KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-20953 Tsiviilasi N B hagi K B vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N B (isikukood XXX) Asja läbivaatamine 15.01.2026 kohtuistungil Kostja: K B (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
- Rahuldada N B hagi K B vastu abielu lahutamise nõudes.
- Lahutada N B (isikukood XXX) ja K B (isikukood XXX) abielu, mille on sõlminud 05.07.2021 Tartu notar Kairi Aarik.
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-25-20953 MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
- N B (hageja) esitas Viru Maakohtule 04.12.2025 hagi K B (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 05.07.
- Abielulised suhted on lõppenud alates oktoobrist
- Kostjal on alkoholisõltuvus. Kostja on kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda, mille kohta on algatatud ka kriminaalasi. Kohtuväliselt ei ole abielu lahutamine õnnestunud.
- Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud. 15.01.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kohtuistungi sekretär vestles kostjaga telefoni teel 14.01.2026 ja kostja on asja sisuga kursis, kuid kinnitas, et ei saa või ei soovi kohtusse tulla. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungil ilmumata jätmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 05.07.2021 Tartu notar Kairi Aariku juures (dtl 12).
- Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kostja väldib kohtudokumentide kättesaamist ja kohtuga suhtlemist, millest järeldub, et kostja ei soovi enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt. Samuti järeldub kostja käitumisest, et ta vaidleb abielu lahutamise nõudele vastu. Kohtu arvates saab pidada poolte abielusuhteid lõppenuks. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale 15.01.2026 istungil ka leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud, arvestades suhtes esinenud füüsilist vägivalda ja hirmu kostja ees. Hageja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja arvamust abielu säilitamise või leppimisaja määramise osas ei avaldanud. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada.
- Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kedagi ei saa sundida jätkama abielu siis, kui isik ise seda ei soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.
- PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 2
(2)