← Eesti

4-25-174/9

Obsah (6)§ 63§ 68§ 69§ 50§ 58§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 14. jaanuar 2025. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-174 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär M

§ 63lg 1 alusel karistuseks 7 päeva aresti.

2.

§ 68

lg 2 alusel arvata T.S kinnipidamine 13.01.2025 kell 13.13 kuni 14.01.2025 kell 14.00 karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks 6 päeva aresti. 3.

§ 69

lg-te 1, 2 ja 3 alusel asendada T.S-ile kandmata arest 6 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

  1. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb T.S-il olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 53084867 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.
  2. Selgitada T.S-ile , et

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 6.

§ 50

lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel võtta lisakaristusena T.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 22.01.

  1. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD plaat sellele salvestatuga väärteoasja juurde.
  3. Edastada kohtuotsus T.S-ile , Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ning täitmiseks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis alates 06.02.
  4. a kell 10.
  5. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest või ükski kohtumenetluse pool ei teata ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis kohtuotsust tervikuna ei koostata. KOHTU SEISUKOHT
  6. 13.01.
  7. a väärteoprotokollis heidetakse T.S-ile ette LS § 69 lg 3 ja § 16 lg 1 nõuete rikkumist ning sellega LS § 224 lg 2 ja LS § 242 lg 2 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste toimepanemist ehk seda, et tema juhtis 13.01.2025 kell 13.11 Tartu maakonnas Kambja vallas XXX juures mootorsõidukit BMW 530D XDrive reg.nr. XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35mg ning viisil, millega ta tekitas sõiduki ülejuhitavuse, mis seisnes sõiduki tagarataste teega sidestuse olulises vähenemises ning tagarataste läbilibisemises. Oma tegevusega tekitas ta liiklusohtliku olukorra, millega ohustas vahetus läheduses asunud inimesi ja/või teisi sõidukeid.
  8. T.S kinnitas istungil, et on etteheidetavates rikkumistes süüdi. Ta vajutas 13.01.2025 XXX sõidukit BMW juhtides liiga palju gaasi ja külg läks ette. Gaasi vajutamine võis olla sihilikult, aga ta ei tundnud, et oleks nii palju vajutanud. Selline tegevus kindlasti ohustab inimesi. Eelmisel õhtul jõi ta kella 18.30-st poolteist pudelit veini ja läks kella 00.00 paiku magama. XXX hakkas ta sõitma poolt tundi enne rikkumist. Ta ei tundnud, et oleks joobes.
  9. Lisaks T.S ütlustele on kohtu käsutuses teisigi tõendeid, mis kinnitavad tema poolt väärtegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja poolt edastatud videosalvestistelt on näha, kuidas Tartus Lõunakeskuse juures liigub kahe sõiduki vahel ringteele tume sõiduk, mis kaotab ringil juhitavuse, s.t sõidukil liigub külg n-ö ette. Seejärel on näha, kuidas politseipatrull järgneb sõidukile ja peatunud sõiduki BMW roolist toimetatakse politseisõidukisse T.S. Politseisõidukis tuvastatakse tal tõendusliku alkomeetriga joove.
  10. T.S kinnipidamist ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist kinnitavad ka 13.01.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses ja menetlusaluse isiku kinnipidamise protokollis sisalduvad andmed. Neist nähtuvalt kõrvaldati T.S eeltoodud kuupäeval kell 13.13 Optika 2

(5)tn 24, Tartu maakond juures BMW 530D XDrive reg. nr. XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Ta peeti samas kohas ja ajal ka menetlusaluse isikuna kinni.
  1. T.S-il alkoholijoobe esinemist kinnitab tõendusliku alkomeetri tulemus. 13.01.2025 kontrolliti tema joovet kell 13.32 kuni 13.36 kahel korral ja saadi väikseimaks tulemuseks 0,40 mg/l kohta. Sellest laiendmääramatuse mahavõtmisel jäi lõplikuks näiduks 0,35 mg/l kohta. Joobe tuvastamiseks kasutatud alkomeeter Dräger Alcotest 9510 seeria nr ARTF-0023 oli vastavalt taatlustunnistusele nr TTRC-24/00156 kehtivalt taadeldud ja mõõtmised teostanud O. R. oli 13.01.
  2. a teatiselt nähtuva alusel pädevaks mõõtjaks, kuna on läbinud vastavad mõõtealased koolitused.
  3. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et T.S juhtis 13.01.2025 kell 13.11 Tartu maakonnas Lääneringtee 27 juures mootorsõidukit BMW 530D XDrive reg.nr. XXX, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l kohta. Sellega rikkus ta LS § 69 lg 3 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 mg või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem. Seega realiseeris ta LS § 224 lg 2 objektiivse koosseisu. Lisaks on tõendatud, et sõiduki juhtimisel vajutas T.S gaasi selliselt, et sõiduk kaotas juhitavuse, s.o sellel läks külg n-ö ette. Ehk siis juhtis ta sõidukit viisil, millega tekitas selle ülejuhitavuse, s.t sõiduki tagarataste sidestus teega vähenes ja tagarattad libisesid läbi. Sellise tegevusega ohustas ta nii vahetus läheduses olnud inimesi ja/või teisi sõidukeid, rikkudes LS § 16 lg-s 1 sätestatud nõuet ja realiseerides LS § 242 lg 2 objektiivse koosseisu.
  4. Subjektiivsest küljest pani T.S talle etteheidetavad rikkumised toime tahtlikult. T.S oli teadlik, et on eelneval õhtul tarvitanud küllaltki suures koguses alkoholi, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Seejuures, kuigi ta asus sõiduki rooli alles järgmisel päeval lõunasel ajal, oli temal tuvastatud joove (0,35 mh/l kohta) kohtu hinnangul piisavalt suur, et T.S pidi aru saama, et ta ei ole seisundis, millises tal oleks lubatud mootorsõidukit juhtida. Seda enam, et kohtu hinnangul näitab tema sõiduki juhtimine, s.o n-ö driftimine päise päeva ajal suurema liiklustihedusega kohas, et T.S joove oli piisavalt suur, et ta ei hinnanud selle foonil olukorda adekvaatselt. Ehk siis pani ta antud rikkumise kohtu hinnangul toime otsese tahtlusega. T.S juhtimisõigust puudutavaid andmeid vaadates selgub, et tal on pikemat aega olnud olemas mootorsõiduki juhtimise õigus. Seejuures nähtub tema poolt istungil avaldatust, et ta töötab XXX ning tööülesannete täitmise raames sõidab ta autoga ringi ja võtab mõõte ning pärast käib-paigaldab mööda Eestit XXX. Ehk siis on tegemist isikuga, kes juhib pidevalt mootorsõidukit ja seda ilmselt ka erinevates ilmastikuoludes. Süüksarvatava rikkumise osas selgitas T.S , et vajutas sihilikult gaasi ja külg läks ette. Arvestades siia juurde, et ta juhtis sõidukit talvisel ajal ning rikkumise osas tehtud videosalvestistelt on näha, et rikkumise piirkonnas oli lumine ning teekattel oli lahtist lund, pidi ta kohtu hinnangul gaasi vajutades pidama vähemalt võimalikuks ja möönma, et tema sõiduk võib kaotada juhitavuse, s.t et selle külg võib liikuda ette. Ehk siis tegutses ta vähemalt kaudse tahtlusega.
  5. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja seega tuleb T.S-i toimepandu eest karistada. T.S poolt toimepandud rikkumistest on raskeim LS § 224 lg 2 rikkumine ning seega tuleb vastavalt

§ 63lg-s 1 sätestatule määrata talle selle järgi karistus.

Antud rikkumise eest on karistusena nähtud ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Vastavalt sama paragrahvi lõige 3 punktis 1 sätestatule võib süüteo esmakordselt toime pannud isikule kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. 3

(5)9. Hinnates T.S süü suurust võtab kohus arvesse, et T.S juhtis mootorsõidukit valgel ja lõunasel ajal ning piirkonnas, kus liiklustihedus on tavapäraselt küllaltki suur. Arvestada tuleb sedagi, et videosalvestistelt nähtuvalt oli antud piirkonnas teekattel lahtist lund, kuid sellest hoolimata otsustas T.S kahe sõiduki vahel ringteele sõites vajutada gaasi selliselt, et tema sõiduk kaotas juhitavuse, s.t selle külg liikus ette. Seejuures oli T.S tarvitanud ka alkoholi – tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,35 mh/l kohta. Ehk siis oli tema käitumine ohtlik nii temale endale kui ka teistele liiklejatele ning nende varale. Kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Karistust kergendavana võtab kohus arvesse kahetsust

§ 75lg 1 p 3 mõttes.

Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust raskendavate asjaolude puudumist, kuid karistust kergendavana kahetsuse esinemist, hindab kohus T.S süü keskmiseks.

  1. Kohtu käsutuses olevast karistusregistri teatisest nähtub T.S-i iseloomustavana, kuigi antud karistus on arhiveeritud, et teda on Põhja prefektuuri 17.02.
  2. a otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades, s.o sama rikkumise eest, mida talle pannakse süüks ka käesoleval ajal. Lisaks on T.S-il käesolevalt ja oli ka 13.01.2025 rikkumise toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste, s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Rikkumiste eest kohaldati talle 09.06.
  3. a ja 24.06.
  4. a otsusega karistuseks rahatrahvi ning 07.11.
  5. a otsusega juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Peale eelnevate andmete nähtub, et enne 13.01.
  6. a rikkumisi oli T.S-ile 02.01.
  7. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,019032 määratud karistus 08.12.2024 toimepandud LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 rikkumiste eest. See otsus ei olnud 13.01.2025 rikkumiste toimepanemise ajal küll jõustunud, kuid võimaldab kohtu hinnangul siiski tõdeda, et T.S andis oma käitumisega taas põhjust heita talle ette väärtegude toimepanemist. Samuti, kuigi T.S on kõik talle karistuseks määratud rahatrahvid tasunud ning oli 13.01.2025 rikkumiste toimepanemise ajaks kandnud ära ka talle karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmise, ei saa vaadata mööda sellest, et ta oli juhtimisõiguse tagasi saanud alles 29.12.2024, s.o vähem kui kuu enne 13.01.2025 rikkumisi. Arvestades eelnevaid andmeid ja T.S-ile käesolevas asjas etteheidetavaid rikkumisi võib seega teha järelduse, et T.S on viimasel ajal rikkunud õiguskorda küllaltki aktiivselt ning varasemalt kohaldatud karistused, s.o rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole talle ilmselgelt õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Vastupidi, ta on jätkanud nendest hoolimata liiklusalaste rikkumise toimepanemist. Sel põhjusel on kohus seisukohal, et nõustuda ei saa ei menetlusaluse isiku ega tema kaitsjaga, et T.S-ile oleks kohaseks karistuseks rahatrahv. Nõustumisväärne on kohtuvälise menetleja seisukoht, et teda tuleb karistada toimepandu eest arestiga.
  8. Vastavalt

§-s 48 sätestatule võib väärteo toimepanemise eest kohaldada aresti kuni kolmkümmend päeva. Tuginedes eeltoodule kogumis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et varem aresti mitte kandnud T.S-ile on toimepandu eest kohaseks karistuseks 7 päeva aresti, millest tuleb arvestada maha tema kinnipidamine

§ 68lg 2 alusel.

Samas, kuivõrd T.S ei ole varasemalt aresti kandnud ega teinud ka üldkasulikku tööd, peab kohus, erinevalt kohtuvälisest menetlejast, põhjendatuks anda talle võimaluse kanda see karistus ära vabaduses, tehes üldkasulikku tööd. T.S on andnud töö tegemiseks ka nõusoleku. Siinkohal märgib kohus aga, et kui T.S oma käitumist ei muuda ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, tuleb tal arvestada võimalusega, et uute rikkumiste eest võidakse talle suure tõenäosusega määrata karistuseks aresti, mis tuleb ka kinnipidamiskohas reaalselt ära kanda. 12. Nagu nähtus, on T.S-i liiklusalaste rikkumise toimepanemise eest karistatud põhikaristusena nii rahatrahvide kui ka alles hiljuti juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Sellest hoolimata on T.S pannud toime uued liiklusalased rikkumised. Ehk siis ei ole J. 4

(5)T.S liiklusalaste rikkumise toimepanemine juhuslikku laadi, vaid pigem tema väljakujunenud käitumiseks ning eelnevad karistused ei ole teda rikkumiste toimepanemisest hoiduma pannud. Seejuures juhtis ta 13.01.2025 mootorsõidukit päevasel ajal suurema liiklustihedusega piirkonnas ning tema joobeaste oli küllaltki kõrge (0,35 mg/l kohta) ja selliselt, et tema juhitud sõiduk kaotas juhitavuse, minnes külglibisemisse. Sellise tegevusega ohustas ta nii ennast kui ka teisi isikuid ja nende vara. Sel põhjusel on kohus seisukohal, et selleks, et mõjutada T.S-i edasiselt mitte õiguskorda rikkuma ehk siis suunata teda õiguskuulekusele ning maandada tema ohtlikkust nii talle endale kui ka teistele isikutele ning nende varale, on põhjendatud ja vajalik kohaldada talle lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd viimati võeti T.S-ilt põhikaristusena juhtimisõigus ära 1 kuuks, mis talle seaduskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud, ning käesolevas asjas võtab kohus temalt juhtimisõiguse ära lisa-, mitte põhikaristusena, ei ole põhjendatud seda rakendada maksimaalses määras. Seda enam, et vastasel juhul ei vastaks T.S-ile mõistetud põhi- ja lisakaristus nende kogumis enam tema süü suurusele. Seega, arvestades T.S süü suurust, varasemat karistatust ja iseloomustavaid andmeid, võtab kohus, mõjutamaks T.S-i enam rikkumisi toime mitte panema, temalt lisakaristusena juhtimisõiguse ära ettenähtud minimaalses määras. 13. Kokkuvõtlikult tuleb T.S süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 ja LS § 242 lg 2 järgi ning mõista talle

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 7 päeva aresti.

§ 68

lg 2 alusel tuleb tema kinnipidamine 13.01.2025 kell 13.13 kuni 14.01.2025 kell 14.00 arvestada karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks 6 päeva aresti.

§ 69

lg-te 1, 2 ja 3 alusel asendada kandmata arest 6 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

§ 50

lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel võtta temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. 14. Käesolevas väärteoasjas tehtud videosalvestised on talletatud DVD plaadile. Kohus on seisukohal, et DVD plaat sellele salvestatuga tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.