act OÜ hagi L Li vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 4 125,67 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja: Marie Tsine 11542046), Kostja: L L (isik

§ 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (

§ 49

lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (

§ 49

lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (

§ 49lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal

§ 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Sama lahendi p. 21 kohaselt nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

1. Kohus selgitas 03.12.2025 määruses hagejale, et hageja ei ole kontrollinud 4 2-25-19645 laenutaotluses esitatud andmete õigsust ja võrrelnud selles toodud andmeid kostja pangakonto väljavõttest ja Rahvastikuregistrist nähtuvate andmetega näiteks selles, et laenulepingu sõlmimise hetkel oli kostjal kolm alaealist last, kuid kostja taotluses ülalpeetavate andmed puuduvad täielikult. Samuti nähtus kontoväljavõttest, et kostjal oli muid finantskohustusi kolmandate isikute ees, kuid neid andmeid ei ole hageja hinnanud ega mingeid järeldusi kostja kui krediidisaaja krediidivõimelisusega seoses teinud.
2. Hageja 19.01.2026 täpsustuste kohaselt jääb hageja selle juurde, et esialgne krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisuse tuvastamisega seoses kontrollinud kostja isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastanud, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus esialgne krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri tõend + pangakonto väljavõte) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ning selle tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Kostja on laenu taotluses märkinud sissetulekuks 2400 eurot, kohustusteks 550 eurot ning ülalpeetavaid kostja märkinud ei ole.
3. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (

) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.

§ 49

lg 3 järgi tuleb krediidiandjal käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

1. 19.12.2025 hagiavalduse täpsustus väitis hageja, et esialgne krediidiandja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete ja maksehäire registrist saadud andmete põhjal ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus esialgne krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest ja teostas krediidivõimelisuse hindamist kostja pangakonto väljavõtte alusel. Hageja väitis, et esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel on 5 2-25-19645 lähtunud kostja sissetulekust, kui ka kostja varasematest kohustustest, millised nähtuvad kostja pangakonto väljavõttest. Hageja lisab, et asjaolu, et kostjal olid kohustused teiste krediidiandjate ees, ei tähenda automaatselt seda, et kostja pole maksevõimeline. Hageja avaldab, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni.
2. Hageja on esitanud kohtule kostja pangakontode väljavõtted perioodil 22.11.202021.11.
3. Maakohus on analüüsinud hageja poolt esitatud ja kostjaga seotud andmeid juba 03.12.2025 hagiavalduse käiguta jätmise määruses. Ka käesoleva lahendi tegemisel, analüüsides kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtteid, nähtuvad kostja pangakonto väljavõtetest kostja mitmed erinevad finantskohustused (laenulepingud nr xxxx, xxxx, xxxx, Inbank, Bondora, Bigbank, TF Bank ning krediitkaart). Seejuures ei nähtu töötasu laekumisi. Kostja sissetulekuks oli vanemahüvitis summas 1 143,56 eurot kuus, millele lisandus peretoetus ning lastele makstav elatis. Enne vanemahüvitise saamist on kostjale tehtud väljamakseid Eesti Töötukassa poolt. Nagu eel kohtu põhjendustes toodud, ei nähtu hageja poolt esitatud andmetest ja selgitustest, et esialgne krediidiandja oleks kontrollinud kostja laenutaotluses esitatud andmete õigsust, kuivõrd Rahvastikuregistri andmetel oli laenulepingu sõlmimise hetkel kostjal kolm alaealist last (sünd. xxxx, xxxx ja xxxx), kuid kostja esitatud laenu taotluses ülalpeetavad puuduvad täielikult. Seega ei ole krediidiandja arvestanud ka kostja kohustustena alaealiste laste ülalpidamiseks vajalikku kulu. Kuigi hageja toob välja, et kostja on kohustatud esitama taotluses õiged andmed, siis konto väljavõtetelt on selgelt näha, et kostjale makstakse vanemahüvitist ning lastele ka elatist ning krediidiandja oleks nimetatud asjaolu pidanud kontrollima/täpsustama. Võttes arvesse, et kostjal oli kolm alaealist last, siis oleks pidanud esialgne krediidiandja arvestama kostja ülalpidamiskuluks kolme lapse osas vähemalt elatise miinimummäära, mis oli lepingu sõlmimise eelselt (so 20.11.2021) ühe lapse osas 292 eurot kuus, seega kolme lapse osas 876 eurot. Seega eeltoodud tegelikke kohustusi ja kulusid arvestades, ei olnud kostja võimeline täitma 21.11.2021 tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt.
4. Eeltoodust johtuvalt ei ole esialgne krediidiandja veendunud kostjaga sõlmitud lepingu puhul, et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Selles osas on tõendamiskoormis hagejal.
5. Seega jõudis kohus järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei viidud läbi kostja krediidivõime kontrolli ning samuti ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate tõenditega tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (

§ 50lg 3, lg 4).

Esialgne krediidiandja ei näidanud üles vajalikku hoolsust kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel. Järelikult on esialgne krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kohtule esitatud lepingu osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär vahemikus lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni oli 21.11.2021-31.12.2021 0%; 01.01.2022-30.06.2022 0%; 6 2-25-19645 01.07.2022-31.12.2022 0%; 01.01.2023-30.06.2023 2,5%; 01.07.2023-31.12.2023 4%; 01.01.2024-30.06.2024 4,5%; 01.07.2024-31.12.2024 4,25%; 01.01.2025-30.06.2025 3,15%; 01.07.2025-20.07.2025 2,15%. Hageja nõuab perioodil 17.03.2025-20.07.2025 intressi seadusjärgses määras 40,45 eurot.
2. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt kasutas kostja esialgse krediidiandja poolt laenulimiiti suuremas summas, kui lepinguga oli kokku lepitud, ehk summas 5121 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt tegi kostja tagasimakseid summas 7650,23 eurot, millest hageja väidete kohaselt põhinõude katteks arvestati 2003, 68 eurot, kulude katteks 149, 47 eurot ja intressi katteks 5070, 51 eurot. Seega on kostja teinud võlgnevuse katteks tagasimakseid oluliselt suuremas mahus kui põhivõlgnevus ja seadusjärgne intress kokku, mis tähendab, et kostjal ei ole VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt võlgnevusi hageja ees ning hagejal puudub õigus VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda lepingu täitmist. Kuigi poolte vahel oli kehtiv leping, on pooltevaheline võlasuhe praeguseks VÕS § 186 p 1 kohaselt lõppenud kohase täitmisega.
3. Eeltoodust tulenevalt jääb põhivõla nõue summas 3917,32 eurot, intressi nõue 40, 45 eurot ja sissenõudekulude hüvitamise nõue 35 eurot rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisnõude summas 132,90 eurot, kuivõrd kostja ei ole võlgnevuse täieliku tasumise tõttu sattunud viivitusse. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
5. Hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Seega puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Mari-Ann Veiermann Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 7