← Eesti

1-20-1477/5

Obsah (9)§ 424§ 74§ 121§ 120§ 64§ 68§ 75§ 78§ 50

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-20-1477 09. märtsil 2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Kattre Vaher juuresolekul, prokuröri K

§ 424

järgi vangistusega 7 kuud (3 päeva kantud)

§ 74

lg 1,3 alusel vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks; oli kahtlustatavana kinnipeetud 19.09.-20.09.2019 ja 19.11.2019, vahistatud Harju Maakohtu 21.11.2019 määruse alusel - süüdistuses

§ 121lg 2 p 2, § 120 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi.

Kuriteo asjaolud V.G-d süüdistatakse selles, et tema 19.09.2019 öisel ajal (umbes kella 00.30 paiku), viibides alkoholijoobe seisundis enda elukaaslase K Kaga ühises elukohas, ridaelamuboksis aadressil xxxx , tuli oma elukaaslase voodi juurde, haaras kinni tema juustest ja tiris, võttis seejärel kannatanu õlgadel olnud pleedi otsa, keris selle ümber kannatanu kaela ning tõmbas pingule, tekitades kirjeldatud tegevusega kannatanule füüsilist valu. Sel moel pani V.G oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.G-d süüdistatakse ka selles, et tema 19.09.2019 öisel ajal (umbes kella 00.40 paiku), pärast seda, kui oli pannud enda elukaaslase K Ka vastu toime kehalise väärkohtlemise, mistõttu põgenes viimane koos enda alaealise tütrega majast, võttis kätte kaks köögiriista – lihakirve ja grillimiskahvli, mida hoidis mõlemas käes püstises asendis ning jooksis nendega enda elukaaslasele K Kale järele samal ajal karjudes ja ropendades. Kuivõrd V.G oli eelnevalt kasutanud K Ka suhtes füüsilist vägivalda ja tema käitumine oli ebaadekvaatne ning ettearvamatu, tajus K K sellist V.G lootuse poolset käitumist ähvardusena enda elule ja tervisele, tundis reaalset ohtu ja hirmu, ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani V.G oma tahtliku teoga toime tapmise ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.G-d süüdistatakse ka selles, et tema, olles isik, keda on varasemalt Harju Maakohtu 19.04.2017 otsusega nr 1-17-3056 karistatud

§ 424

järgi, taas 19.11.2019 kella 21.40 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal, Rae vallas, Mõigu tee – Veesaare tee ristmikul mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles alkoholi joobeseisundis (etanoolisisaldus veres 2,69 mg/g +-0,06 ehk mitte vähem kui 2,63 mg/g), mille tagajärjel põhjustas liiklusõnnetuse, sõites vasakpööret sooritades otsa otse liikunud sõiduautole xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sel moel pani V.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, tema kaitsja Margo Põbo ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustu b sellega, loobus kaitsja osalemisest kohtuistungil. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb V.G-lt välja mõista riigieelarve tuludesse vastavalt kokkuleppes märgitule: joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 44 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 97,20 eurot ja sundraha 876 eurot. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423, 424, 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.G

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.

Süüdi tunnistada V.G

§ 120lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.

Süüdi tunnistada V.G

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 64

lg 1 alusel , lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõist a liitkaristuseks V.G-le 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.09.2019-20.09.2019, s.o 2 (kaks) päeva, kandmisele jääks 1 aasta 1 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et 4 (neli) kuud vangistust tuleb V.G-l koheselt ära kanda ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui V.G ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab alljärgnevaid kontrollnõudeid:

§ 74

lg 1 alusel on V.G kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt V.G on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2

§ 75

lg 2 p 2,5,8 alusel on V.G kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, alluma alkoholismi vastasele ravile TSF kliinikus või Confido Erameditsiinikeskuses ning osalema liiklusohutuse alases sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel on V.G kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

§ 78p 1 kohaselt katseaja alguseks on 09.03.2020.a.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva karistuse ära kandmiseni, arvates

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, lugedes koheselt ära kantava karistuse, s.o 4 (neli) kuud vangistust, kandmise alguseks 19.11.2019.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada V.G suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 (kaheksaks) kuuks. LS § 127 alusel on V.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse V.G-lt menetluskulud: joobe tuvastamisega tekkinud kulu 44 eurot, kaitsjatasu summas 97,20 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Menetluskulud kogusummas 1017,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 84 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber

  1. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid pärast kohtuotsuse jõustumist - CD-plaat kõnesalvestisega, CD-R plaat fotodega ja DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide; - Lihakirves ja grillimiskahvel, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn) - konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - Ahju puhastamise hari, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn) - jätta hoiule Põhja Prefektuuri hoiuruumi asitõendina Põhja Prefektuuri menetluses olevas kriminaalasjas nr
  2. Sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx on tagastatud selle omaniku O OÜ osanikule K L. 3 Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS
  3. ptk
  4. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.