oktoobri 2006. a otsus Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andra Sild Prokurör Andra Sild Süüdistatav T.T sünd xxx. Eesti kodanik, elukoht x, töötab * OÜ-s kohtu poolt karistatud 02.02.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1, 257, 323 järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega tingimisi 4 aastase katseajaga Kaitsja Agne Koks RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 30. oktoobri 2006.a otsus T.T õigeksmõistmises
Teha uus otsus: Tunnistada T.T süüdi
järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 02.02.2005.a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse – 1 aasta ja 2 kuu – võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
– 02.05.2005.a ja 22.
Talle oli esitatud süüdistus selles, et ta 23.02.2005.a kella 16 paiku Tallinnas x üürikorteris lõi tüli käigus oma elukaaslast H. P rusikaga ühel korral näkku parema silma piirkonda, põhjustades kannatanule parema silmamuna põrutuse ja nahaalused verevalumid parema silma ja nina piirkonnas. Maakohus leidis, et T. T süü ei ole tõendatud, kuivõrd kõrvaldamata kahtlused välistavad kohtualust süüstavate muude tõendite puudumisel süüdistatava süüditunnistamise. APELLATSIOONI SISU Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega ja uue otsusega T.T süüditunnistamist
järgi ning karistamist 4 kuulise vangistusega.
lg 2 alusel, arvestades eelmise otsusega mõistetud kandmata karistust, 1 aasta ja 6 kuulise liitkaristuse mõistmist, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud 2 kuud ja 7 päeva. Apellant on seisukohal, et maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Prokurör ei nõustu kohtuotsuses esitatuga selle kohta, et süüdistatav möönis küll tüli kannatanuga, kuid vigastused, millised H. P tuvastati, võisid tekkida õues kukkudes. Kohtueelses menetluses on T.T kaitsja juuresolekul möönnud, et rüseluse käigus sai H. P löögi silma piirkonda. Neile ütlustele aga kohus tähelepanu ei pööranud. Kohus leidis, et kuna kannatanu ei maininud ka eksperdile oma kukkumist õues, ei olnud eksperdil võimalik anda hinnangut kukkumisel saadud vigastuste kohta ning kohtul puudub võimalus ütlusi kõrvutada ja analüüsida. Apellant on seisukohal, et eelnev pole piisav, seadmaks kannatanu poolt tõendamiseeseme asjaolude kohta antud ütlusi kahtluse alla. 2 Kannatanu kinnitas kohtus, et tõepoolest kukkus õues kui majast välja jooksis, kuid ainult istmiku peale ning muid kontakte tal maaga ei olnud. Neist asjaoludest eksperdile rääkimiseks puudus kannatanul põhjus, kuivõrd ekspertiisi saatmise põhjuseks oli siiski silma piirkonnas esinev vigastus, mis eelnevalt oli fikseeritud AS Ida-Tallinna Keskhaigla poolt koostatud dokumentides. Arusaamatul põhjusel on kohus jätnud tähelepanuta kannatanule ekspertiisi teostanud kohtuarst A. A kohtuistungil antud ütlused kannatanul tuvastatud vigastuse tekkepõhjuse kohta. Ekspert kinnitas, et kuna kannatanul tuvastati silma sidekesta verevalum, siis see on iseloomulik löögile ning muud tekkevõimalused on välistatud. Veel kinnitas ekspert, et verevalum suurusega 1,5x2,5 cm võis H. P olla tekitatud nii ühest kui kahest löögist ja et organismi reageerimine sellisele löögile on individuaalne, kuid esimese tunni jooksul tekib punetus kindlasti. Seega kinnitavad eksperdi kohtuistungil antud ütlused tema poolt koostatud ekspertiisiaktis esitatud arvamust, et vigastused võisid H. P olla tekitatud eelandmetes näidatud ajal löögist või löökidest kõva tömbi esemega. Tõendamiseseme asjaolude kohta on kannatanu nii kohtus kui eeluurimisel kinnitanud, et sõnavahetuse käigus tõusis T.T püsti ning lõi teda rusikaga silma, T.T ei kannata, et talle vastu hakatakse, tuli tema juurde ja lihtsalt lõi. Oma otsuses rõhutab kohus, et väidetaval H. P löömisel puudusid otsesed pealtnägijad, kuivõrd J. E ja R. N ütluste kohaselt nemad löömist ei näinud. Samas on kohus KrMS § 291 lg 1 alusel kohtuistungil nimetatud tunnistajate varasemad ütlused avaldanud ning neis sisalduvad otsesed viited kannatanu ja süüdistatava vahelisele konfliktile ja ka löömisele. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna kõik asjaosalised annavad erinevaid ütlusi osas, millises ruumis kehavigastuse tekitamine aset leidis, on ekspertiisiaktis sisalduvad eelandmed pelgalt kannatanu poolsed. Eeluurimise ja kohtuliku uurimise käigus on tõendatud, et T ja P vahelise konflikti toimumise päeval oldi T ja P üürikorteris, kus tarvitati alkoholi ja tekkis konflikt T ja P vahel. Konflikti käigus lõi kannatanu sõnul T teda rusikaga näkku tunnistajatega samas ruumis viibimise ajal. Tunnistajate sõnul see samas ruumis ei toimunud. Mis puutub eelnimetatud vastuollu, siis ei ole välistatud, et kannatanu, viibides tülist tekkinud ärrituvusseisundis ning liikudes pidevalt korteris edasi-tagasi (mida ta ise kohtus kinnitas), ei pruukinud adekvaatselt hinnata, kus täpselt löömine toimus. R. N kuulis kõrvaltoast lakse, J. E nägi H. P väljumas teisest toast näol veri või sinikas. Seega on apellandi arvates isegi juhul, kui tunnistajad löömishetke ei näinud, tõendatud, et kehavigastus, mis H. P tuvastati, tekitati just korteris, mitte aga kukkumisel maja ees. Rõhutades H. P konfliktset iseloomu, on kohus jätnud tähelepanuta T.T iseloomustavad andmed. Nimelt mõistis Tallinna Linnakohus ta 02.02.2005.a süüdi
, 266 lg 1 ja 323 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, millised T pani toime oma eelmise elukaaslase suhtes analoogsetel asjaoludel. Kirjeldatu annab tunnistust T.T vägivaldsest iseloomust tervikuna. Prokurör leiab, et kuigi T.Tle esitatud süüdistuses esitatud sündmusel puudusid vahetud pealtnägijad, on võimalik kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning ekspertiisiaktis esitatud 3 arvamust hinnates asuda seisukohale, et nende näol on tegemist usaldusväärsete tõenditega. Kõrvaldamata kahtlused kriminaalasjas puuduvad. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör toetas apellatsiooni ja taotles maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega T.T süüditunnistamist ja karistamist. Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada apellatsioonis esitatud motiividel. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu istungil kontrollitud tõenditega on tõendamiseseme asjaolud tuvastatud ja selged. Vaidlust pole selles, et 23.02.2005.a põhjustati H. P parema silmamuna põrutus ja nahaalused verevalumid parema silma ja nina piirkonnas. Kohtuarst-ekspert on andnud arvamuse, mille kohaselt diagnoositi eelöeldud vigastused H. P 23.02.2005.a AS Ida-Tallinna Keskhaiglas, mis võisid olla tekitatud eelandmetes näidatud ajal löögist (löökidest) kõva tömbi esemega, võimalik, et rusikaga /I kd tl 13-14/. Maakohtu istungil on põhjalikult üle kuulatud kannatanu, süüdistatav, 23.02.2005.a kannatanu ja süüdistatavaga ühes korteris viibinud tunnistaja J. E ning KrMS § 291 p 1 alusel on prokuröri taotlusel avaldatud, samuti sündmuskohal viibinud tunnistaja R. N kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Lisaks eelnevale on ekspertiisiakti selgitamiseks üle kuulatud kohtuarst A. A. Kõik sündmuskohal viibinud, sealhulgas kannatanu ja süüdistatav kinnitavad, et T.T ja H. P vahel konflikt tekkis. Nende ütlustest ilmneb ka selle põhjus. Kannatanu ja sündmuskohal viibinud tunnistajate ütlustest nähtub, et tüli tekkis raha pärast, mida sellel perioodil mittetöötav T.T H. P küsis ning mille andmisega H. P nõustuda ei tahtnud /I kd tl 54, 57, III kd tl 21/. Konflikti tekkepõhjust süüdistatav möönab, väites, et H. P ilmselt mõistis teda valesti ja arvas, et tahab raha /III kd tl 52/. Seega peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses väljendatu, nagu puuduks käesoleval juhul võimalus tõendada, milline konkreetne asjaolu pooled tülli keeras (lk 2 ), on kannatanu ja tunnistajate ning süüdistatava enda ütlustega tuvastatud tehioludega vastuolus. Kuigi kannatanu H. P ristküsitluse käigus ei ole kohtumenetluse pooled tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist taotlenud, on maakohus kannatanu menetluse vältel antud ütlusi analüüsinud ja leidnud, et need on tõendamiseseme asjaolude kajastamisel ühtelangevad (lk 3). Samas on aga H. P ütluste usaldusväärsus maakohtu poolt seatud kahtluse alla seetõttu, et kannatanu avaldas alles kohtuistungil, et kukkus pärast konflikti korterist välja joostes istuli /III kd tl 55/. Sellest asjaolust tulenevalt on maakohus tõendite hindamisel kõrvale jätnud ka 4 kohtuarstlikus ekspertiisis antud eksperdiarvamuse ja käsitlenud puudulikult eksperdi kohtuistungil antud ütlusi ekspertiisiakti selgitamisel. Kohtukolleegium maakohtuga ei nõustu. Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks rõhutada, et maakohus on arusaamatult ja alusetult oma otsuses väljendanud seisukohta, nagu oleks H. P saanud õues kukkumisel mingeid vigastusi, mille tekkemehhanism on jäänud välja selgitamata (lk 2, 3). Asjas puuduvad igasugused viited sellele, nagu oleks kannatanu ennast kukkudes vigastanud. Üksnes süüdistatav on väitnud, et arsti poolt ja kohtuarstlikus ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastused võis kannatanu kukkumisel saada /tl 53/. Seega ei ole tuvastatud ega kannatanule ei ole põhjustatud muid vigastusi peale meditsiinidokumentides ja ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastuste, milleks on parema silmamuna põrutus ja nahaalused verevalumid parema silma ja nina piirkonnas. Nende vigastuste tekkemehhanism on tuvastatud. Ekspertiisiakti kohaselt võisid vigastused tekkida löögist või löökidest kõva tömbi esemega, võimalik, et rusikaga /I kd tl 12-14/. Maakohtu istungil on kohtuarst A. A kinnitanud ekspertiisiaktis antud arvamust ning selgitanud, et kuivõrd oli tegemist ka silma sidekestaaluse verevalumiga, siis see on iseloomulik löögile, muud võimalused on välistatud. Kuna esines verevalum ka nina piirkonnas, siis ühelt poolt võis olla tegemist vigastuse edasikandumisega silma sidekestale, mis viitab ühele löögile, kuid võisid tekkida ka kahest löögist /III kd tl 46/. Kohtukolleegium ei ole sedastanud ühtki mõistlikku põhjendust, miks peaks eksperdiarvamuse ja ekspertiisiakti selgitused kui objektiivsed tõendid T.T süüküsimuse otsustamisel kahtluse alla seadma. Kohtukolleegium on seisukohal, et eksperdiarvamus ja eksperdi ütlused ekspertiisiakti selgitamisel kinnitavad otseselt kannatanu poolt väidetut, et sõnavahetuse käigus tõusis T.T püsti, tuli tema juurde ja lihtsalt lõi rusikaga vastu nägu, T.T ei kannata kui talle vastu hakatakse /III kd tl 21 pöördel, 55/. Mis puutub süüdistatava väitesse H. P vigastuste tekke kohta, siis kohtukolleegium leiab, et istuli kukkumisest silmamuna põrutuse, silma ja nina piirkonnas verevalumite tekke välistamiseks ei pea omama kohtuarsti teadmisi, see on arusaadav ka tavainimesele. Süüdistatava sellesisuline väide on paljasõnaline ja näitab püüdu vastutusest vabaneda. Kohtukolleegium nõustub seega apellatsioonis rõhutatuga, mille kohaselt maakohtu poolt kannatanu tõendamiseseme asjaolude kohta antud ütluste kahtluse alla seadmine ainuüksi seetõttu, et ta pole kohtueelselt kukkumisest rääkinud, on põhjendamatu, kuivõrd tema ekspertiisi saatmise tingis siiski silma piirkonnas esinev vigastus, mis oli samal päeval fikseeritud AS Ida-Tallinna Keskhaiglas /I kd tl 9/. Pealegi ei ole kukkumine sündmuskohalt põgenedes otseses seoses tõendamiseseme asjaoludega. Kohtukolleegium möönab, et T.T süüdistuses kirjeldatud tegevust ei näinud teised isikud pealt, kuid prokurör viitab põhjendatult korteris viibinud J. E ja R. N ütlustele, kuivõrd neis sisaldub kannatanu H. P ütlusi kinnitav teave. Nii J. E kui R. N kinnitavad, et T.T ja H. P vahel oli äge konflikt, H. P palus neilt T.T eest kaitset. J. E sõnul kuulis ta rüselust. R. N ütlustest nähtub, et toast, kus T.T ja H. P olid, oli kuulda rüselust ja kahte käeplaksu. Kui kannatanu ja süüdistatav toast väljusid, siis kaitses ta H. P, sest T.T tahtis teda korduvalt rünnata. J. E kinnitab veel, et nägi löömise jälge H. P näos /I kd tl 53-54, 56-58, III kd tl 48/. Seega on apellatsioonis põhjendatult rõhutatud, et kuigi tunnistajad ei näinud löömise hetke, on siiski tõendatud, et vigastused, mis H. P tuvastati, tekitati korteris, mitte aga kukkumisel maja ees. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga ka selles, mis puudutab tunnistajate ja kannatanu ütlustes sisalduvat vastuolu (J. E ja R. N väitel ei toimunud löömine nendega samas toas, kannatanu väitel aga toimus). Kannatanu, olles tüli tõttu ärritusseisundis ning liikudes korteris 5 edasi-tagasi, ei pruukinud adekvaatselt hinnata, kus löömine toimus. Süüdistuse seisukohalt ei omagi tähtsust see, millises korteri ruumis rünnak aset leidis. Vaieldamatult on tuvastatud, et kuritegu pandi toime korteris. Tõendite hindamisel on maakohus oma otsuses möönnud, et nii süüdistatav kui kannatanu on kergesti ärrituvad isikud, kuid eriliselt rõhutanud kannatanu konfliktsust, viidates H. P suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele 01. märtsist 2006.a. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu käsitlus on ühekülgne ja sellest tulenevad järeldused väärad. Analüüsides kannatanu isikuomadusi ja käitumist väljaspool käesolevat menetlust, jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta T.Tt iseloomustavad faktid, eelkõige selle, et T. T on 02.02.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega ( jõustunud Riigikohtu otsusega nr 31-1104-05) süüdi tunnistatud
, 266 lg 1 ja 323 järgi tegudes, millised ta pani toime oma eelmise elukaaslase suhtes analoogsetel asjaoludel /I kd tl 141-154/. Eelnevast lähtudes leiab kohtukolleegium, et maakohtu seisukoht, nagu rajaneks süüdistus üksnes ühel tõendil – kannatanu ütlustel, milles esinevad vastuolud, on kujunenud tõendite ühekülgse ja puuduliku hindamise tõttu. Hinnates tõendeid kogumis – kannatanu ütlusi, neid kinnitavat eksperdiarvamust, tunnistajate ja süüdistatava enda ütlusi, leiab kohtukolleegium, et on tõendatud H. P tervisekahjustust tekitanud löömine rusikaga 23.02.2005.a x korteris T.T poolt näkku, millega on täidetud
Nimetatud kuriteo subjektiivne külg on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Hinnates kannatanu ütlusi ja löögiga tekitatud tervisekahjustust – silmamuna põrutus, silma sidekestaalune verevalum (löök pidi olema küllalt tugev), leiab kohtukolleegium, et T.T tegutses otsese tahtlusega. T.T süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtupsühhiaatrilises ekspertiisiaktis esitatud arvamuse kohaselt oli T.T talle süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, s.t oli süüdivusseisundis /I kd tl 50-51/. T.T tuleb
Karistuse mõistmisel lähtub kohtukolleegium
§-s 56 sätestatust ning arvestab T.T süü suurust. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades tuleb aga arvestada asjaolu, et Tallinna Linnakohus karistas 02.02.2005.a otsusega T.Tt
, 266 lg 1 ja 323 järgi 1 aasta 5 kuu ja 19 päevase vangistusega osaliselt tingimisi
alusel, koheselt pidi ta ära kandma 3 kuud ja 19 päeva ning ülejäänud 1 aasta ja 2 kuud jäeti kohaldamata 4 aastase katseajaga. Ka need kuriteod, milles ta süüdi mõisteti, olid toime pandud tolleaegse lähedase naistuttava suhtes. Uue kuriteo pani T.T toime vaid 20 päeva pärast kohtuotsuse kuulutamist ja talle määratud katseaja algust juba järgmise elukaaslase vastu ja seda tahtlikult. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium on seisukohal, et T.Tle tuleb karistuseks mõista lühiajaline vangistus ja moodustada liitkaristus
Käesolevas kriminaalasjas on T.T 14.aprillil 2005.a kinni peetud ja valitud tõkendiks vahistamine.
Malle Preimer Ivi Kesküla 7 Ene Randmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.