Obsah (6)

§ 313§ 317§ 367§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2026. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-26-1774 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Xxx tn 3 korteriühistu avaldus

§ 313

, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Xxx tn 3 korteriühistu esitas avalduse AP, A I ja H Hi vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Kohtla-Järve linn, Xxx tn 3 korteriühistu on asutatud elamu asukohaga Xxx tn 3, Kohtla-Järve linn korteriomanike poolt ning tegutseb põhikirja alusel. Põhikirja punkti 1.3 kohaselt on ühistu tegevuse eesmärgiks elamu ühine majandamine ning sellega seotud ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatu andmetel kuulub korteriomand puudutatud isikutele ühisomandina, kus igaühele kuulub 1/3 kaasomandist. Puudutatud isikud on korteriühistu liikmed ning neil lasub kohustus tasuda korteriomandi majandamis- ja kommunaalkulud. Avaldaja on igakuiselt esitanud puudutatud isikutele arveid vastavalt korteriomandi suurusele ja tarbitud teenustele. Puudutatud isikud ei ole esitatud arveid korrektselt tasunud, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Seisuga 13.01.
2. a on põhivõlg 1 201,32 eurot ning sissenõutav viivis 106,37 eurot. Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul veebruar
3. a – detsember
4. a esitatud, kuid tasumata jäetud arvete alusel. Puudutatud isikute võlgnevus suureneb pidevalt ning avaldaja korduvad nõuded võlgnevuse tasumiseks on jäänud tulemuseta. Seetõttu on avaldaja sunnitud pöörduma oma nõuetega kohtu poole. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt solidaarselt korteriühistu kasuks välja võlgnevus summas 1 307,69 eurot, mis koosneb põhivõlast 1 201,32 eurot ja viivisest 106,37 eurot; mõista välja viivis alates 23.01.
5. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Mõista solidaarselt välja kõik avaldaja kantud ja kantavad menetluskulud, sh riigilõiv 50 eurot ja esindajakulud 248 eurot, ning määrata menetluskuludelt viivis alates vastava lahendi jõustumisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel.
6. Kohus võttis 23.01.
7. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikutel esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus.
8. Puudutatud isikule on kohtudokumendid AET-i vahendusel nähtavaks ja kättetoimetatavaks märgitud alates 23.01.
9. a. A Ile on kohtudokumendid isiklikult kätte toimetatud 23.01.
10. a e-toimiku kaudu (KÄPO-s). H Hile on kohtudokumendid isiklikult kätte 2 toimetatud 01.02.
11. a e-toimiku kaudu (KÄPO-s). Kohus on saatnud APle korduvalt dokumendid aadressile xxx, dokumendid on tagastatud märkega „postkast ligipääsmatu ja saaja ei viibinud kohal“. Puudutatud isiku tegelik asukoht oli teadmata, mistõttu toimetati APle kohtudokumendid ja kirjaliku vastuse nõue kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 03.03.
12. a.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikutele on kohtudokumendid kätte toimetatud 23.01.
2. a, 01.02.
3. a ja 19.03.
4. a, puudutatud isikud kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud.
5. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikutele korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Puudutatud isikud on jätnud perioodil veebruar
6. a - detsember 2025c. a tasumata majanduskulude arved (soojusenergia, hooldustasu) kokku 1 201,32 eurot.
7. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 236 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikutele arvestatud kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, kinnistusraamatu väljavõtte, korteriühistu põhikirja. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõlgnevus seisuga 13.01.
10. a (perioodi veebruar
11. a kuni detsember
12. a eest) 3 summas 1201,32 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isikud võlgnevuse osas kohtule vastuväiteid ei esitanud. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus välja puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõla summas 2 312,01 eurot.
13. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.
14. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivist 106,37 eurot. Puudutatud isikud ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 106,37 eurot. 12.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja viivise alates 23.01.2026. a põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus 13.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 14. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. 15.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 298 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 248 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

16.

§ 177

lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 4 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Seega kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 298 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (298 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Puudutatud isikute menetluskulud jätab kohus puudutatud isikute enda kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5