Seetõttu tasub tööandjal oma ettevõtte tegevuseks pindade rentimisel mõelda, kuidas tagada oma töötajatele nõuetekohased töötingimused. TTOS § 16 sätestab, et töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. 5 4.2.

§ 197

lg 1 kuriteo subjekt on spetsiaalne – need on isikud, kelledele on nende ametikohustustega või vahetult erikorraldusega pandud kohustus kindlustada töötervishoiu ja tööohutusalaste eeskirjade täitmine kindlaksmääratud tööpiirkonnas. Kuna subjekt on spetsiaalne, siis on selleks isikuks isik, kelle kohta on tehtud käskkiri temale kohustuste seadmisest ohutusalaste eeskirjade täitmise kontrollimise ja vastavate töötingimuste kindlustamise kohta või on need kohustused temale seatud töölepingu järgselt või erikokkuleppel.

1. G.P töötas alates 26.06.2007 NEJ Arenduse teenistuse tehnilise arenduse osakonna projektijuhi ametikohal. Ametikoha nimetuseks on projektijuht. Ametikoha eesmärgiks on investeerimisprojektide ja uurimistööde juhtimine. Ametijuhendi kohaselt oli tema ülesanneteks projektijuhtimise edukuse tagamine ja näitamine (p 1); huvipoolte juhtimine (p 2); projekti nõuete ja eesmärkide juhtimine (p 3); riskide ja võimaluste juhtimine (p 4); kvaliteedijuhtimine (p 5); projekti organisatsiooni loomine (p 6); meeskonnatöö juhtimine (p 7); probleemide lahendamine (p 8); projekti struktuuride loomine (p 9); mahu ja tulemite haldus (p 10); projekti faaside ja aju juhtimine (p 11); ressursside juhtimine (p 12); kulu ja finantseerimise juhtimine (p 13); hangete ja lepingute juhtimine (p 14); muudatuste juhtimine (p 15); kontroll ja aruandlus (p 16); info ja dokumentatsiooni haldamine (p 17); kommunikatsiooni juhtimine (p 18); projekti käivitamine (p 19); projekti lõpetamine (p 20); läbirääkimine (p 21); konflikti ja kriisi haldamine (p 22); usalduse loomine (p 23); eetilisuse tagamine (p24); tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine (p 25), nimelt identifitseerib kohaldatavad seadused ja regulatsioonid (p 25.1), teeb kindlaks tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnaga seotud riskid, nõuded ja olemasolevad vastutused (p 25.2), hindab tegelikku olukorda (p 25.3), arendab välja plaanid ja protsessid tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonna kaitseks (p 25.4), jälgib ja kontrollib plaanide tõhusust (p 25.5), raporteerib probleemidest ja riskidest (p 25.6), formuleerib ja dokumenteerib saadud kogemused ja rakendab neid tulevastes projektides (p 25.7); elektrijaamade tehnilise arengu lühi- ja pikaaegsete plaanide väljatöötamine ja analüüs (p 26). Vajalike oskuste ja teadmiste hulgas on ka tervise, turvalisuse, ohutuse ja keskkonnahoiu tagamine. Ametijuhendi kohaselt oli G.P peamiseks ülesandeks projektide üldine juhtimine ja koordineerimine. Ametikoha eesmärgiks on investeerimisprojektide ja uurimistööde juhtimine. 5.
2. Maakohus leidis, et süüdistava ametijuhend ei oma käesoleva kohtuvaidluse raames mistahes tähendust, sest süüdistuses rikutud sätetena viidatud ametijuhendi p-d 4, 12, 21, 22, 23 ja 25, ei ole üldse seotud tööohutusega. NEJ ja EET vahelised õigussuhted reguleeriti töövõtulepingu tingimustega, mistõttu pidi G.P tellija esindajana lähtuma nimetatud lepingu tingimustest. NEJ ja EET vahel oli 08.03.2013 sõlmitud Auvere Elektrijaama tuhapumpla ja tuhaärastussüsteemi ehitamiseks töövõtuleping nr T014, mille kohaselt EET pidi ehitama NEJ tellimusel Ida-Virumaale Vaivara valda Auvere Elektrijaama toimimiseks vajalikud tuhaärastussüsteemid. Töövõtulepingu esemeks oli Auvere elektrijaama tuhapumpla ja tuhaärastussüsteemi tööprojekti koostamine, tuhapumpla ja tuhaärastussüsteemi ehitamine ning seadmete ja tehnoloogiliste võrkude tarnimine ja paigaldamine. G.P oli kõnealuses lepingus märgitud tellija kontaktisikuna. Temal nagu kontaktisikul, lähtudes töövõtulepingust, oli õigus öelda tellijale soovitusi ja samuti anda teada puudustest ja nõuda puuduste kõrvaldamist. 5.
3. Perioodil november 2014 - jaanuar 2015 pidi toimuma töövõtja poolt paigaldatud tuhaärastuse süsteemi seadistamine ja käivitamine. Viidatud tööetapi tingimused olid tellija ja töövõtja poolt kooskõlastatud
4. etapi käivitus-seadistööde läbiviimise programmis (edaspidi ka kui Programm). Süüdistatav oli Programmi p 2.7 kohaselt määratud koordineerijaks. Auvere 6 Elektrijaama tuhaärastussüsteemi
5. etapi käivitus-seadistustööde läbiviimise programmi kohaselt üldine koordineerimine katsetuste läbiviimise käigus toimus NEJ projektijuht G.P kaudu. G.P-l ei olnud käivitamise ja häälestustööde programmi kohaselt iseseisvaid ülesandeid. Ainus kohustus, mis oli antud programmiga süüdistavale määratud, on teabe vahendamine EET ja Alstomi vahel. G.P oli tellija esindaja ja nagu igal kontaktisikul olid tal volitused võtta vastu informatsiooni töövõtjalt ja samuti suunata temale tellija etteheiteid, soovitusi ja nõudeid. Ka juhend tuleb jätta tervikuna tähelepanuta, kuna tegemist on tõendiga, mille päritolu ega puutumust antud vaidlusega ei ole võimalik kontrollida. Prokurör sellist tõendit maakohtule tervikuna ei esitanud, vaid esitas üksnes enda äranägemisel selekteeritud osade eestikeelsed tõlked võrdlemist võimaldava originaaltekstita. Teiseks, ei Eesti Energia AS ega ka NEJ ei ole juhendit kehtestanud. Vastavalt Auvere elektrijaama EPC lepingu p-le 8.5.2 kohustus peatöövõtja edastama NEJ-le seadmete kasutus-, opereerimis- ja hooldusjuhendid alles vahetult enne elektrijaama lõpliku vastuvõtmist. Seega juhend, mille valikuliselt valitud osa tõlke esitas prokurör tõendina maakohtule, ei olnud avarii toimumise ajal kehtiv ega tellijale tutvustatud. Süüdistuses viidatud ametijuhend, programm ja juhend ning nende tingimused ei ole käsitatavad töötervishoiu- ja tööohutusnõuete iseseisvate allikatena

§ 197mõttes.

5.3. Maakohus ei nõustunud prokuröri arvamusega, et G.P-l oli laiad volitused ja kohustused. Tema volitused ja kohustused ei sisalda tööohutusspetsialisti kohustusi. Maakohus ei nõustunud G.P kohustuste laiendatud tõlgendamisega. Maakohus tuvastas kohtuistungil, et projektijuht G.P ei olnud asjatundja valdkondades, mis puudutavad ehitust, tööohutust, majandust ja ehituse kvaliteedi. Tema kohustuste hulgas oli teabe kogumine ja antud info edastamine tellija vastutavatele asjatundjatele ja saadud info alusel vastavate dokumentide saatmine töövõtjale. Seoses Auvere Elektrijaama ehitamise projektiga ta oli projektijuht tellija struktuuris ja samuti ta oli tellijapoolne kontaktisik töövõtulepingu TE014 alusel, kus töövõtjaks oli EET. EET kui tööandja esmane kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras (TTOS § 12 lg 1). Süüdistatav G.P kui tellija esindaja, ei saa olla

§-s 197 kirjeldatud kuriteo subjektiks. Riigikohus on selgitanud, et selle sätte kohaselt saab olla kuriteo subjektiks üksnes see isik, kellel oli kohustus järgida, või korraldada/tagada töötervishoiu- või tööohutusnõuete täitmist ning kelle tegevuse (nõuete ebatäpse täitmise) või tegevusetuse (nõuete täitmata jätmise) tõttu saabus koosseisuline tagajärg. G.P-l eelnevalt nimetatud järgimis-, korraldamis- ja tagamiskohustus puudus. 5.

1. Süüdistusakis ja süüdistuskõnes on järjepidevalt viidatud Vabariigi Valitsuse 30.04.2009 määrusele nr 74, millega viidi sisse mõningad muudatused Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrusesse nr 377 töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses. Määrust on muudetud Vabariigi Valitsuse 30.04.2009 määrusega nr
2. Järelikult prokurör viitas ebaõigesti, ekslikult Vabariigi Valitsuse 30.04.2009 määrusele nr
3. Avarii momendil kehtis Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr
4. Vastavalt määrusele nr 377 on ühine ehitusplats – ehitusplats, kus töötavad samal ajal või järjestikku kahe või enama tööandja töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad (§ 11 p 2). Ühisel ehitusplatsil vastutab peatöövõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kui peatöövõtjat ei ole määratud, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad solidaarselt selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid, § 3 lg 2 ja § 6 lg 1 kohaselt 7 peatöövõtja määrab ühisel ehitusplatsil tööde tegemise ajaks kirjalikult ühe või mitu koordinaatorit. Kui peatöövõtjat ei ole määratud, siis määrab koordinaatori ehitise omanik. Vastavalt määrusele nr 377 peatöövõtja määrab ühisel ehitusplatsil tööde tegemise ajaks mitte lihtsalt koordinaatori, vaid koordinaatori lähtuvalt § 11 lg 3, see tähendab töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori ja just nimelt selliseks isikuks peaks olema määratud G.P teise etapi tööde läbiviimise programmis, kuid programmi kohaselt oli G.P-l üldise koordineerimise kohustus ja mitte konkreetselt töötervishoiu ja tööohutusega seotud koordineerimine. Sama määruse § 6 lg-s 3 loetletud kohustustest olid G.P õigused ja kohustused piiratud kommunikatsiooniga. Tema põhiliseks eesmärgiks oli jälgida tellija poolt, kuidas töövõtja täidab lepingu tingimusi. Ta ei olnud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator ega ei vastutanud käivitus-seadistustööde tööohutuse eest mitte töövõtulepingu ega ka käivitusseadistustööde programmi alusel. 5.
5. Prokurör on eiranud asjaolu, et toimetades menetlust süüdistatava kui tellija esindaja suhtes ei saa tugineda Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses § 3 lg-le 1, mille kohaselt vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja ehitustööde tegemise ajal selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Riigikohus on selgitanud, et TTOS § § 12 lg 3-1 või süüdistuses viidatud määruse § 3 lg 1 ei ole käsitatavad kriminaalvastutuse tekkimise alusena, vaid tegemist on tsiviilõiguslikku vastutust reguleerivate sätetega. 18.12.2018 muudetud süüdistuses on lähtutud käsitusest, et tegemist oli ühise ehitusplatsiga. Süüdistuses on viidatud määruse § 6 lg 3 p-le 1, mille kohaselt peatöövõtja määrab ühisel ehitusplatsil tööde tegemise ajaks kirjalikult ühe või mitu koordinaatorit. Kui peatöövõtjat ei ole määratud, siis määrab koordinaatori ehitise omanik. Samas näeb Määruse § 3 p 2 ette, et ühisel ehitusplatsil vastutab peatöövõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kui peatöövõtjat ei ole määratud, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad solidaarselt selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. 5.
6. Lisaks töövõtulepingu nr TE-104 punktile 5.12 ja nimetatud töövõtulepingu lisale 1 (Technical requirements), mille punkti 8.3.
7. kohaselt toimub tuhaärastussüsteemi käivitamine ja katsetamine töövõtja vastutusel ning töövõtja juhiste järgi. G.P ei määratud käivitamise ja häälestustööde üldiseks koordinaatoriks. Programmis lepiti kokku, et üldine koordineerimine toimub läbi G.P . Koordineerijaks jäi seega EET ise, kes juhul, kui soovis midagi Alstomile edastada, pidi seda tegema läbi G.P . Seega G.P-l ei olnud käivitamise ja häälestustööde programmi kohaselt iseseisvaid ülesandeid. Järelikult NEJ ja EET vahel oli selge kokkulepe, et käivitamistööd ja häälestamistööd toimuvad EET juhtimise ja kontrolli all. Seetõttu oli NEJ ja EET vahel TTOS § 12 lg 3 kohane kokkulepe, et EET vastutab töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. Kuna EET korraldas töid, polnud vajadust sõlmida TTOS § 12 lg 3

§ 197

lg 1 alusel süüdi mõista, sest G.P ei olnud õnnetuse toimumise ajal ühisel ehitusplatsil peatöövõtja või tööandja pädevaks isikuks isik, kellele oli 9 pandud kohustus järgida või korraldada/tagada töötervishoiu- või tööohutusnõuete täitmine. G.P ei olnud tööohutuse spetsialist. G.P käitumises puuduvad

§ 197

lg 1 subjektiivse koosseisu tunnused, mistõttu tuleb süüdistatav esitatud süüdistuses õigeks mõista. 5.

1. Prokuröri väide, et programmi p 3.3.
2. kohaselt pidi osalema pneumotranspordisüsteemi töösse lülitamisel ja vajalike seadistuste tegemisel EET kõrval ka viimase alltöövõtja tuhaärastussüsteemi seadmed tarninud ja paigaldanud Saksamaa ettevõte Claudius Peters Projects GmbH (edaspidi CP). Auvere Elektrijaama tuhaärastussüsteemi
3. etapi käivitus-seadistustööde läbiviimise programmi p. 3.3.
4. kohaselt „lülitada töösse pneumotranspordi süsteem ja transportida tuhk bagerpumpla vastuvõtupunkrisse. Tööde teostamise kord määrata vastavalt kehtivatele juhenditele ja dokumendile ,,02-1-203736-020-A-00 Comissioning Test Procedure“. Claudius Peters / EET esindajal teha vajalikud pneumotranspordi seadistused. Vastutav: P.P. .“ Selles punktis räägitakse, et Claudius Peters / EET esindajal on vaja teha vajalikud pneumotranspordi seadistused. Prokurör aga formuleerib ja tõlgendab programmi p. 3.3.
5. teistmoodi: “Programmi p. 3.3.
6. kohaselt CP pidi osalema pneumotranspordisüsteemi töösse lülitamisel ja vajalike seadistuste tegemisel EET kõrval ka viimase alltöövõtja tuhaärastussüsteemi seadmed tarninud ja paigaldanud Saksamaa ettevõte Claudius Peters Projects GmbH (edaspidi CP)”. Programmi p-s 3.3.
7. ei ole väljendit, et „Claudius Peters pidi osalema pneumotranspordisüsteemi töösse lülitamisel”, vaid “teha vajalikud pneumotranspordi seadistused”. Sellisel moel on prokuröri poolt informatsioon moonutatud süüdistuse seisukoha kasuks. 5.
8. Prokurör omistas erilise tähtsuse A.R. u e-kirjadele G.P-le seoses CP-ga. 15.12.2014 teavitas EET esindaja projektijuht A.R. oma e-kirjaga NEJ esindajat G.P ETT alltöövõtja CP poolt tööde käigus avastatud tehnilistest probleemidest ning ühtlasi teatas CP esindajate lahkumisest Eestist 17.12.2014 ning vajadusest teavitada EET 5 päeva enne käivitus-seadistustööde jätkamisest. 18.12.2014 saatis kirja, milles teatas, et puuduste likvideerimata jätmisel ei ole võimalik adekvaatseid kuumkäivitusi läbi viia. Ebaõige on järeldus, et EET teavitas 18.12.2014 ametlikus kirjas võimatusest jätkata tuhaärastuse käivitust, kuna tuhaärastussüsteemi kuumkäivitamisel ilmnesid olulised probleemid. Prokurör nimetab süüdistusaktis A.R. u kirjad nagu „nõudmist peatada käivitusseadistustööd“. A.R. u kirjades ei ole üldse märgitud ühtegi sõna tööde peatamisest või viidatud mistahes ohule. Maakohus on nõus kaitsja arvamusega, et prokurör on asunud meelevaldselt tõlgendama EET ja NEJ vahelist kirjavahetust, eirates seadusest sätestatud tahteavalduste tõlgendamise reegleid, mis on sätestatud VÕS §-s
9. Peale selle A.R. u kirjad ei oma juriidilist tähtsust, kuna kirja saatis A.R. , mitte A.S. , kes oli II etapi programmi järgi EET poolt vastutavaks isikuks, ja tuleks tähele panna ka, et sama programmi järgi oli vastutavaks isikuks NEJ poolt V.J. . Selle kirja saatis projektijuht, mitte juhatuse liige või kontaktisikuks märgitud projektidirektor A.S. . Kui rääkida sellest, et kogu suhtlemine toimus põhiliselt A.R. u ja G.P tasandil, siis tuleks panna tähele, et see oli lihtsalt kirjavahetus, kus EET väljendas juhtkonna seisukohta. EET poolt perioodil 18.12.2014-22.12.2014 edastatud e-kirju ei saa tõlgendada kui hoiatust võimaliku õnnetuse eest. Kõnealuste kirjade sõnastusest saab välja lugeda, et töövõtja kinnitab teostatud töö korrektsust ja valmidust töödega jätkata. Hoiatust tellijale tähendab eelkõige, et juhul, kui viimane tööde käigus põhjustab rikke, siis võib tellija vastutada tsiviilõiguslikult (rahaliselt) tekkivate tagajärgede kõrvaldamise eest. 10 Kirjas sisalduvad väited väidetavate probleemide kohta lükati tellija poolt pärast kontrollimist ümber, kuna etteheited olid faktidega sisustamata. Prokurör jättis tähelepanuta asjaolu, et EET oli antud ajaks juba kokkulepitud ajagraafikust maas (töövõtulepingu lisast nähtub, et kuumkäivitus pidi algama juba juulis 2014, aga EET alustas kuumkäivitusega alles sama aasta detsembrikuus) ning erinevate puuduste kirjeldamise teel üritas vabaneda võimaliku leppetrahvi tasumise kohustusest, viidates, et viivitus lepingu täitmisel on tingitud tellija enda tegevusest (VÕS § 101 lg 3, VÕS § 641 lg 3). EET kirjad oma sõnastuse poolest kokkulangevad seaduses sätestatud normide sõnastusega. Kohtumenetluses on nii süüdistatav kui ka osad tunnistajad (s.o R.V. , A.B. ja A.N. ) kinnitanud, et EET poolt kommunikeeritud probleemid ei vastanud tegelikkusele. Tellija selgitas, et tuhaärastussüsteemis ei saa olla mingeid probleeme signaalidega, kuna signaalidega seotud töid on nii Alstomi kui EET alltöövõtjana teinud Claudius Peters ja viimane kinnitas Alstomile, et signaalidega mingeid probleeme ei esine. Absoluutselt ainetu on etteheide NEJle tuha ebakvaliteetsuse osas – EET poolt fikseeritud pilt õli laigust tuhapunkris esines vaid üks kord ning see pilt on tehtud EET poolt rajatava süsteemi lõpus ehk tuhapunkris. Juhul kui tuhaga tõepoolest esineks pidevalt probleeme, oleks EET töövõtjana kohustatud koos tellijaga võtma tuhast proovi, mida EET aga ei soovinud teha vaatamata süüdistatava korduvatele ettepankutele. Kuna tuhaärastuse süsteem ei olnud tellijale üleantud, siis piirdusid süüdistatava teadmised sellest üksnes koolitusel saadud teabega, mida korraldasid Ektaco AS-i ja Claudius Petres esindajad. G.P ei saanud teada ega pidanud oletama, et 18.12.2014 edastatud kirjaga mittenõustumine võib põhjustada õnnetusjuhtumi ja tuua kaasa rasked tervisekahjustused kolmandatele isikutele. Juhul, kui selline tagajärg oli töövõtjale ettenähtav, siis oli ta kohustatud sellest sõnaselgelt teavitama tellijat ja keelama mistahes tööde teostamise D01 hoones. EET aga ei teavitanud mitte kedagi väidetavast ohust, piirdudes vaid deklaratiivsete ja ebarealistlike ettepankute tegemisega tellijale. Leping oli vastu võetud ilma muutmise õiguseta, ilmselt just nimelt seetõttu ei olnud kiri allkirjastatud A.S. i poolt. Lähtudes sõnasõnalisest läbilugemisest, A.R. u kirjad ei oma vormilt ega ka sisult ei kohustanud NEJ millekski. Vastavalt kehtivale lepingule on leping pooltele täitmiseks kohustuslik ning töövõtja oli kohustatud mistahes olukorras tagama tööohutuse lepingu täitmisel vastavalt töövõtulepingu p-le 5.
10. 5.
11. Maakohus tuvastas kohtuistungil, et EET kohustuseks oli ehitada tuhaärastussüsteemi „võtmed kätte“, see tähendab, et töödeks olid kõik tööd alates projekteerimisest kuni objekti üleandmiseni tellijale. Lepingus olid ette nähtud käivitus-seadistustööd. G.P esindas NEJ kõikides küsimustes, mis tulenesid antud lepingust, aga tal puudus õigus lepingu tingimusi muuta. G.P kohustuseks oli kontrollida ja jälgida seda, kuidas EET täidab selliseid lepingulisi kohustusi nagu ajagraafik, eelarve, tööprotsess jne.
12. Käivitus-seadistustööde toimumise ajaks detsembriks 2014 ja jaanuariks 2015 olid moodustatud NEJ ja EET ühised valvemeeskonnad (mille koosseisu kuulus 2 NEJ motoristi, 1 NEJ lukksepp, 1 EET lukksepp, 1 ettevõtte Ektaco töötaja ja vastutavaks isikuks telefonivalves oli EET pädev esindaja) Auvere EJ bagerpumpla hoonesse, kust toimus tuhaärastussüsteemi juhtimine ning kes jätkasid vahetustega valvet kuni 06.01.2015 (k.a). 05.01.2015 õhtul ummistusid tuhaärastussüsteemi pneumotranspordi kõik kolm liini. 06.01.2015 hommikul G.P tuli bagerpumpla hoonesse selle jaoks, et saada infot selle kohta, kuidas asjad tuhaärastussüsteemis käivad. 6.
13. Prokuröri arvamuse kohaselt justkui G.P jagas brigaadi töötajatele käsklusi ja andis korraldusi. 11 Maakohus spetsiaalselt tõi kohtuotsuse kirjeldavas osas sõna-sõnalt välja S.T. i ja V.B. i ütlused, et selgelt näha nende ütluste vastuolu ja ebaloogilisust, millised seisnevad järgnevas: V.B. ja S.T. mõlemad andsid kohtuistungil selgelt ütlusi, kes kellele allus, kelle korraldusi nad pidid täitma. S.T. kinnitas, et tööjuhendi kohaselt allus ta töövahetuse juhile ja bagerpumpla motoristile A.M. ile ning 06.01.2015 oli vahetuse ülem V.S. . V.B. töötas lukksepana firmas Green Engineering, Green Engineering andis kannatanu üle juhile M.S. ile, kes oli EET esindaja. Koos sellega mõlemad nõudsid kindlalt, et 06.01.2015 täitsid G.P käske ja korraldusi. Selles seisneb nende ütluste ilmselge ebaloogilisus. Peale selle A.M. ei kinnita, et G.P andis käsklusi. Maakohus analüüsis tähelepanelikult A.M. i ütlusi ja ei leidnud andmeid selle kohta, et G.P just nimelt jagas brigaadiliikmetele käsklusi. Vastupidi – G.P selgitas välja rikke põhjusi, kuidas riket kõrvaldada, küsis, palus, kuid ei käskinud. V.B. on V kategooria lukksepp, töökogemus on umbes 23 aastat, on läbinud mitu täienduskoolitust, üksikasjalikult selgitas maakohtus mida ja millistel juhtudel ta võib teha ja mida mitte. S.T. kinnitas, et tema tööülesandeks oli puhastada bagerpumplas ainult neli põhiseadet. Tähendab, V.B. ja S.T. , teades enda kohustuste ringi ja endale kindlalt selgeks teinud, et süsteemis ei tohi midagi puutuda ja keerata, vaatamata rangele keelule, A.M. i ettepanekule kontrollida õhusüsteemid visuaalselt üle, võtsid mõlemad instrumendid ja läksid D01 hoonesse, polte keerama. S.T. i ütluste kohaselt, A.M. käskis visuaalselt kontrollida seda, kas õhuklapid on tuhaga kinni. Tunnistaja S.T. võttis kuuskantvõtme ja läks V.B. iga üles, sinna, kus need klapid asuvad, 3 liinile. Tunnistaja keeras lahti mitu klappi. See asjaolu on samuti ebaloogilisus nende ütlustes – teades, et süsteemis ei tohi midagi puutuda ja keerata, V.B. ja S.T. keerasid polte. S.T. i ütluste kohaselt A.M. käskis visuaalselt kontrollida seda, kas õhuklapid on tuhaga kinni või ei. Aga V.B. andis teistmoodi ütlused, et just nimelt G.P käskis minna koos temaga D01 hoonesse, näidates näpuga, et tuleb talle järgneda. S.T. i sõnade kohaselt läksid nad koos V.B. iga D01 hoonesse. V.B. i sõnade kohaselt – kolmekesi: tema, S.T. ja G.P. V.B. i ütluse kohaselt, et G.P isiklikult proovis vigu kõrvaldada, vajutas nupule, kuid analüüsides S.T. i ja A.M. i ütlusi maakohus ei leidnud andmeid, et G.P vajutas nuppudele, püüdes seadet käivitada. Vastupidi A.M. väitis, et käivitas seadet ise, G.P seda ei käskinud. V.B. mitu korda väitis kindlalt, et G.P kutsus elektri- ja automaatika spetsialiste, kuid ei S.T. ega ka A.M. antud fakti ei kinnita. Samuti muid antud spetsialistide väljakutsumise tõendeid prokuratuur ei esitanud. S.T. i ütluse kohaselt tuli süüdistatav operaatoriruumi ja ütles, et valvebrigaadil tuleb süsteem käivitada ja lahkus. V.B. i ütluse kohaselt süüdistatav tuli operaatoriruumi ja arutas A.M. iga midagi puldi juures. S.T. i ütluse kohaselt just A.M. saatis V.B. i ja S.T. i tuhasilo hoonesse (läksid kahekesi A.M. i korraldusel). V.B. i ütluse kohaselt G.P käskis S.T. il ja V.B. il tulla temaga koos kaasa tuhasilo hoonesse. S.T. i ja V.B. i ütluste kohaselt, et G.P andis neile käske. Samas ei ole keegi nendest suutnud selliseid käske detailselt kirjeldada. S.T. i sõnul A.M. andis korralduse minna koos V.B. iga visuaalselt kontrollima, kas õhuklapid on tuhaga kinni ja S.T. teavitas A.M. it, et klapid olid tuhaga kinni ja nad puhastasid (keerasid lahti) neid. V.B. i sõnul S.T. ja V.B. lahkusid tuhasilo hoonest ja läksid tagasi bagerpumpla hoonesse, kus viibis A.M. , kuna G.P või A.M. kutsus välja elektri- ja automaatika spetsialiste, A.M. suunas neid tagasi 12 G.P juurde, kes andis kohustuse iseseivalt vigu õhuliinidel otsida, õhuliine kontrollisid nad iseseisvalt ja S.T. helistas A.M. ile süsteemi sisse- ja väljalülitamiseks. S.T. i sõnul ütles ta V.B. ile, et tal ei õnnestunud siibrit sulgeda ja viimane korrutas talle, et ta peab selle lõpuni sulgema. S.T. „rippus ketil ja V.B. nägi seda“, kuid V.B. i ütluse kohaselt, ta ei ole siibri osas S.T. iga rääkinud ega näinud, mida viimane siibriga üldse tegi, ise ei ole siibrit puutunud. On näha, et kõikides olukordades, kus S.T. i ja V.B. i enda tegevus on käsitletav sündmuste ahela põhjustajana üritasid isikud veeretada süüd teise kaela. Kannatanu I.Z. i ütluste kohaselt, kui I.Z. , I.B. ja V.B. tulid pärast lõunat tuhasilo hoonesse, lubas just V.B. siibri sulgeda ja läks seda tegema. Tuhka hakkas tulema siis, kui V.B. tegeles siibriga. V.B. seletas, et G.P kutsus välja elektri- ja automaatika spetsialiste 06.01.2015 hommikul. A.M. ja S.T. ei maini elektri- ja automaatika spetsialistide väljakutsumisest. Telefonikõnede väljavõttes (tel nr xxxxxxx ) nähtub, et G.P ei olnud sel perioodil teinud kõnesid EET esindajatele (elektri ja automaatika spetsialistid kuulusid EET koosseisu). Seetõttu ei saanud ta kutsuda välja elektrikuid. Nähtuvalt maakohtule esitatud pääsurežiimi aruandest ei ole ajavahemikul kell 9-10 keegi EET elektrispetsilistidest ehitusplatsile sisenenud. G.P väljus ehitusplatsilt kell 9.
14. Juhul, kui vastab tõele A.M. i väide, et G.P andis talle telefoni teel korraldusi käivitada tuhaärastuse süsteem, olles ise puldi juures, siis pidi G.P pärast viimast, kell 9.14 tehtud telefonikõnet jooksma väljapääsu juurde (erinevate tunnistajate kinnitusel tuhasilost väljapääsuni jõudmiseks kulub ca 10 min jalgsi kõndides, võttes arvesse talvel valitsenud ilmastikuolusid). Seega ei saanud G.P objektiivselt võtta vastu ega ka välja kutsuda elektrikuid, nagu väidab V.B. . 6.
15. Selliste hulgaliste, põhimõtteliste ja diametraalsete vasturääkivuste korral ei saanud maakohus üheselt usaldada V.B. i ja S.T. i ütlusi. Peale selle tunnistaja S.S. i sõnade kohaselt enne avariid, see tähendab 05.01.2015 õhtul, suunas brigadir V.B. teda D01 hoonesse lukkseppasid aitama – polte keerama. Pärast seda S.N. käivitas tuhaärastussüsteemi, tuhk ei läinud läbi. Edasi S.N. või A.P. andsid korralduse bagerpumplas asuva siibri lahti võtmiseks. S.S. täitis kõik need korraldused. Sellisel moel olid avarii eelõhtul läbi viidud manipulatsioonid bagerpumplas asuva siibriga ja G.P-l ei olnud nende manipulatsioonidega mitte mingit suhet. S.S. ei näinud G.P 05.01.2015, just V.B. suunas teda D01 hoonesse aitama lukkseppasid – keerata polte ja S.N. või A.P. andsid korralduse siibri lahti võtmiseks. 6.
16. V.B. selgitas maakohtule üksikasjalikult, mida on vaja teha tööohutusega seotud probleemide tekkimise korral, sest ta on läbinud tööohutusalase koolituse. Lähtuvalt tema ütlustest, ta mõistis, et 06.01.2015 tõepoolest tekkisid probleemid seoses tööohutusega, kuid ei keeldunud tööde täitmisest, ei peatanud töö ja ei teatanud tööandjale, vaid teostas ise julgelt manipulatsioone bagerpumplas asuva siibriga ja kui brigadir suunas töötajaid D01 hoonesse polte keerama. TTOS kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule (§ 14 lg 5 p 3). 6.
17. Kohtuistungil on tuvastatud, et avariiolukorra esimesed tundemärgid hakkasid ilmnema 05.01.2015, millal seiskusid kõik kolm liini, seetõttu ei ole välistatud, et liinide seiskumine võis toimuda 05.01.2015 bagerpumplas asuval siibril poltide lahtikeeramisest V.B. i korraldusel, mis lõpptulemusena viis avariini. Kannatanu I.Z. i ütluste kohaselt 06.01.2015 tuhka hakkas tulema siis, kui V.B. tegeles siibriga. Green Engineering OÜ töötaja V.B. oli 05.01.2015 ja 06.01.2015 vastavalt valvegraafikule määratud bagerpumpla hoonesse valvesse. Bagerpumpla hoone asub sündmuspaigast mitusada meetrit eemal ning V.B. i ülesanne ei olnud viibida õnnetuskohas. Tunnistaja A.N. seletas, et V.B. il, kes oli
18. jaanuaril valves bagerpumplas, ei olnud õigust otsida mittetöötavate tuhaärastusliinide seiskumise põhjust. Kuid vaatamata sellele 13 ta viibis õnnetuspaigas 05.01.2015 ja 06.01.
19. Kannatanu V.B. on antud asjas huvitatud isik, mistõttu maakohus ei usaldanud tema ütlusi. 6.
20. S.T. on samuti antud asjas huvitatud isik. Ta kinnitas kohtuistungil, et 06.01.2015 tuhk pääses tuhasilost välja põhjusel, et tema ise jättis siibri lõpuni kinni panemata ning tema ise avas tehnoloogilise luugi. S.T. i ametijuhendi p 12 kohaselt oli kohustatud keelduma tööst ja keelama teistel teha tööd, kui see osutus ohtlikuks. V.S. kinnitas, et S.T. oli teadlik objektil kehtivatest tööohutuse või tervishoiunõuetest, kuna igal aastal sooritasid ohutustehnika ja tuleohutuse eksamit. S.T. on kogenud töötaja. Antud juhul pidid S.T. ja V.B. tegema tööd ohutusnõudeid järgides. V.B. kinnitas maakohtus, et ta oli väga hästi teadlik, kuidas remontida erinevaid klappe, luuke ja õhutorusid. Selles osas andis ta selgitusi nii G.P-le kui ka I.Z. ile. Süüdistataval ei pidanud tekkima niivõrd enesekindlalt väljendunud töötaja puhul kahtlust, et töötaja võib luugi avamisel jätta tuhasilo siibri sulgemata. Seega on tõendatud, et süüdistatav ei ole teinud midagi sellist, mida võiks käsitleda teona, mis põhjustas kellelegi tervisekahjustuse. 6.
21. Kannatanu V.B. i ja tunnistaja S.T. i ütlused on segased, vastuolulised ja ebaloogilised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. 6.
22. Maakohtul ei olnud alust kahelda süüdistatava G.P , kannatanute I.B. i, I.Z. i, S.J. i, S.G. i ja tunnistajate A.M. i, J.R. , P.P. lu, P.A. , A.R. u, E.P. a, A.S. i, J.Z. i, A.P. i, M.S. i, V.P. i, V.S. i, S.N. i, V.J. i, A.N. i, O.R.P. i, O.H. di, S.S. i, A.N. i, R.V. i, S.L. i, V.P. i, D.P. i ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega.
23. Süüdistuses on esitatud väide justkui G.P andis 06.01.2015 hommikul ajavahemikul kell 8.20-9.20 korralduse V.B. ile ja S.T. ile õhuliinide ja klappide puhastamiseks, lahti monteerimiseks ja lisaks veel A.M. ile tuhaärastuse süsteemi käivitamiseks. 7.
24. S.T. i kinnitusel andis A.M. talle ja V.B. ile korralduse minna tuhasilo hoonesse ja proovida kõrvaldada puldilt vigu. Seda nad ka tegid. S.T. helistas A.M. ile, paludes kontrollida, kas viga õnnestus likvideerida. Vääraks tuleb pidada A.M. i väidet, mille kohaselt helistas G.P talle tuhasilo hoonest – esiteks on väide vastuolus S.T. i ütlustega ja teiseks kõnede eristusega, millest nähtub, et ajavahemikus kell 9.13-9.15 helistas hoopis A.M. ise G.P-le , mitte vastupidi. Kõnes käigus selgitas A.M. G.P-le , et lukkseppadel ei õnnestunud puldilt vigu kõrvaldada ning andis ülevaade süsteemi parameetritest. 7.
25. Kohtumenetluses leidis kinnitust süüdistatava poolt esitatud väide, et ta külastas 06.01.2015 hommikul operaatoriruumi ajavahemikus kell 08.19-09.
26. Teekond väravast kuni bagerpumpla hooneni võttis süüdistataval aega umbes 10 minutit, mida kinnitab ka telefonikõnede eristus (enne bagerpumpla hoonesse jõudmist helistas G.P operaatorile kell 8.26). Bagerpumpla hoones viibis G.P mõnda aega. Kuna hoones viimise ajal läks tuhasilo hoonesse valvebrigaad, siis läks süüdistatav koos nende kaasa ning külastas ka tuhasilo hoonet D01, kus viibis maksimaalselt umbes pool tundi, lahkudes umbes kella 9.00-9.05 paiku (ehitusplatsilt lahkumine toimus kell 9.22). Nagu kinnitas S.T. , rääkis bagerpumpla hoones süüdistatav vaid A.M. iga, kellega arutati hetkeseisu ja võimalike ummistuste põhjuseid. Aja jooksul, mil süüdistatav viibis tuhasilo hoones D01 ei olnud võimalik kustuda välja elektri- ja automaatikaspetsialiste, võtta neid vastu ja koos nendega uurida võimalikke süsteemi rikkepõhjuseid. Seega 06.01.2015 hommikul andis korraldusi lukkseppadele tuhaärastuse süsteemi operaator ning õhuliinide ja klappide lahti monteerimise, puhastamisega tegelesid lukksepad A.M. i palvel omal algatusel ning teadmistest lähtuvalt. 14 7.
27. Kohtuistungil ei ole tõendatud ka süüdistuses esitatud väide justkui oleks G.P andnud S.T. ile korralduse siibri sulgemiseks. Viidatud väide tugineb üksnes S.T. i ütlustele ning on vastuolus süüdistatava ütlustega, kes väidab, et ei ole üldse näinud ühtegi lukkseppa siibriga tegelemas. S.T. on kohtumenetluses avaldanud, et asjaolu, et G.P andis talle korralduse sulgeda siiber ja et tal ei õnnestunud siibrit kinni panna, nägi pealt tema kolleeg V.B. . Ta on väitnud, et süüdistatav ütles korduvalt, et siiber ei sulgunud ning V.B. vastas talle, et siiber tuleb ilmtingimata kinni panna. V.B. ülalviidatud S.T. i väidet ei kinnitanud, vaid ütles, et ei tea täpselt, mis seal oli, aga justkui kuulis, et siibrit ei õnnestunud kinni panna. Ta ei väitnud, et nägi S.T. it rippumas kogu oma keha raskusega keti otsas ega rääkinud temaga siibri sulgemise teemal. S.T. ei kinnita seda, et ta oleks isiklikult G.P-le öelnud, et siibrit ei õnnestunud sulgeda. Tunnistaja üksnes eeldab, et süüdistatav pidi sellest aru saama. Selle eeldusi põhjendab tunnistaja väitega, et tuhasilo hoones oli sel hetkel vaikne ja siibri kinni panemata jätmine on visuaalselt nähtav igale spetsilistile, kes oli tuttav tuhaärastuse süsteemi olemusega. S.T. aga ka V.B. väitsid, et tuhasilo hoones valitses vaikus terve päeva jooksul. Samas väitis süüdistatav kohtuistungil ütlusi andes, et ta kasutas D01 hoones viibides seal valitsenud müra tõttu kuulmise kaitsmiseks kõrvatroppe, mistõttu ei pidanud ta märkama ega kuulma S.T. i ja V.B. i vahel tekkinud dialoogi. 7.
28. Riigikohus on leidnud, et süüteomenetluse raames peavad süüteo faktilised asjaolud olema tuvastatud tõsikindlalt, mitte aga hüpoteetiliselt. Seega juhul, kui ei suudeta kõrvaldada kahtlusi, et isik pani toime talle etteheitetava kuriteokoosseisu tunnustele vastava teo, tuleb kahtlusi käsitelda süüdistatava kasuks tõlgendatavate kõrvaldamata kahtlustena KrMS § 7 lg 3 mõttes. Käesoleval juhul on tegemist analoogse situatsiooniga, kus süüdistus tugineb S.T. i oletusele, et süüdistatav kuulis nagu ei õnnestunuks siibrit sulgeda. S.T. i väited on ebausaldusväärsed seetõttu, et neid eitab V.B. ning samuti ei kinnitanud neid oma ütlustes S.J. ja S.G. , kes viibisid samal korrusel. Antud asjas ei ole üldse tõendatud ega välja selgitatud, mida ja kas on siibriga enne luugi avamist tehtud. Tõendamiseseme asjaolusid ei ole enam võimalik tagantjärele kindlaks teha, kuna sündmuskoha puutumatust ei õnnestunud menetlejal tagada. 7.
29. 06.01.2015 sündmuskoha vaatlusprotokolli fotol nr 38 on näha kahte jaotusliini, millest
30. liini siibri sulgemisratta pind on tuhast puhtaks tehtud, aga kõrval-liini siibri vastav ratas on tuhaga täielikult kaetud. Osundatud fakt kinnitab, et pärast tuha lendlemise lõppemist oli
31. liini siibrit keeratud lahti või kinni, vastasel juhul oleksid mõlema kõrval asuvate liinide siibrid ühtlaselt tuhaga kaetud. Süüdistav on ütluste andmisel selgitanud, et avarii ajal pani
32. liini siibri täielikult kinni Alstomi töötaja J-C.V. . Seega asjaolu, et ca 7-8 tundi hiljem jäädvustas uurija 06.01.2015 sündmuskoha vaatlusprotokollis, et
33. jaotusliini siibri rattas on tuhast puhas, kinnitab tõdemust, et seda oli vahepealsel ajal liigutatud. 7.
34. I.Z. i kohtuistungil avaldatud ütlustest, mis olid antud kohtueelses menetluses, tuleneb, et enne kui tema asus tegema tööd
35. korrusel tuhasilo hoones, läks V.B. sulgema siibrit, et vältida tuha allavajumist. Tuhka hakkas tulema alla alles siis, kui V.B. oli ülemisele korrusele läinud ning I.Z. nägi V.B. i alla jooksmas. I.Z. mainis, et see toru, kus ta tööd tegema pidi, oli juba eelnevalt lahti võetud (st eemaldatud isolatsioon). Seega ei ole välistatud, et viimatinimetatud asjaolu võis tegelikult mõjutada tuha pudenemist, kuna vähendas allpool siibrit asuvas süsteemis olevat rõhku. Võimalik, et V.B. ei jõudnud siibrit sulgeda seetõttu, et selle liigutamine mõjutas tuha vajumist. Kannatanu I.B. ütles, et V.B. töötas tuhasilo hoones iseseisvalt. Maakohus ei nõustu süüdistusaktis toodud väitega justkui G.P andis S.T. ile korralduse panna siiber kinni. S.T. i ütlusi G.P poolt korralduse andmise osas ei 15 saa pidada usaldusväärseteks, kuna need ei lange kokku teiste asjas kogutud tõenditega, olles nendega vastuolus. Seda kinnitas ka süüdistatav ise ütlusi andes, selgitades, et kuigi ta tuli tuhasilo hoonesse tagasi, et vaadata, mida EET kavatseb teha, käis ta pidevalt väljas helistamas, sest tuhasilo hoones oli müra. G.P ei teostanud järelevalvet EET töötajate üle, kui viimased tegelesid loata siibri ja luugiga, kuna viibis pidevalt väljaspool tuhasilo hoonet. 7.
36. Maakohus on seisukohal, et kohtumenetluses ei ole tõendatud süüdistuses esitatud väide justkui oleks G.P andnud S.T. ile korralduse siibri sulgemiseks. Maakohus on veendunud, et siibrit ei ole keegi enne luugi avamist puutunud ning tuhka hakkas silost tulema sel hetkel, kui V.B. läks siibrit sulgema.
37. Maakohtu istungil ei ole tõendatud ka süüdistuses esitatud väide justkui oleks G.P andnud S.T. ile korralduse luugi avamiseks. 8.
38. V.B. i ja S.T. i ütluste kohaselt toimus luugi avamine ajavahemikul kell 13.02-13.
39. Analüüsides nimetatud isikute ütlusi ja asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on näha, et selliseid sündmusi ei saanud nimetatud ajal juhtuda. V.B. i ja S.T. i ütluste järgi toimus õnnetusjuhtum järgmistel asjaoludel. Pärast lõunat sisenes süüdistatav ehitusplatsile kell 13.
40. Põhjatuha punkrihoonesse pääsemiseks kulub umbes 10 minutit, seega pidi G.P jõudma sündmuskohta umbes kell 13.
41. Seejärel toimus lühikene vestlus (V.B. i ütluste kohaselt) S.T. i ja V.B. iga, mille käigus palus V.B. luba minna lõunale, kuid süüdistatav ei lubanud ja sundis jätkama klappide puhastamist ja monteerimist. Seejärel andis süüdistatav S.T. ile käsu tuua kott tuhaproovi võtmiseks ning viimasel kulus selleks vähemalt 10 minutit. Niisiis pidanuks S.T. jõudma tagasi kõige varem kell 13.
42. Pärast tuhaproovi võtmiseks vajaliku koti toomist andis väidetavalt süüdistatav S.T. ile korraldusi siibri sulgemiseks ja luugi avamiseks. Sellised toimingud ei saanud toimuda, kuna eelnimetatud isikute väited ei klapi ajaliselt teiste sündmustega. Nimelt sisenes I.B. ehitusplatsile teisest väravast kell 13.30, ronides pärast põhjatuha punkrihoonesse sisenemist selle kolmandale korrusele, kus V.B. ja S.T. i väidete kohaselt pidi asuma süüdistatav koos S.T. iga (samal ajal pidi S.T. tulema tagasi koos kotiga tuhaproovi võtmiseks). Paraku I.B. ega ka teised keevitajad S.G. ja S.J. ei ole sel perioodil S.T. it üldse näinud. 8.
43. S.T. ja V.B. eitavad fakti, et nad viibisid põhjatuha punkrihoones ajavahemikus kell 12.2312.56, mil süüdistatav viibis hoones koos R.V. ega. R.V. e sõnul kõneles antud külaskäigu ajal G.P lukksepaga, kuid samas oli selge, et G.P ei tundnud toona ei S.T. it ega V.B. i. Oluline on ka märkida, et R.V. kinnitas, et G.P on öelnud EET esindajale, et ta peab ise välja selgitama, mida ja kuidas teha tuhaärastuse süsteemi avarii likvideerimisega seoses. 8.
44. Kannatanu S.G. väitis, et pärast lõunat tegi tema koos S.J. iga tööd kolmandal korrusel (siibri juures), keevitustöid nad ei teinud, vaid valmistasid ette materjali (maskid olid ära võetud). Enne I.B. i saabumist ei näinud nad ei S.T. it ega V.B. i hoidmas luuki, küll aga nägid nad süüdistatavat, kes seisis eemal ja ei teinud mitte midagi. S.G. i olustikuga võrdluse protokollist (vt foto nr 14) nähtub, et S.J. ja S.G. töötasid samas kohas (umbes 1-2 m kaugusel), kus asus S.T. i poolt avatud luuk. Nii S.J. kui ka S.G. kinnitasid, et nad nägid nii V.B. i, S.T. it kui ka süüdistatavat sel päeval tuhasilo hoones. Kuid nad ei näinud kedagi pärast lõunat luugi kaant hoidmas, vaatamata sellele, et nad töötasid siibri ja luugi vahetu läheduses. S.G. i olustikuga võrdluse protokolli fotodele nr 15 ja 16, milledest nähtub, et luugi juures oli tegelikkuses äärmiselt vähe ruumi ning kaks isikut ei pääseks samal ajal luugi juurde. See asjaolu lükkab ümber V.B. i väite, mille kohaselt sellel ajal, kui tema hoidis luuki, oli 16 süüdistatav tema kõrval ning tema andis luugi kaane viimasele hoidmiseks enne seda, kui tuhahoone juurde tuli I.B. . Ainus koht, kus saaks süüdistatav seista olles luugi läheduses, oleks see sama koht, kus töötasid S.G. (vaata S.G. i olustikuga võrdluse protokolli foto nr 14). Viimane aga ei kinnita, et oleks V.B. ja S.T. i poolt kirjeldatud „luugi avamise protsessi“ üldse näinud. S.T. i ja V.B. i poolt antud selgitused seoses luugi avamisega muutuvad veelgi ebausutavateks, kui kõrvutada neid I.B. i ja I.Z. i sündmuste kirjeldustega samast ajast. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas oli võimalik, et V.B. ei näinud luugi avamisega seotud tegevust pealt, olles tema enda väitel süüdistatava kõrval. Seega eksitav on väide, et G.P andis S.T. ile korralduse luugi avamiseks. Süüdistatav on seda eitanud. 8.
45. S.T. i ütlused on äärmiselt vastuolulised ja taaskord ei kinnita neid kannatanu V.B. enda ütlustes, kuigi pidi kuulma korraldusi, mida väidetavalt süüdistatav andis ja nägema juhtunut pealt. S.T. i ütluste kohaselt tuhaproovi, mille jaoks ta koti tõi, pole õnnestunud leida. Juhul, kui S.T. i väide vastaks tõele, siis pidanuks hoonest leitama vähemalt üks kott, mille S.T. enda väitel proovi võtmiseks tõi. Kuna seda ei ole leitud, tuleb pidada tõeseks süüdistatava selgitust, et S.T. läks küll proovi võtmiseks koti järgi, kuid tagasi ei jõudnud, sest enne seda toimus õnnetus. On loogiline, et ajal, mil S.T. käis koti järel, ei olnud süüdistataval midagi teha ning nagu kinnitasid S.J. ja S.G. omas ütlustes, ei teinud G.P tuhasilohoones midagi, jälgides vaid olukorda. Kuna G.P käis korduvalt hoonest väljas läbi esimese korruse, et rääkida telefoniga ja kontrollida e-posti, siis ilmselt sellele põhjusel ei märganud teda hoones I.B. . Kannatanu I.B. i sõnul ta läks teisele korrusele alla I.Z. i ja V.B. i juurde. V.B. seletas, et siin on õhuklapp, siin on õhutoru ja selle järgi antakse surveõhku, mis mõjutab kogu selle hoone töösüsteemi. Ütles, et mingi töö oli juba tehtud, aga tuli veel seda klappi välja tõmmata, tuleb klapp välja võtta, puhastada ja tagasi paigaldada. I.Z. kinnitas, et tõeliselt see toru, kus ta tööd tegema pidi, oli juba eelnevalt lahti võetud (st eemaldatud isolatsioon). Maksim Superov mäletab, et V.B. iga vestlemisel oli temale pidevalt öeldud seda, et tema ei teosta iseseisvalt töid, ainult visuaalset ülevaatust. 8.
46. Nagu näha tegelikkuses töötasid S.T. ja V.B. 06.01.2015 tuhasilo hoones iseseisvalt (seda kinnitas S.T. oma ütlustes) – võtsid lahti klappe, kontrollisid elektrilist siibrit, keerasid lahti õhuvoolu torusid jne. On tuvastatud, et siibri all asuv luuk ei ole kaugeltki ainuke luuk, mis õnnetusjuhtumi toimumise päeval avati. 08.01.2015 koostatud täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli fotol nr 18-19 on fikseeritud asjaolu, et kivituha seadme äravoolu vaateluuk oli samuti avatud. Maakohus on seisukohal, et viidatud fotodelt tuvastatav täiendava luugi avamise fakt kinnitab, et S.T. ja V.B. töötasid 06.01.2015 objektil iseseisvalt ning avasid tõenäoliselt enda äranägemisel mitmeid luuke, leidmaks tuhaärastuse süsteemi ummistusi. 8.
47. Tunnistaja R.V. , NEJ arendusjuht, kinnitas, et 06.01.2015 kell 11 paiku läks koos G.P-ga tuhaärastuse Auvere töömaale ja kui EET esindaja küsis „mida teha töökäsuga ja siis G.P ütles, et ise organiseerige oma asju“. Prokuröri järeldused, et justkui G.P andis käsklusi ja jagas korraldusi brigaadi töötajatele ei ole kohtuliku uurimisega tõendatud. G.P ei saanud juhtida töövõtja tegevust. Tal ei olnud alluvaid isikuid ja nad ei olnud talle määratud ametijuhendiga. Tema põhiliseks eesmärgiks oli jälgida tellija poolt, kuidas töövõtja täidab lepingu tingimusi, mida ta tegi 06.01.
48. 17
49. EET määras puuduste kõrvaldamise töödeks nii detsembriks 2014 kui jaanuariks 2015 tööle vahetused, mis pidid käivitamis- ja häälestustöid tegema vastavalt programmile. Vahetuste graafikute kohaselt pidid EET vastutavad isikud, sh P.P. d, olema telefoni teel kätte saadavad 24 h. Nimetatud asjaolu tõendab, et töö käis pidevalt ja ööpäevaringselt ja mitte kõiki tõid ei saanud nimetada kuumkäivituseks. Vastavalt – mitte iga nupuvajutus puldil oli katsetus /kuumkäivitus/. 9.
50. Tunnistaja P.A. kinnitas kohtuistungil, et oli kaks erinevat töövormi. Tunnistaja A.S. i sõnul 06.01.2015 seisuga süsteemid töötasid, käis vaegtööde likvideerimine, bagerpumplas käisid vaegtööd, et kuskilt oli värviparandusi vaja teha, kuskile mingid varbalauad keevitada. Kilbiruumis Alstomi silo all olid tööd juba lõpukorral ja proovipumpamised toimusid. Valvete süsteem jätkus ka pärast kirja (käivitus – seadistööde peatamise kohta) saabumist. A.S. töötas EET projektide direktorina. Ja kui projekti direktor kinnitas, et vaatamata A.R. u teatele tööde seiskamise kohta (EET 18.12.2014 teade) süsteemid töötasid, siis nii see oli ka tegelikkuses. Tunnistaja J.Z. andis kohtuistungil ütlusi, et 05.01.2015 ta oli töökohal Auvere jaama bagerpumplas, tuhaärastussüsteem töötas. Tuhaärastussüsteemi seadmed töötasid
51. aasta detsembri lõpus ja jaanuari alguses
52. Tunnistaja ei teadnud sellest, et käivitus-seadistustööd on peatatud. Peale selle tõendab žurnaali väljatrükk), et tuhaärastussüsteem töötas pidevalt. Tunnistaja J.Z. kinnitas, et žurnaali kandeid valveaja jooksul toimuvate mingite toimingute ja sündmuste kohta tegi bagerpumpla masinist. Reeglina oli, et siis kui laekus korraldus käivitamise kohta ja kui käivitamist ei toimunud, siis andsid sellest teada sellele isikule, kes andis korralduse. Tunnistaja A.R. ise kinnitas kohtuistungil ütlusi, et 2014 detsembris ja 2015 jaanuaris käivitusseadistustööd ei toimunud sujuvalt, kuna seal esines palju probleeme, üks liin kolmest ei töötanud ning pidi uurima lisaks sellele, et käivitusprogramm korralikult edasi läheks. 9.
53. Seda, et käivitus-seadistustööd jätkusid täies mahus ja mitte keegi ei kuulnud tööde peatamisest, kinnitab D.P. , kes viibis Auvere Elektrijaama territooriumil 05.01.2015 ja kõrvaldas kommunikatsiooni defekti: tuhaärastusseadmed töötasid, perioodiliselt toimus käivitamine. 05.01.2015 ta isiklikult käivitas uuesti seadet, mis tegeleb kommunikatsiooniga Claudius&Peters ja tema firma vahel. Kommunikatioon hakkas töötama. Ta käivitas seadmed operaatori ruumis. Käivitus-seadistustööde etapil seadmeid opereeris bagerpumpla motorist. Tihti tekkis vajadus seadmeid käivitada, näiteks selle jaoks, et torud töötaksid korralikult. 9.
54. Tunnistajad J.Z. , A.P. , M.S. , V.P. , V.S. , I.M. , S.N. , I.B. , A.N. , S.S. , A.P. , D.P. , O.H. selgitasid üksikasjalikult, kuidas nimelt käis töö 05.01.2015 ja 06.01.2015 ja mille poolest erinesid omavahel kuumkäivitus ja käivitus-seadistustööd, st puuduste-defektide kõrvaldamise tööd. Valvevahetused olid moodustatud just käivitus-seadistustööde teostamiseks. Tunnistajad kinnitasid, et 05.01.2015 seisuga ei tulnud suulises või kirjalikus vormis teadet selle kohta, et käivitus-seadistustööd on pikemaks ajaks peatatud. Järelikult 2014 detsembri lõpus ja jaanuari alguses 2015 toimusid defektide kõrvaldamise tööd. Häirete otsing käis pidevalt ja töötasid valvebrigaadid. G.P kui tellija esindaja kohustusteks oli teha kindlaks häire fakt, koguda kokku vajalik informatsioon, teavitada pooli avastatud süsteemi häiretest ja nõuda puudujääkide kõrvaldamist, millega G.P ka 05.01.2015 ja 06.01.2015 tegeles. 9.
55. Prokuröri järeldus, et G.P alustas iseseisvalt käivitus-seadistustöid, ei ole põhjalikud. Kohtulikul uurimisel on tõendatud, et tegelikkuses käisid tööd peatamiseta ja süüdistatava sekkumiseta. Ka prokuröri kokkuvõtte, et 05.01.2015 ja 06.01.2015 korraldas 18 kohapeal bagerpumplas ja D01 hoones kõike G.P ainuisikuliselt on tõendamata. Maakohus leiab, et G.P tegevuses ei esine süüteokoosseisu ka objektiivse külje tunnuseid.
56. Kohtuliku uurimise käigus selgus, et avariiolukord tekkis juba 05.01.
57. 10.
58. R.V. e seletuskirja kohaselt 05.01.2015 kella 11.00 paiku toimus iganädalane nõupidamine NEJ ja EET vaheliste projektide kohta. Oli info, et EET tuhasüsteemist on 3-st liinist 1 mehaanilise rikke tõttu tööst väljas. Kella 21.25 paiku tuli SMS teade G.P-lt , et omanikupoolsed tuhasüsteemid ei tööta - kõik kolm liini ei tööta. 10.
59. On tuvastatud, et 06.01.2015 kella 09.00 paiku toimus arenduse osakonna iganädalane nõupidamine EEJ-s. G.P ühines ca 9.15-9.
60. G.P informeeris, et Auvere tuhaärastust ei ole EET poolt käima saadud ja tuhapunker on täis. Samuti oli G.P-l mitteametlik info, et P.P. d (EET tuhapumpla käivitustööde juht) ei tule enam töömaale ja ei tööta enam EET-s. G.P sõnul tuhapumpla töömaal ei ole EET-st kedagi peale ühe lukksepa. G.P oli ka A.S. ile helistanud, aga kõnet ei võetud vastu. Kella 11.07 paiku G.P selgitas R.V. ele, et kõik kolm liini on tööst väljas. G.P teatas, et tuhk tuhapumplasse ei lähe ja Alstomi silo on täis. A.S. lubas uurida, mis seis on. Kell 11.27 - peale telefonikõnelust, saatis G.P vastava e-maili A.S. ile milles ütleb, et liinid ei tööta ja EET-l on vaja kiiresti tegutseda. Kell 12.00 läksid R.V. koos G.P-ga Auvere töömaa kontorisse, et kohapeal vaadata, kas tuhaärastuse probleemiga tegeletakse. Läksid tuhaärastuse silo juurde, et vaadata kas keegi tegeleb koha peal probleemi lahendamisega. Tuhaärastuse ruumi uks oli avatud ja sellele alale sisenemise keelavaid märke ei olnud. Uurisid, et mida hetkel tehakse ja seepeale selgitati, et puhastatakse tuhaärastuse kanalite aeratsiooni õhutorustikke. Kell 13.01 G.P helistas R.V. ele töömaalt ja palus, et too saadaks A.S. ile ja paralleelselt ka A.O. ile kirja, kuna tundus, et keegi veel ikka midagi selle hommikuse e-maili osas ei ole ette võtnud. Kell 13.08 R.V. helistas A.O. ile ja seletas, et EET-l on ilmselt vaja abi teatud sõlmede korrastamisel. Oli edastatud G.P e-mail koos kommentaaridega A.O. ile, et EET vajaks abi. Samuti oli e-mail suunatud A.S. ile, et too koordineeriks töid mis on seotud tuhaärastusega. 10.
61. P.P. d selgitas, et tema sai teada 05.01.2015 õhtul, et kõik 3 liini on rivist väljas ja süsteem tuhka täis. G.P helistas ja andis teada, et seade seiskus ja tuleb kohale sõita. Tunnistaja P.P. d keeldus tööle tulemast, kuna sai eelnevalt teada, et tema töösuhted on lõppenud. 05.01.2015 sai ta teada telefoni teel I.M. ult, et EET soovib lõpetada tunnistajaga töösuhte ja 06.01.2015 oli tema viimane tööpäev. 06.01.2015 helistas G.P ka tunnistajale. 10.
62. Tunnistajate A.S. i ja A.R. u ütlustest on näha, et A.S. sai probleemist ehk sellest, et kõik 3 tuhaärastusliini on seiskunud, teada R.V. e telefonikõnest (seda kinnitab ka R.V. e seletuskiri, kus on kirjas, et A.S. i teada pidid 2 liini töötama), edastas selle teema lahendamiseks A.R. ule. Kell 11.27 saatis G.P kirja A.S. ile ja nõudis kiiret tegutsemist. 10.
63. Tunnistaja A.N. seletas, et 05.01.2015 üks suruõhuliin oli remondis. Teise liini peal ei toimunud tuha mahatulekut, ja kolmandal liinil oli veateade. Süsteem töötas, aga töötas tühjana ja tuhk ei laekunud. Jaam peatati, kuna andurite kohaselt punker oli tuhaga täis. Tunnistajad J.Z. , A.P. seletasid, et 05.01.2015 olid probleemid seotud tuhaga, tuhaärastusliinid ei töötanud. 10.
64. Tunnistaja S.S. ütles, et 05.01.2015 probleemid olid seotud tuhaga, mis vajus allapoole. Tuhaärastusliinid ei töötanud. Ta ise on näinud, et A.N. vajutas nuppe puldi peal. Üritati 19 visuaalselt leida probleemi, mis riivid hakkavad tööle ja mis ei hakka. See tegevus ei tähendanud seda, et süsteemi käivitati. Lihtsalt vaadati üle, kuidas tuhaärastussüsteem töötab. A.N. käivitas tuhaärastussüsteemi. Tuhk ei läinud läbi. Probleeme lahendati ainult bagerpumplas, kuna kui siiber ummistus, siis oli vaja võtta see maha. A.N. või A.P. andsid korralduse bagerpumplas asuva siibri lahti võtmiseks. Peale selle tunnistaja S.S. i sõnade kohaselt enne avariid, 05.01.2015 õhtul, suunas brigadir V.B. teda D01 hoonesse lukkseppasid aitama – polte keerama. Pärast seda A.N. käivitas tuhaärastussüsteemi, tuhk ei läinud läbi. Edasi A.N. või A.P. andsid korralduse bagerpumplas asuva siibri lahti võtmiseks. S.S. täitis kõik need korraldused. Sellisel moel olid avarii eelõhtul läbi viidud manipulatsioonid bagerpumplas asuva siibriga ja G.P-l ei olnud nende manipulatsioonidega mitte mingit suhet. S.S. kinnitas, et V.B. suunas teda D01 hoonesse aitama lukkseppasid – keerata polte ja A.N. või A.P. andsid korralduse siibri lahti võtmiseks. Nagu näha tegelikkuses töötas V.B. 05.01.2015 tuhasilo hoones ka iseseisvalt. G.P „lõi häirekella“ alates 05.01.2015 küpseva avariiolukorra põhjusel, ülejäänud olid jõuluvaheajal, puhkusel, vallandatud. Saab selgeks G.P närvilisus 06.01.2015, millest tunnistajad rääkisid. 10.
65. On tuvastatud, et P.P. lu viimane tööpäev oli 06.01.2015 kaasa arvatud. See tähendab, et 06.01.2015 P.P. d oli tööl ja pidi täitma kuumkäivitusspetsialisti kohustusi. Maakohus annab põhjaliku ülevaate P.P. lu töötamisest, kuid kuna ka prokurör ei pea P.P. lu viimast tööpäeva osa käsitlemist määravaks, siis siinkohal sellel rohkem ei peatuta. 10.
66. Maakohus annab põhjaliku ülevaate sellest, et kuidas tuli välja anda töölubasid ning on kindel, et EET on rikkunud 06.01.2015 kehtivat töölubade vormistamise korda. Need asjaolud, et tööload ei olnud vormistatud, selgusid alles pärast avariid. Kuna NEJ esindajatel puudus pädevus ja võimalus kontrollida kirjalike töölubade vormistamist, siis ei saanud nad teada, milline oli tol ajal D01 hoones toimiv kokkulepe töölubade osas. Aga EET on juurutanud sellise töökorra, mille raames nad ignoreerisid Alstomi töölubade ja tööohutuse süsteemi ja sellel põhjusel toimuski avarii. EET töötajaid, kes esmakordselt tulid objektile, näiteks I.B. , esmaselt kontrollisid töölubade olemasolu. See tõendab seda, et tööloa puudumine oli EET-poolne range rikkumine tööohutuse valdkonnas, mis viiski avariini. Iga töötaja igas firmas enne seda, kui saab sissepääsu loa ehitusplatsile Auvere Elektrijaamas läbis koolituse ja juhendamise Alstomis ja oli teadlik töökäsu süsteemi nõuetest. Kohtuistungil on tuvastatud, et Tehnoloogiatööstuse juhtidele ja asjatundjatele oli 2014 suvel Alstomi poolt läbi viidud eraldi spetsiaalne koolitus, mis puudutas töökäskude süsteemi käivitusseadistustööde ajal. Kohtuistungil on tõendatud, et EET jaoks antud töökäsu süsteem oli kehtiv süsteem. 6.jaanuaril 2015 rikkudes Alstomi poolt kehtestatud reegleid ei olnud Tehnoloogiatööstuse esindajaid tööde teostamiseks D01 hoonesse lubatud. See tähendab, et 06.01.2015 tööd, mis olid läbi viidud EET poolt olid ilma töökäsu vormistamiseta ja see tähendab, et ei olnud tagatud vajalikud ettevalmistustööd tööohutuse alal. Kõik tunnistajad väidavad, et igapäevasteks töödeks kirjalike töölubade vormistamist ei olnud. Seda kinnitas ka süüdistuse tunnistaja NEJ projektijuht I.M. , et kirjalike töölubade vormistamine tuli alles peale tuhaavariid. Kaitse poolt kohtule esitatud tõendite hulgas on andmed selle kohta, et kuni novembrini 2014 vormistas EET kirjalikke töölube D01 hoones töötamiseks ja pärast novembrit seda enam ei tehtud. Järelikult EET rikkus töölubade vormistamise korda alates novembrist
67. 10.
68. Peale selle kehtinud korra kohaselt pidid siibrid tuhasilo all olema suletud ja kinnitatud keti ja lukkudega, kuid tegelik asjade seis oli teine – siibrid ei olnud lukkudega fikseeritud. E.P. a, EET ehitusmontaaži peaspetsialist, kinnitas, et peasiiber peab olema kettsiibriga suletud, 20 täiesti suletud. Igasuguste katsetuste ajal keelas Claudius ja Peters insener D01 hoones igasugustel inimestel viibida, mitte keegi ei tohtinud seal olla, kuid tegelik asjade seis oli teine. E.P. a mäletab, et Claudius ja Peters insener pani ventiilid käsitsi paika terve päeva ja hommikul ütles „mis lasteaed siin on, kõik ventiilid on üle keeratud“. See oli enne avariid. Tunnistaja S.S. keeras polte D01 hoones 05.01.2015, A.N. või A.P. andsid temale korralduse bagerpumplas asuva siibri lahti võtmiseks, mida ta tegi. Tunnistajad arvavad, et koolitus, mis oli enne bagerpumplasse tööle asumist ei olnud piisav, et teha tuhaärastusseadmete juures mingisuguseid mehhaanilisi töid. Green Engineering OÜ töötaja V.B. oli 05.01.2015 ja 06.01.2015 vastavalt valvegraafikule määratud bagerpumpla hoonesse valvesse, kuid teostas ise isiklikult julgelt manipulatsioone bagerpumplas asuva siibriga ja nagu brigadir suunas töötajaid D01 hoonesse polte keerama. Tunnistaja O.H. andis kohtuistungil ütlusi, et tol ajal ei õpetatud, kuidas D01 hoones asuvaid seadmeid remontida või tehnilisi tõrkeid kõrvaldada. Tol ajal ei olnud D01 hoones hoiatussilte ja seadmete käsitsemist takistavaid lukke ega kette ei olnud. Ainult 2015 märtsikuus ilmusid seadmete külge lukud ja ketid. Pärast avariid hakkas kõik teisiti toimuma. Ainult pärast avariid oli antud üldine ülevaade, kuidas seadmeid remontida ja tõrkeid kõrvaldada. EET poolt avaldatud tegevusetust, mis puudutas ehitusplatsil ohutusmeetmete tagamist. Tunnistaja V.J. ütles, et oli juhtumeid, kui EET esindaja puudus töölt, siis olid sellised vahetused, kus ei olnud EET esindajaid. Kohtuistungil kõlas informatsioon EET brigaadi, kes olid kohustatud koolitama, ebapiisava pädevuse kohta, EET poolsest formalismist tööohutuse valdkonnas. Seetõttu maakohus teeb järelduse, et formaalsete nõuete asemel oli EET kohustatud looma reaalse töökeskkonna ohutuse. 10.
69. Maakohtu arvamusel tegelikeks avarii toimumise põhjusteks oli vajaliku järelevalve ja juhtimise puudumine, seoses käivitusseadistustöödega ja remonditöödega ja selline järelevalve peaks olema korraldatud EET poolt ja samuti EET-poolset ranget töökäsusüsteemi rikkumised ja tööohutuse rikkumised.
70. Prokuratuur on seiskohal, et tööõnnetuse põhjustas luugi avamine. Luugi, mille kaudu toimus tuha väljalangemine, avas NEJ lukksepp S.T. . S.T. avas luugi tema arvates temale töökorraldusi andma pädeva isiku ehk NEJ projektijuhi G.P käsul. 11.
71. Kohtuistungil kõlasid muud avarii põhjused. Tunnistaja J.R. on seisukohal, et peamiseks põhjuseks oli ebakvaliteetne tuhk. Kannatanu I.Z. i ütluste kohaselt tuhka hakkas tulema siis, kui V.B. tegeles siibriga. Maakohus on veendunud, et tunnistajate ütluste analüüsi teel, ilma antud kriminaalasjas tehnilise ekspertiisi määramiseta, ei olnud võimalik avarii tegelikku põhjust tuvastada. Spetsialisti kokkuvõte avarii tehniliste põhjuste kohta on kohtus üheks peamiseks tõendiks. Kohtuliku uurimisega ei ole avarii tehniline põhjus kindlaks tehtud. 11.
72. Tööinspektsiooni 19.03.2015 vastuskirja kohaselt on tööõnnetuse menetlemise aluseks TTOS § 24 ja Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrus nr 75 tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord. Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 75 alusel tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks oli kindlasti vaja selgitada välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud (§ 3 lg 2), mida tehtud ei olnud, vaid selle asemel oli avarii põhjuste uurimisele juurde lubatud töötervishoiu insener J.R. . Nagu nähtub materjalidest, osales J.R. aktiivselt asja uurimises, tegi järeldusi, koostas tabeleid. 11.
73. Nagu kinnitas G.P maakohtus antud ütlustes, keelas uurija mistahes toimingute tegemise sündmuskohal, kuni vastavasisulise korralduseni (s.o kuni 14.01.2015). Vaatamata 21 sellele viibis J.R. kui EET ehk selle tööandja esindaja, kelle juhtivate töötajate korraldusel eirasid EET töötajad Auvere elektrijaama ehitusplatsil kehtivaid tööohutus- ja töötervishoiunõudeid, sündmuskohal iga päev pärast sündmusi, tegi toiminguid ja vormistas uurimisasutuse jaoks memod. Selline „sekkumine“ uurimisse, eriti olukorras, kus mistahes tegevus sündmuskohal oli uurija poolt eelnevalt keelatud, vähemalt küsimusi tekitav, et mitte öelda enamat. 11.
74. 08.01.2015 sündmuskoha täiendavast vaatlusprotokollist nähtub, et enne uurija saabumist on sündmuskohal viibinud kolmandad isikud, kuna: - fotost nr 10 nähtuvalt on keegi korjanud ja puhastanud ära kannatanute kiivrid, mistõttu ei osutunud enam võimalikuks kontrollida kannatanute väiteid, et need olid neil õnnetusjuhtumi toimumise ajal peas või kaasas; - fotol nr 13 on näha, et keegi on sõrmega joonistanud tuhaga kaetud pinnal jaotusliinide skeemi; - fotol nr 17 on näha, et keegi on keeranud kahel liinil siibrite rattaid (vrdl 06.01.2015 sündmuskoha vaatlusprotokolli fotoga nr 18); - fotolt nr 26 on tuvastatav, et keegi on manipuleerinud traadiga (vrdl 06.01.2015 sündmuskoha vaatlusprotokolli fotoga nr 32). G.P ütluste kohaselt oli isik, kes omavoliliselt toimetas sündmuskohal perioodil 06.01.2015-08.01.2015, EET tööohutuse ja töötervishoiu insener J.R. . 11.5.

§ 197

lg 1 on ette nähtud kvalifitseeriv tunnus – ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus, milline peab olema põhjuslikus seoses just nimelt töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramisega. Peab ära märkima, et põhjusliku seose mehhanismi spetsiifika läbivaadatavas kuriteos seisneb selles, et saabunud kuritegeliku tagajärje põhjused seisnesid ainult töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramises isiku poolt, kes oli vastutav nende järgimise eest. Kriminaalseaduse mõtte kohaselt on vajalik kindlaks teha: avarii põhjus; millised nimelt rikkumised olid sooritatud isiku poolt, kes oli vastutav ohutustehnika ja muude töötervishoiuja tööohutusnõuete järgimise eest; kas tema kohustuste hulka kuulus pädevus nende eeskirjade täitmise kindlustamine; kas on olemas põhjuslik seos töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumise ja saabunud kahjulike tagajärgede vahel Asjaolud, mida on võimalik olnud kriminaalasja menetluses tuvastada, pole võimaldanud välja selgitada, kelle ja millise tegevuse tagajärjel toimus tööõnnetus ning kas see tööõnnetus on olnud sellises põhjuslikus seoses kannatanutel tekitatud terviskahjutusega, et see võimaldaks isiku süüdi mõista

§ 197lg 1 järgi.

Teada on vaid asjaolu, et S.T. i poolt avatud luugi kaudu pääses tuhk kontrollimatult tuhasilost välja, kuid kohtumenetluses ei ole tuvastatud, kas S.T. on üritanud üldse siibrit kinni panna või tegi seda V.B. oma kolleegi I.Z. i palvel, millal oli luuk üldse avatud ja kelle korraldusel see avati. Tuvastatud ei ole, milline tegu põhjustas tuha liikuma hakkamise süsteemis. Süüdistava poolt antud ütluste kohaselt pani pärast avariid siibri kinni konsortsiumi Alstom töötaja J-C.V. ning avarii ajal oli see üle 70% avatud olekus ehk tegelikkuses luuki ei ole enne avariid üritatud kinni panna. J-C.V. il ei tekkinud mingisuguseid raskusi kõnealuse luugi sulgemisega ja nimetatud faktist lähtudes on ümber lükatud S.T. i väide, et siibrit polnud võimalik kinni panna. Ainuüksi asjaolu, et süüdistuse kohaselt on tuvastatud tuha väljapääsemine luugi kaudu, ei ole kaugeltki piisav järeldamaks ümberlükkamatult, et õnnetuse põhjustas G.P tegevus, sh süüdistatava poolt tervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumine. 22 11.6. Süüdistuses ei ole määratletud arusaadavalt töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, mille järgimise eest vastutaks süüdistatav ja teda ei saa käsitleda

§ 197koosseisu puhul subjektina.

Maakohus arvab, et G.P tegevuses ei esine süüteokoosseisu ka objektiivse külje tunnuseid. Käesoleval juhul ei saa G.P-le ette heita kuriteo vahetut toimepanemist, kuna kohtumenetluses on leidnud kinnistust, et tuhasilo all oleva siibri jättis kinni panemata S.T. ning ühtlasi oli tema isikuks, kes avas luugi, mille kaudu toimus tuha kontrollimatu alla langemine. Kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendatud asjaolusid, mille pinnalt saaks mõista G.P süüdi

§ 197lg 1 alusel.

Sättes sisalduv süüteokoosseis on koosseisutüübilt blanketne ja materiaalne, mis tähendab, et selle sisustamiseks tuleb osundada konkreetsetele TTOS-i ja vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktide rikkumistele. Kuna prokurör ei ole määratlenud ega tõendanud TTOS või selle alusel kehtestatud määrustes sisalduvat normi, mida oleks süüdistatav rikkunud, siis ei saa kohus mõista G.P süüdi mõista

§ 197lg 1 järgi.

12. Enne G.P õigeksmõistmist kontrollis maakohus, kas tema tegu vastab muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik ümber kvalifitseerida. Maakohus leidis, et tuleb hinnata, kas G.P-le etteheidetav tegu võib olla kvalifitseeritav

§ 198

lg 1 järgi – töötervishoiu-ja tööohutusnõuete eiramine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Paragrahvid 197 ja 198 on peamiselt sarnased ning erinevad subjektiivsete tunnuste poolest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab § 198 süüteokoosseis ettevaatamatust kõigi selle objektiivsete tunnuste, st teo ja tagajärje suhtes. Nii lõikes 1 kui lõikes 2 ettenähtud süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane tegutses nii teo kui tagajärje suhtes vähemalt hooletusega. Maakohus tuvastas, et G.P ei ole

§-s 197 sätestatud teo subjekt, kuna tal ei olnud kohustust järgida või juhendada töötervishoiu- või tööohutusnõuete täitmist. Sellest võib järeldada, et G.P ei ole

§-s 198 sätestatud süüteo subjekt. Seega puudusid maakohtul alused G.P teo ümberkvalifitseerimiseks

§ 198lg-le 1.

Maakohtu hinnangul ei vasta G.P-le esitatud süüdistuses kirjeldatud tegevus ka ühelegi teisele kuriteokoosseisule.

1. Kannatanud S.J. , I.Z. , I.B. esitasid tsiviilhagid, mille maakohus ka menetlusse võttis. Kuna maakohus tegi õigeksmõistva kohtuotsuse, siis jäävad tsiviilhagid läbi vaatamata. PROKURÖRI APELLATSIOON
2. Viru Maakohtu 14.03.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni vanemprokurör Anneli Pärt, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega: - tunnistades G.P süüdi kuriteos

§ 119

lg 2 järgi ja mõista karistus, mis oleks vastavuses prokuröri poolt I astme kohtus küsitud karistusliigi ja –määraga ehk 1 aasta 6 kuud vangistust; - apellatsiooni rahuldamise korral jätta kõik menetluskulud G.P kanda; - G.P süüdimõistmise korral rahuldada kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses. 14.

1. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis on toonud kaasa ebaseadusliku ja eksliku lahendi tegemise. Lisaks leitakse apellatsioonis, et rikutud on tõendi igakülgse, teiste kogutud 23 tõenditega koosmõjus hindamise kohustust, olles hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, mille tulemusel on jõudnud valedele järeldustele. Maakohus on arvanud osa tõenditest põhjendamatult tõendikogumist välja, sobitades omavahel n-ö riimuma tõendid või osa neist, mis kattuvad maakohtule meelepärase versiooniga. Seejuures on maakohus jätnud põhjalikult analüüsimata terve rea kohtule esitatud ja kohtu poolt vastuvõetud tõendeid, eelkõige tunnistajate ütlusi, ning eelistanud süüdistatava versiooni, pööramata tähelepanu nendes sisalduvale ebaloogilisusele ja ebakõladele nende asjaolude osas, mis on tuvastatud arvukas ülekaalus olevate teiste tõenditega. Sellise tegevuse tulemusel on jäänud tähelepanuta fakt, et esineb terve kogum tõendeid, mis kinnitavad asjaolu, et 06.01.2015 toimunud tuhaavarii vallandasid justnimelt G.P põhjendamatud ja tema pädevust ületavad korraldused. Maakohus on otsust kirjutades tuvastanud kohtumenetlusel uuritud ja süüdistuses kirjeldatud tuhaavarii tekkepõhjusest erineva põhjuse. See fakt iseenesest on vaieldamatult kohtu pädevuses, kuid seda nii kaua, kuni see on toimunud kriminaalmenetlusõiguses kehtivate reeglitega kooskõlas ja rajaneb kõigi lubatavate tõendite põhjalikul analüüsil. Käesoleval juhul on tegemist lubamatule tõendile ning kohtuistungi protokollides kajastamata andmetele rajatud järeldusega, mis on prokuratuuri arvates päädinud ebaõige kohtuotsusega. 14.
2. Kuna käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva tuhaavarii põhjustanud sündmuste ahela algatasid ühe tööandja (NEJ) esindajad, kuid tervisekahjustusi said teise tööandja (EET) töötajad, siis antud juhul tuleb nõustuda seisukohaga, et selline olukord jääb

§ 197

kaitsealast välja, kuid sellele vaatamata on prokuratuur jätkuvalt seisukohal, et apelleeritav kohtuotsus ei ole oma sisult õige ning kuulub tühistamisele järgnevalt esitatud põhjustel.

1. Prokuratuur ei nõustunud, et G.P käitumises puuduvad teised karistusseadustiku süüteokoosseisud. 15.
2. Karistusseadustiku
3. peatükis paiknevate süütegude puhul on peamiseks kaitstavaks õigushüveks inimeste elu ja tervis, nagu ka sama seaduse
4. peatüki
5. ja
6. jaos sisalduvate kuritegude puhul.

§ 197

lg 1 näeb tagajärjena ette inimesele raske tervisekahjustuse põhjustamise ettevaatamatusest, kui see on toimunud töötervishoiu- või tööohutusnõudeid eirates.

§ 119

lg 2 koosseis on oma ebaõigussisus ‒ ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamine kahele või enamale inimesele ‒ võrreldav

§ 197

lg 1 kirjeldusega, ainsa erinevusega koosseisupärase tagajärje põhjustamise spetsiifilises viisis, mis seisneb kohustatud isiku poolt töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramises.

§ 119

näol on tegemist suvalise teokirjeldusega, n-ö iga mehe deliktiga, mille võib toime panna iga süüvõimeline isik ükskõik millise käitumisaktiga. Selle sätte subsumeerimiseks on vaja tuvastada üldise hoolsuskohustuse rikkumine (RKKKo asjas nr 3-1-1-136-05, p 15). Seega on prokuratuuri arvamust mööda

§ 119

üldnorm

§ 197

suhtes, mille poole tuleb pöörduda nt juhul, kui tööülesannete täitmisel põhjustatakse ühele või mitmele isikule raske tervisekahjustus asjaoludel, kus ei ole alust tagajärje põhjustanud isikule ette heita töötervishoiu- või tööohutusnõuete rikkumist. 15.2. G.P tegu vastab

§ 119lg-le 2.

G.P-le esitatud süüdistuses on märgitud muu hulgas järgmist: „…Kuna õhuklappide kontrollimine ja puhastus ei andnud soovitud tulemust ning tuhaärastusliin ei käivitunud, andis G.P D01 hoonesse III korrusele naastes kella 13.10 paiku korralduse NEJ lukksepale S.T. ile sulgeda tuhasilo punkri all asuv ja Alstom Power vastutusalas olev siiber, mille avamiseks ega sulgemiseks ei NEJ ega ETT töötajatel õigust ei olnud. S.T. il ei õnnestunud siibrit täielikult sulgeda ja G.P sai sellest aru. Samuti oli G.P teadlik sellest, et tuhasilo punker nende kohal on 99% ulatuses täidetud tuhaga ja eksisteerib tuha väljalangemise oht. Sellest hoolimata andis ta S.T. ile korralduse avada punkrist allpool asuv 16 poldiga kinnituv tehnoloogiline luuk, mille avamine on täielikult sulgemata siibri 24 tingimustes keelatud, kuna võib tuua kaasa tuha väljalangemise. NEJ lukksepp S.T. , omamata piisavalt tehnilisi teadmisi D01 hoones paiknevatest seadmetest, täites G.P korraldusi ning usaldades tema teadmisi tuhaärastussüsteemi projektiga seotud seadmetest, avas nimetatud tehnoloogilise luugi. …“ Samuti on süüdistusse sisse kirjutatud see, et „… G.P korraldusel avatud tehnoloogilise luugi kaudu tuha väljapaiskumise tagajärjel ei pääsenud hoonesse jäänud EET töötajad I.Z. , I.B. , V.B. , S.G. ja S.J. välja ega saanud ennast päästa kõrvalise abita ning üksnes tänu kolmandate isikute abile õnnestus neil hoonest eluga pääseda. Juhtunud tööõnnetuse tagajärjel tekkisid I.Z. il ja I.B. il ja V.B. il rasked tervisekahjustused - äge kopsupuudulikkus, hingamisteede põletus, kopsupõletik, hingamisteede söövitus, söövitus silma sarv- ja limaskestal. Tervisekahjustused põhjustas põlevkivituha sattumine hingamisteedesse. S.J. ja S.G. said eelkirjeldatud tööõnnetuse tagajärjel tervisekahjustusi, mis põhjustasid astma ehk samuti raske tervisekahjustuse.“ Prokuratuur on veendunud, et kui jätta G.P-le esitatud süüdistuse terviktekstist välja töötervishoiu- ja tööohutunõuete rikkumist ekslikult sisustanud teokirjeldus, võimaldab ülal välja toodud süüdistuse sõnastus sedastada

§ 119

lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo ebaõiguse, sest see kajastab piisavalt määral kannatanutele põhjustatud tervisekahjutuse tekkimise asjaolusid, põhjust ja tagajärge. 15.3. Kehtiva seaduse ja välja kujunenud kohtupraktika kohaselt võib kohus KrMS § 268 lg 6 esimese lause alusel kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui viimasel on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Kuna käesoleval juhul on

§ 119

lg 2 koosseisule vastav teokirjeldus sisaldunud ka

§ 197

lg 1 süüdistuse tekstis, siis sellest johtuvalt oli nii maakohtul kui ka praegu ringkonnakohtul võimalik tunnistada G.P süüdi

§ 119lg 2 järgi.

15.4. Prokuratuur märgib, et kuna käesolevas apellatsioonis on prokuratuur loobunud G.P süüdistamisest töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete rikkumises

§ 197

lg 1 järgi, siis jätab prokuratuur kõrvale nii käivitus-seadistustööde peatamise problemaatika kui ka P.P. lu viimase tööpäevaga seonduva vastutuse küsimuses, sest uue kitsama süüdistuse positsioonile taandumine kitsendab ka tõendamiseseme asjaolude ringi. Eelkõige seepärast, et vastavalt esitatud süüdistuse kontseptsioonile ei põhjustatud tuhaavariiga viiele kannatanule raskeid tervisekahjustusi mitte kellegi tegevusetuse tõttu, vaid konkreetse isiku aktiivse tegevuse tagajärjel. 15.5. Prokuratuuri jätkuv seisukoht on, et selleks isikuks oli NEJ projektijuht G.P . Prokuratuur on veendunud, et käesoleva kohtuasja kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid on piisavad prokuratuuri sellise taotluse täitmiseks. Eelkõige annab selleks võimaluse vaidlustatud kohtuotsuse vastuolulisus ja ebapiisav põhjendatus. Kohati on kohtuotsuse põhjendused lubamatult suure üldistusastmega, mistõttu ei ole paljude maakohtu väidete puhul üheselt arusaadav ja jälgitav, millised tõendid on võimaldanud maakohtul ühele või teisele järeldusele jõuda. 16. Maakohtu otsus sisaldab faktivigu. 16.1. Üheks selliseks keskseks momendiks on see, kus asus kannatanu V.B. , kui algas tuha väljalangemine tuhapunkrist, kuna just sellest asjaolust on suurel määral seatud sõltuvusse kogu kohtuasja tulem. Selle asjaolu tuvastamisel on maakohus pöördunud kannatanu I.Z. i ütluste poole, ent seejuures on kohus rajanud oma järelduse mitte kohtuistungil ristküsitluse käigus öeldule, vaid just kohtueelses menetluses protokollitud ütlustele. 16.2. Prokuratuur soovib rõhutada, et sel moel kannatanu I.Z. i kohtueelses menetluses antud 25 ütlustele tuginedes ning selle kaudu tuhaavarii ootamatul tekkepõhjuse tuvastamisel on maakohus eksinud nii KrMS § 289 lg 1 sõnastuse kui välja kujunenud kohtupraktika vastu, millele on Riigikohus oma erinevates lahendites korduvalt viidanud (RKKKo asjas nr 3-1-1101-15). Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et KrMS § 289 lg 1 sätestab, et tunnistaja ütluste „usaldusväärsuse kontrollimiseks“ võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Kuid nende kohtueelses menetluses antud ütluste tõenduslik tähendus ei ole samasugune nagu KrMS §-dest 291 või 294 lähtuvalt avaldatavatel ütlustel. KrMS § 289 lg-s 1 otseselt märgitu kohaselt saab kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Antud kohtuotsuses on selle nõude vastu aga rängalt eksitud. 16.3. Apelleeritavas kohtuotsuses on maakohus aga olulisel määral kannatanu I.Z. i eeluurimisel antud ütlustele tuginedes leidnud endale sobiva tuhaavarii põhjuse, järeldades, et tuha väljalangemine tuhapunkrist sai võimalikuks hoopis V.B. i tegevuse tagajärjel. Seejuures ei ole maakohus üldse arvestanud sellega, et ei tuha väljalangemise hetkel D01 hoones viibinud kannatanute ega ka süüdistatava ütlustest tulenevalt ei ole sellise stsenaariumi toimumine üldse võimalik. Seda seetõttu, et kannatanu I.B. , olles liikunud peale V.B. i ja I.Z. iga vestlemist korrus kõrgemale seal viibinud keevitajate S.J. i ja S.G. i juurde, ei näinud, et temast oleks sel ajal mööda läinud V.B. , ka ei maininud seda enda ütlustes süüdistatav. Sellise meelevaldse järelduse tegi maakohus ebaseaduslikult, võttes aluseks üksnes lubamatu tõendi – kannatanu I.Z. i ristküsitlusel avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste lõigu. Seda seejuures, et kannatanu selgitas maakohtule, kuidas sündis tema ülekuulamise protokoll – haigla intensiivravipalatis, faktiliselt kohe peale koomast väljatulemist. 16.4. Prokuratuur ei saa nõustuda maakohtu poolt märgituga „Prokuröri järeldus, et G.P alustas iseseisvalt käivitus-seadistustöid, ei ole põhjalikud. … Ka prokuröri kokkuvõte, et 05. ja 06.01.2015 korraldas kohapeal bagerpumplas ja D01 hoones kõike G.P ainuisikuliselt, on tõendamata. Kohus arvab, et G.P tegevuses ei esine süüteokoosseisu objektiivse külje tunnuseid.“ Prokuratuurile jääb selgusetuks, kes veel lisaks G.P-le tegeles tuhaärastussüsteemi tõrgete otsimise ja likvideerimisega. Seejuures tuleb meeles pidada, et need seadmed kuulusid EET-le ega olnud veel NEJ-le üle antud, mis tähendas seda, et NEJ esindajal ei olnud piisavalt pädevust nende tööde korraldamise, läbiviimise ja kontrollimisega tegeleda. Ometigi on tunnistajate (nii valvebrigaadide liimete kui ka EET esindajate P.A. , A.S. i, A.R. u ja P.P.

1. lu)ütlustega selgelt tõendatud, et nemad kui pädevad isikud selliste tööde korraldamisega ei tegelenud. Ainus, kes oli mingil mõningal määral teadlik mingite tööde teostamisest D01 hoones, oli M.S. , kes sai tööde tegemisest teada juba nende teostamise käigus V.B. ilt ehk siis tema nende läbiviimist ei korraldanud ega saanudki korraldada, kuna ka temal puudus vastav pädevus ja vajadus. Tuvastatud on, et 05.01.2015 õhtul tekkinud olukorrast oli teadlik eelkõige G.P , kes võttis küll ühendust EET pädeva esindaja P.P. luga, kuid kuna viimane teatas, et tema seoses töösuhte lõppemisega nende küsimustega enam ei tegele ja distantseerus sellest teemast ega edastanud tõrgete infot kellelegi, siis jäigi sisuliselt ainsaks info valdajaks G.P (tema edastas selle teabe NEJ siseselt oma juhile R.V. ele, kes järgmise päeva esimese pooles üritas erinevatele EET pädevatele juhtidele helistades tekkinud olukorda oma pädevuse piires ka lahendada). Sellisele väitele vastupidist asjade seisu ei ole ükski tunnistaja ega ka süüdistatav ise maakohtule väitnud, mistõttu tuleb lugeda tuvastatuks, et info valdamine, proaktiivne tegevus ja tegutsemishuvi oli 05.01.2015 õhtust kuni tuhaavariini ilmselgelt NEJ poole kaldu. Just selline tõendite analüüsil põhinev pilt võimaldab prokuratuuril olla jätkuvalt seisukohal, et D01 hoones jagas käske ja korraldusi just G.P ja mitte keegi teine. 26 16.5. Maakohus on pidanud vajalikuks välja tuua süüdistuse põhitõendites – tunnistaja S.T. i ja kannatanu V.B. i ütlustes - sisalduvad vastuolud ja ebaloogilisuse. Nii on maakohtu arvates ebaloogiline mõlema väide selle kohta, et nad pidasid kohustuslikuks G.P kui NEJ projektijuhi korralduste täitmist, kuigi on ise selgitanud maakohtule, kellele nad allusid. Kohtuliku uurimise käigus on selgelt kindlaks tehtud, kes kellele allus ning selles osas on maakohus alluvuse skeemi õigesti välja toonud. Eelkõige käib jutt NEJ töötajatest – bagerpumpla kolmeliikmelistest valvebrigaadidest, kuhu kuulusid NEJ töötajad operaatormotorist (06.01.2015 valves olnud A.M. ) ja lukksepp (06.01.2015 valves olnud S.T. ) ning Eesti Tehnoloogiatööstuse AS (edaspidi EET) lukksepp (06.01.2015 seisuga Green Engineering OÜ poolt EET-le renditud lukksepp V.B. ). Seejuures on maakohus jätnud selles osas meelevaldselt kõrvale tunnistajate A.M. i, J.Z. i, A.P. i, V.P. i, V.S. i, S.N. i, O.H. di, ütlused, kuigi samas on maakohus märkinud, et ei ole alust kahelda nende ütluste usaldusvääruses, pidades neid loogilisteks, järjepidevateks ja teiste tõenditega kooskõlas olevateks. Kuid just nimetatud tunnistajate ütlustest tuleneb selgelt ja üheselt, et käivitusseadistustööde etapis, mil toimus sisuline õppimine bagerpumplas ja D01 hoones, sh ka 05.01.2015-06.01.2015 seisuga, ei toiminud tavaline subordinatsiooniliin. Bagerpumplas valves olevate valvebrigaadide NEJ töötajatest liikmed allusid küll administratiivselt enda juhtidele, kuid operatiivselt õppeperioodil pidi nad täitma hoopis kohapeal tegevusi korraldavate isikute korraldusi. Nii selgitas tunnistaja V.S. maakohtule, et ta oli küll A.M. i ja S.T. i juht, kuid ehitatava Auvere elektrijaama territooriumil ei olnud tal võimaluste nende tööd juhtida ega kontrollida, kuna tal endal, nagu ka teistel vahetuse vanematel ja real teistel juhtidel, puudus isegi ligipääs Auvere elektrijaama territooriumile. Kui bagerpumpla motorist ja lukksepp said mingisuguse korralduse kohapeal töid juhtinuid isikutelt, siis nad ei pidanud neid kooskõlastama oma juhtide ehk vahetuse vanemaga. Tunnistaja S.N. selgitas, et kui 05.01.2015 tuhaärastusliinidel tekkisid probleemid, siis vahetuse vanem andis temale probleemide lahendamiseks kahe isiku – P.P. lu ja G.P kontakttelefonid – see fakt iseenesest illustreerib ilmekalt tol perioodil tegelikult kehtinud korda, kus ametijuhenditest tulenevat alluvuskorda korrigeeris uue elektrijaama valmimise staadiumist ja katsetuste ning õppeperioodist tingitud nö erikord. S.N. kui bagerpumpla operaator võttis ühendust just G.P-ga , teades, et tegemist on NEJ töötajaga, mis on ka arusaadav - kergem ja loogilisem on pöörduda enda ettevõtte esindaja poole. Kui G.P kohale tuli, andis ta korralduse kutsuda välja NEJ automaatikaspetsialistid. Seda seejuures, et seadmed, millega tekkisid probleemid, NEJ-le ei kuulunud ning seetõttu ei olnud G.P selline korraldus ka põhjendatud, ent kohtuotsuses ei ole sellisele sündmuste arengule mingit hinnangut antud. Samuti oli G.P andnud tunnistajale korralduse käivitada tuhaärastussüsteem. Selle tunnistajaga samas vahetuses töötanud lukksepp P. v selgitas maakohtule, et ta läks tol õhtul D01 hoonesse just G.P korraldusel ning edasine toimus samuti viimase nõudmisel ja suunamisel. Tunnistaja J.Z. , kes oli bagerpumpla operaatoriks 05.01.2015 päevases vahetuses, kui probleemid tuhaärastussüsteemiga algasid, selgitas sarnaselt S.N. ile, et nende üksuse juhi V.J. i sõnade kohaselt pidid valvebrigaadid bagerpumplas tol perioodil alluma ainult EET esindajale P.P. lu näol ja samuti G.P-le , kes oli NEJ esindaja. Lisaks selgitas J.Z. , et kui tekkis vajadus D01 hoones asuvat siibrit sulgeda või avada, võisid seda teha EET esindajad ja G.P , kooskõlastades selle otsuse Alstomiga. Küsimusele, kellele ta allus tollal, siis ta andis kõhklemata selge vastuse, et töötades tuhaärastusseadmetega allus ta ainult P.P. lule ja G.P-le , otseseks ülemuseks oli küll osakonna ülem V.J. , aga tema ei andud bagerpumplas töötamiseks korraldusi, mis oleksid seotud käivitamisega või siis tööga antud seadmetel. Samuti selgitas ta, et ta allus ka vahetuse vanemale, kuid mitte tööprotsessis uutel 27 seadmetele, vaid vahetuse vanem lahendas organisatsioonilisi küsimusi ning vahetuse vanem ise bagerpumplas ega D01 hoones kunagi kohal ei käinud. 05.01.2015 vahetuses andis temale korralduse käivitada tuhaärastussüsteem just G.P. 16.6. Andmata hinnangut sellele, kas tol ajal bagerpumpla valvemeeskondadele sellise paralleelselt kahe erineva allumisliini kehtimine oli põhjendatud ja NEJ-s kehtivate ametijuhendite või käskkirjadega kooskõlas, ei ole prokuratuuri hinnangul võimalik sellest tuvastatud faktist kuidagi mööda vaadata. Seega on prokuratuur veendunud, et kohtuliku uurimise käigus on üheselt tuvastatud, et tegelikult selline ametijuhenditest erinev alluvusliin faktiliselt kehtis ka teiste valvebrigaadide liikmete jaoks, millest oldi teadlikud ja millest kinni peeti, seega A.M. i, S.T. i ja V.B. i ütlused selle kohta, et nad täitsid G.P korraldusi ning pidasid seda enda jaoks kohustuslikuks, ei ole sugugi ebaloogilised ja vasturääkivad, nagu seda on väitnud maakohus. Väga ilmekalt illustreerib sellist mitu kuud de facto kehtinud ja ametijuhenditest irduvat olukorda ootamatult ka kaitse tunnistaja A.P. i ütlused – ka tema selgitas ristküsitluse käigus maakohtule, et õigus anda korraldus käivitada süsteem oli kas EET esindajal või nende kuraatoril (G.P-l ). Kaitsja küsimusele, kas G.P tohtis nendele anda korraldusi ja kas need korraldused olid täitmiseks kohustuslikud, vastas tunnistaja, et G.P-l oli õigus anda nendele bagerpumplas korraldusi ning loomulikult ta oli neid täitma kohustatud, kui kõrgemalseisev ülemus annab korralduse. Kui juba kaitse tunnistaja on kindlalt väitnud, et selline korralduste andmise süsteem oli tavaline juba novembris 2014, siis seda enam usutavad ja mõistuspärased on süüdistuse tunnistajate ütlused selle kohta, miks nad nii käitusid ja täitsid G.P korraldusi 05.01.2015 ja 06.01.2015. 16.7. Prokuratuur ei nõustu ka maakohtu poolt väljatoodud väikeste erinevustega A.M. i, V.B. i ja S.T. i ütlustes selles osas, kuidas hakkasid arenema sündmused 06.01.2015 hommikul ja kes millal käis D01 hoones ning kes milliseid nuppe vajutas. Seejuures ei ole maakohus arvestanud seda, et kohtuistung toimus kolm ja pool aastat peale sündmust ning olukorras, kus isikud täidavad erinevaid ülesandeid, paiknevad ja liiguvad erinevalt, omavad erinevat haridustaset ja väljendamisoskust, on võimatu eeldada, et nende ütlused langevad sõna-sõnalt kokku, va juhul, kui need isikud oleks oma ütlused üksteisega täies mahus kooskõlastanud ja seejärel pähe õppinud. Lisaks sellele soovib prokuratuur rõhutada, et teatud asjade kulgemise tajumise erisus võib olla tingitud ka sellest, et S.T. oli NEJ töötaja ja allus bagerpumplas vahetult motoristile ehk A.M. ile, samas V.B. oli EET esindaja (seejuures rendi-tööjõud, mis samuti mõjutab töötaja suhestumist toimuvaga) ega allunud A.M. ile. S.T. selgitas, et A.M. kinnitas omapoolse korraldusega G.P käsku minna koos tema ja V.B. iga D01 hoonesse. Seega tuvastatud olukord ei kätke endas vastuolusid, vaid kajastab tegelikkuses kehtinud asjade seisu ning selle olukorra edasiandmist erinevate isikute ütlustes, sõltuvalt nende töökogemusest ja olukorra arusaamisest. Kui lugeda tähelepanelikult kohtuistungite protokolle, siis tegelikult põhimõttelisi vastuolusid nende ütlustes ei ole. Tunnistaja A.M. ütles, et G.P oli hommikul bagerpumplasse tulles väga närviline ja püüdis kõrvalda riket ja siis tema võttis kaasa Viktori, käis Viktoriga (D01 hoones) ja mõne aja pärast nendega koos hakkas käima ka Sergei, et neid aidata. A.M. i väitel läksid mõlemad lukksepad D01 hoonesse mitte enda initsiatiivil vaid süüdistatava korraldusel. Ka väidetavate vastuolude osas seadmete käivitamisel ei nõustunud prokuratuur maakohtu järeldusega – nimelt rääkisid A.M. , S.T. ja V.B. erinevatest tegevustest. Kui A.M. i ütlused rääkisid seda, et G.P telefonikõnede peale ta lülitas tuhaärastussüsteemi sisse ja välja, siis koos G.P-ga tuhasilo hoonesse läinud V.B. ja S.T. rääkisid D01 hoone elektrikilbis olnud puldil nuppude vajutamisest, mis oli suunatud bagerpumpla juhtimispuldil kajastuvate veateadete mahavõtmisele. Seega on maakohtu järeldus vastuolude esinemise kohta ilmselgelt ekslik, sest jutt on olnud erinevatest tegevustest. 28 16.8. Meelevaldne ja kohtuistungi protokollidega vastuolus on ka maakohtu väide selle kohta, et elektri- ja automaatikabrigaadide väljakutsumisest G.P poolt on rääkinud üksnes V.B. , kuid sama on 06.01.2015 kohta väitnud ka A.M. , kes mitte ainult ei näinud mingite tegevuste kajastumist bagerpumpla puldil, vaid nägi ise oma silmadega G.P koos elektrikute brigaadiga D01 hoone juures. 05.01.2015 osas on elektri- ja automaatikaspetsialistide väljakutsumise kohta andnud ütlusi kohtus ka tunnistaja A.P. . Seejuures on maakohus põhjendamatult viidanud oma otsuses, et G.P ei olnud teinud asjakohasel ajavahemiku kõnesid EET esindajatele (elektri ja automaatikaspetsialistid kuulusid aga kohtu hinnangul EET koosseisu), jättes tähele panemata, et seadmetega pidid tegelema EET alltöövõtja Ectaco töötajad, kuid tunnistajate sõnul kutsus süüdistatav kohale just NEJ vastavad spetsialistid. 16.9. Täiesti arusaamatuks jääb prokuratuurile maakohtu väide selle kohta, et kohtumenetluses on leidnud kinnitust süüdistatava esitatud versioon, mille tulemusel on maakohus lugenud tuvastatuks, et 06.01.2015 hommikul andis korraldusi lukkseppadele tuhaärastuse süsteemi operaator ning õhuliinide ja klappide lahti monteerimise ja puhastamisega tegelesid lukksepad A.M. i palvel oma algatusel ning oma teadmistest lähtuvalt. Selliste väidete ja järelduste aluseks olevaid tõendeid ega nende omavahelist analüüsi ei ole maakohus esitanud, vaid on piirdunud paljasõnalise väitega, et asjad olid just nii, nagu maakohus kirjutab. Prokuratuuri arvates on tunnistaja S.T. i ja kannatanu V.B. i ütlused täiesti põhjendamatult tõendite kogumist välja jäetud, ent isegi kui need ära mõelda, ei saa pidada teiste, tõendite kogumisse jäetud tõenditele tuginedes kuidagi tõendatuks süüdistatava kaitseversiooni. Seda esiteks sellepärast, et tema initsiatiivist ja korralduste jagamisest ning tema korraldusel süsteemi käivitamisest ja vajalike spetsialistide kaasamisest räägib ka A.M. . Teiseks kinnitavad A.M. i ning V.B. i ja S.T. i versiooni aktiivsest korralduste jagamisest ja olukorra juhtimisest ka eelneva kahe valvevahetuse liikmete ütlused (tunnistajad J.Z. , S.N. , A.P. , O.H. d, S.S. ). Kolmandaks sooviks prokuratuur pöörduda siinjuures ka tunnistaja R.V. e ütluste poole, millest tulenevalt pöördus siis, kui ta 06.01.2015 päeval ühes G.P-ga D01 hoones käis, G.P poole üks seal viibinud lukksepp ja küsis, millal ta töökäsu („narjad“) sulgeb. Kuna teadaolevalt töökäsu saab lugeda täidetuks ja sulgeda see, kes selle töökäsu väljastanud on, mitte aga suvaline kõrvaline isik, siis kinnitab ka see pisidetail prokuratuuri arvates A.M. i, S.T. i ja V.B. i sõnu selle kohta, et korralduse tööde teostamiseks andis neile G.P . 16.10. Apellandi hinnangul jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud järeldusele, et D01 hoones valitses kogu päeva müra. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest tulenevalt võib lugeda tuvastatuks, et müra D01 hoones põhjustasid seal asuvad seadmed, kui need olid sisse lülitatud ja töötasid. Lisaks sellele on tuvastatud ja ilmselge ka see, et kui hoones viibinud keevitajad S.J. ja S.G. tegelesid keevitustöödega, tekitas see olulist müra. Ent seejuures tuleb meeles pidada, et ööl vastu 06.01.2015 Auvere elektrijaam seisati tuhaärastussüsteemi kõigi 3 liini rikke tõttu, seega tuhaärastusseadmed ei töötanud, seda hoolimata hommikusest ebaõnnestunud käivituskatsest. Keevitustööd toimusid küll hommikupoolikul, kuid kannatanute S.J. i, S.G. i, I.B. i ja I.Z. i ütlustega on tuvastatud, et ca kell 11 keevitustööd peatati ning neid jätkati mõni minut enne tuhaavarii toimumist. Seega sel ajal kui G.P tuli taas D01 hoonesse nii koos R.V. ega kui ka hiljem üksi, ei saanud selles hoones olla mitte vähimatki müra. Mistõttu tema väide selle kohta, et ta käis kogu aeg hoonest väljas helistamas, sest hoones oli müra, ning kasutas vahetpidamata kõrvatroppe, ei ole eluliselt usutav – müra puudumisel kõrvatroppide kasutamine ei olnud vajalik. Ka ei ole mõistuspärane ega loogiline süüdistatava selgitus selle kohta, miks ta pidi hoonest sisse-välja käima telefonikõnede tegemiseks, kui tal sisuliselt puudus vajadus seal kohal viibida ja kõnesid segavat müra hoones ei olnud. Kohal viibimise võiski tolles olukorras tingida vaid üks asjaolu – soov ja vajadus kontrollida tema korraldusel teostatavaid töid. 29 16.11. Ka siibrit puudutav episood leidis aset enne keevitustööde jätkamist (kui analüüsida kannatanute I.Z. i, I.B. i ja V.B. i ütlusi, siis ilmneb, et nende saabudes S.T. it hoones ei olnud, ta oli läinud kotti tooma), mistõttu võib tõsikindlalt väita, et sel ajal valitses hoones vaikus. Kuna V.B. i ütlustest tulenevalt läks ta G.P korraldusel saabunud abijõule ehk I.B. ile ja I.Z. ile vastu, jäigi G.P üksi ülemisele korrusele tuhapunkri juurde. Kui analüüsida detailselt kõigi kannatanute ütlusi tegemaks kindlaks, kes kus asus tuha väljalangemise algushetkel ning kes kuhu liikus päästeteed otsides ja kes keda nägi, siis võib lugeda tuvastatuks, et ülevalt alla sööstnud isik, keda mainib I.B. , oli just nimelt G.P , sest puuduvad andmed selle kohta, et hoones oleks lisaks nimetatud isikutele (süüdistatav ja 5 kannatanut) viibinud veel mõni isik – arstiabi vajasid ainult nemad kuuekesi. Sellest võib järeldada, et G.P viibis just ülemisel korrusel. Puudub mis tahes seletus, miks pidanuks süüdistatav viibima seal üleval sel ajal, kui ühtegi probleemi lahendamisega tegelevat lukkseppa seal ei olnud ja mingeid töid tol ajal ei teostatud. Rääkimata sellest, et selline hoones viibimine ning edasi-tagasi käimine ei olnud kuidagi vastavuses tema ametijuhendis sõnastatud töö sisuga. 16.12. Veel on ekslik ja kohtuistungi protokollides kajastatust erinev maakohtu väide selle kohta, et tunnistaja S.S. olevat maakohtus väitnud, et 05.01.2015 õhtul suunas lukksepad D01 hoonesse brigadir V.B. . Esiteks ei ole tunnistaja sellist asja maakohtus väitnud ja teiseks, on tuvastatud, et V.B. alustas tööd hommikuses vahetuses 06.01.2015 ega saanud seega töötada ka eelnevas öises vahetuses. Ka ei ole S.S. kordagi maininud, et ta oleks 05.01.2015 V.B. iga ühes vahetuses töötanud – temaga töötasid bagerpumpla operaator S.N. ja NEJ lukksepp A.P. . Kuna ta ise oli renditud tööline ning ta nimeta enda ülemusena S.L. i (Green Engineering OÜ esindaja), siis renditud töötajate hulgas oli tema brigadiriks V.B. . Tema sõnad poltide keeramise ja lukkseppade abistamise kohta ei puudutanud 05.01.2015 õhtu sündmusi, vaid käisid ilmselgelt tema EET-s töötamise kohta. Vastupidiselt kohtuotsuses märgitule tuleneb tunnistaja ütlustest üheselt, et tol õhtul läks tema paarimees lukksepp A.P. D01 hoonesse mingi ülemuse korraldusel ja tema läks nendega kaasa, kuid ei viibinud seal kaua, sest tema abi seal vaja ei olnud. Tunnistaja ei ole andnud ütlusi tol õhtul D01 hoones siibri lahti tegemisest või kinni panemisest, vaid on kirjeldanud teatud tegevusi enne seda õhtut ja mitte D01 hoones, vaid hoopis bagerpumplas, mis ei oma mingit seost käesoleva kohtumenetluse esemeks oleva sündmusega. Sellise väära arusaamise, ütluste sisusse ebapiisava süüvimise tagajärjel on sündinud maakohtu järeldus sellest, et tuhaärastusliinide töö seiskumise põhjuseks võis olla V.B. i korraldus bagerpumplas siibri poltide lahti keeramiseks, mis lõpptulemusena viis avariini. Samuti on maakohus oma järeldustes märkinud, et tuhasilo punkri all asuva siibri võis sulgeda V.B. oma kolleegi I.Z. i palvel. 16.13. Prokuratuur leiab, et sellised lubamatult meelevaldsed ja kohtumenetluse käigus kogutud tõenditest absoluutselt irduvad järeldused said kahetsusväärselt sündida üksnes tõendite pealiskaudse, katkendliku ja valikulise hindamise tulemusel, kus kannatanute ja tunnistajate ütlustest on kontekstist välja rebitud üks või teine lause ning sellele on omistatud meelevaldne tähendus, paigutamata neid ütlusi tõendite kogumist kujunevasse tervikpilti. 17. Kui võtta aluseks süüdistatava versioon juhtunust ehk et tema ei jaganud D01 hoones kellelegi mingeid korraldusi ja ta lihtsalt juhtus seal tuhaavarii ajal olema, siis jääb mõistuspärase loogilise vastuseta nii mõnigi küsimus. 17.1. Miks oleks pidanud G.P viibima D01 hoones avatud vaateluugiga tuhapunkri juures sel ajal, kui S.T. oli läinud bagerpumplasse kotti tooma (NB! seda asjaolu kinnitab ka tunnistaja A.M. )? Prokuratuur on sellele küsimusele vastates saavutanud oma veendumuse, võttes aluseks kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud tunnistajate ütlused ning avaldatud kirjavahetuse, samuti sideettevõtjalt saadud andmed. Maakohus on õigesti märkinud, et esitatud ametijuhendi ja NEJ esindajatest tunnistajate 30 ütlustega on tuvastatud, et G.P-l ei olnud alluvaid ja ta ei saanud tegelikkuses juhtida lepingu töövõtja ehk EET esindajate tegevust. Kuid sellesse ei saa suhtuda kui aksioomi, ei ole võimalik välistada mingi sündmuse või asjaolu esinemist pelgalt dokumentidesse kirjapandu pinnalt. Tõendada ja tuvastada tuleb de facto aset leidnud olukord ja seda on prokuratuur oma arvamuse kohaselt maakohtule piisavalt arvukate tõenditega ka teinud. 17.2. Maakohus on kirjutanud, et süüdistatava eesmärgiks oli jälgida tellija poolt, kuidas töövõtja täidab lepingu tingimusi. Seejuures ei ole maakohus pidanud vajalikuks lahti kirjutada, mida kujutas endast G.P tegevus 05.01.2015 õhtul ja 06.01.2015 hommikust kuni tuhaavariini – kuidas oli erinevate tunnistajate ja kannatanute ütlustega tuvastatud tegevus ehk ilma EET pädeva esindaja juuresolekuta kohapeal aktiivne tegutsemine käsitletav töövõtja poolt lepingutingimuste täitmise kontrollimisena. Lisaks sellele soovib prokuratuur toonitada, et vähetähtis ei ole seejuures see fakt, et G.P NEJ esindajana kutsus 05.01.2015 hilisõhtul bagerpumplas valves olnud lukkseppadest endaga kaasa D01 hoonesse just NEJ lukksepa (A.P. i). Samuti andis süüdistatav korralduse avada tuhasilo all olev vaateluuk S.T. ile kui NEJ töötajale. See asjaolu on prokuratuuri arvates oluline, kuna S.T. i kui NEJ lukksepa jaoks oli G.P siiski samas ettevõttes töötav, ent kõrgemal juhtimispositsioonil olev isik, kelle korralduse täitmine oli S.T. i jaoks loomulik. Mitte pelgalt valge kiivri tõttu, vaid just seetõttu, et bagerpumpla motorist A.M. , kellele S.T. tol hetkel bagerpumplas otseselt allus, pidas G.P korraldusi täitmiseks kohustuslikuks ning just A.M. demonstreeris nii verbaalselt kui ka oma vastava käitumisega, et too on ülemus ja tema korraldusi tuleb täita; seejuures täitis neid ka ise. See oli S.T. i arvates piisav, et suhtuda sellises ebamäärase alluvuse tingimustes G.P kui korralduste jagamiseks pädevasse töötajasse ning alluda tema korraldustele. 17.3. Ebamäärase alluvuse tingimusteks peab prokuratuur maakohtus tõendamist leidnud olukorda, kus NEJ valvemotorist ja valvelukksepp pidid neile jagatud juhiste järgi alluma samasse brigaadi lülitatud EET esindajale, kelleks oli aga tol perioodil tihtipeale vaid madala kvalifikatsiooniga lukksepp ja seegi muust ettevõttest pärit renditööjõud, mis tekitas NEJ personalis segadust. Sellise olukorra tingis tol perioodil EET juhtkonnas levinu seisukoht, et ametlikud käivitus-seadistustööd olid nende arvates alates 18.12.2014 A.R. u kirjast peatatud, mis tingis tol pühadeaegsel perioodil Claudius&Peters spetsialistide äraolekul madala kvalifikatsiooniga valvebrigaadide liikmete määramise. Sama segadust tekitavaks oli ka see asjaolu, et valvebrigaadide teada olid nad kohustatud täitma võrdselt nii EET pädeva esindaja P.P. lu kui NEJ pädeva esindaja G.P korraldusi. Kokkuvõttes just sel põhjusel peab prokuratuur S.T. i kui ebapiisava haridusega lihtsa valvelukksepa käitumist ning G.P korraldustele allumist mõistetavaks ning on süüdistuse teraviku suunanud mitte temale vaid just G.P-le. 17.4. Samas on tuvastatud ka see, mitte ükski EET pädev esindaja (ja pädevaks esindajaks selles kontekstis ei saa pidada ainsat EET valvelukkseppa V.B.
2. i)ei käinud sel päeval D01 hoones, ei tegelenud tööde korraldamisega ega võtnud ise ühendust G.P kui NEJ esindajaga ega ka tema juhi R.V. ega sel teemal. Mitte keegi EET esindajatest ei teavitanud NEJ esindajat tuhaärastussüsteemi tõrgete kõrvaldamise tööde teostamisest ega asunud ka tegelikkuses D01 hoones mis tahes töid korraldama ja teostama. Võib tõstatada küsimuse, kas ja kes EET pädevatest ametiisikutest peaks sellise tegevusetuks jäämise eest vastutama, kuid kuna tuhaavarii toimus mitte kellegi tegevusetuse tõttu, vaid konkreetselt aktiivsete tegevuste tulemusel, siis sellel teemal prokuratuur rohkem ei peatu. EET tegevusetuks jäämise väite aluseks on kohtuliku uurimise käigus tuvastatud telefonikõned ja e-kirjad, mida NEJ esindajad R.V. ja G.P tol päeval aktiivselt kasutasid selleks, et EET pool teadvustaks olukorra tõsidust ja võtaks ette võimalikult kiiresti vajalikud meetmed. 31 17.5. Prokuratuur pöördub kannatanu V.B. i ja tunnistaja S.T. i ütluste poole, et sellist olukorda seletada. G.P kui NEJ projektijuht oli vastutav tuhaärastussüsteemi toimimise tagamise eest ning kogu tema eelmise õhtu ja õnnetuse päeva tegevus näitab ilmekalt, et seiskunud elektrijaam ja mitte töötavad tuhaärastusliinid läksid talle väga korda, tema juhtkond nõudis tegutsemist ja tõrgete kõrvaldamist (sest Auvere jaam oli öösel seisatud) ning ta pingutas tõsimeeli maksimaalselt, et tõrke põhjuste kindlaks tegemine ja kõrvaldamine toimuks võimalikult kiiresti. Kuna EET esindajad ei tegutsenud tema arvates piisava