Obsah (10)

§ 43§ 152§ 155§ 108§ 120§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-1073 Määruse kuupäev 14. aprill 2026 Kohtunik Kadri Vool Kohtuasi Kirill Ozhigini (Ozhigin) kaebus Maksu- ja Tolliameti vastu mittevaralise kahju hü

) § 43 tähenduses. 3. Kohus annab esmalt hinnangu kaebusele osas, milles kaebaja on esitanud hüvitamisnõude, (I) ning seejärel annab hinnangu tuvastamiskaebuse lubatavusele (II). I 4.

§ 43

lg 1 p-st 2 tulenevalt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

§ 152

lg 1 p 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

1. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse MTA vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest, et MTA ametnikud võtsid
2. jaanuaril 2022 kaebajalt ära dokumendid (s.o veterinaarpassid) ning saatsid kaebaja ilma dokumentideta Venemaale tagasi, millega alandati kaebaja inimväärikust.
3. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebaja esitas juba haldusasjas nr 3-25-1458 kaebuse MTA vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest, et MTA saatis kaebaja
4. jaanuaril 2022 Venemaale ilma dokumentideta tagasi. Oma
5. märtsi
6. a vastuses (haldusasjas nr 3-25-1458) tõi kaebaja esile, et tegemist oli moraalse alandamisega. Tartu Halduskohus lõpetas
7. juuni
8. a määrusega haldusasja nr 3-25-1458 menetluse osas, milles kaebaja vaidlustas MTA tegevust. Halduskohtu määrus jõustus
9. septembril
11. Seega on tegemist kaebusega sama nõudega samal alusel nagu haldusasjas nr 3-25-
12. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kaebaja on praeguses asjas esitanud teised põhjendused selle kohta, miks ta leiab, et MTA tegevus oli õigusvastane. Kuna haldusasjas nr 3-25-1458 on ka jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta, siis on olemas alus praeguse haldusasja menetluse osaliseks lõpetamiseks.
13. Eelnevat arvesse võttes lõpetab kohus haldusasja nr 3-26-1073 menetluse osas, milles kaebaja on esitanud hüvitamisnõude,

§ 152lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole lubatud pöörduda uuesti kohtusse kaebusega sama nõudega ja samal alusel (

§ 155lg 6 ja § 43 lg 1).

9.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui seadus ei sätestata teisiti. Kuna MTA-l ei saa käesolevas asjas olla tekkinud menetluskulusid, mida kaebajalt välja mõista, jäävad kaebaja ja MTA võimalikud menetluskulud nende endi kanda. II

1. Kaebaja on muuhulgas esitanud nõude tuvastada, et MTA
2. jaanuari
3. a tegevus, mis seisnes dokumentide äravõtmises ja loomade liikumise faktilises võimaldamises ilma kaasasolevate dokumentideta, oli õigusvastane.
4. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 12. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6,

§ 44lg 1).

Lisaks näeb

tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu 2 asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
3. Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.
4. Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et MTA võib tulevikus sarnaselt tegutseda ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Lisaks, kui kohus peaks tuvastama MTA tegevuse õigusvastasuse, ei kohusta see MTA-d tulevikus mingil kindlal viisil käituma.
5. Muuhulgas on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Olukorras, kus kaebaja soovib vaidlustada järgmisel piiriületusel aset leidvat dokumentide äravõtmist, on kaebajal tõhusam esitada pärast dokumentide äravõtmist kohustamiskaebus dokumentide tagastamiseks.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus K. Ozhigini kaebuse tuvastamisnõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel.

17.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3