← Eesti

2-24-8920/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise koht ja aeg Kohtunik Tsiviilasi nr Tsiviilasi Tartu Maakohus Tartu, 5. november 2024 Anastassia Stalmeister 2-24-8920 T.I ja E.M avaldused Tasmer Takso OÜ pankroti v

) § 15 lg 5). ASJAOLUD

  1. T.I (avaldaja, võlausaldaja, töötaja) esitas
  2. juunil 2024 Tartu Maakohtule avalduse Tasmer Takso OÜ (võlgnik, tööandja) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt rahuldas töövaidluskomisjon
  3. märtsi
  4. a otsusega avaldaja nõude ning mõistis võlgnikult avaldaja kasuks välja töötasu 3501 eurot 3 senti (bruto) ning 1 puhkusehüvitise 933 eurot 1 sent (bruto). Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku võlgnevus avaldaja ees kokku 4434 eurot 4 senti. Võlausaldaja saatis
  5. mail 2024 võlgnikule pankrotihoiatuse, millega andis võlgnikule täiendava 10-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Täiendavast tähtajast hoolimata ei ole võlgnik kohustust täitnud. Maakohus võttis
  6. juuni
  7. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama kohtule avalduse kohta kirjaliku seisukoha. Võlgnik sai maakohtu määruse kätte
  8. juulil 2024, kuid kohtu määratud tähtajaks (
  9. juuliks 2024) ei vastanud. Maakohus kohustas
  10. juuni
  11. a määrusega pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot 15 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Kohus selgitas, et kui võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (

§ 15lg 3 p 5 ja lg 41).

  1. E.M (avaldaja, võlausaldaja, töötaja) esitas
  2. juulil 2024 avalduse Tasmer Takso OÜ (võlgnik, tööandja) pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasi nr 2-24-
  3. Tartu Maakohus võttis
  4. juuli
  5. a määrusega E.M avalduse menetlusse, liitis tsiviilasjad nr 2-24-8920 ja nr 2-24-10098 ühte menetlusse, jättes liidetud tsiviilasja numbriks 2-24-
  6. E.M avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu töövaidluskomisjoni
  7. augusti
  8. a otsusest nr 4-1/1208/23, millega võlgnikult mõisteti võlausaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 3349 eurot 89 senti (neto) ja puhkusetasu 452 eurot 62 senti (bruto).
  9. juuni
  10. a seisuga on nõude jääk 2164 eurot 72 senti (neto) ja 452 eurot 62 senti (bruto). Nõude täitmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 187/2023/
  11. Kohtutäitur Oleg Sirotin on teatanud, et
  12. juuni
  13. a seisuga ei ole võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada (pankrotiseaduse (

) § 10 lg 2). Lisaks on võlgnikul maksuvõlg 22 107 eurot 62 senti. Maakohus kohustas

  1. juuli
  2. a määrusega võlgnikku esitama kohtule E.M avalduse kohta kirjaliku seisukoha. Võlgnik sai maakohtu määruse kätte
  3. oktoobril 2024, kuid kohtu määratud tähtajaks (
  4. oktoobriks 2024) ei vastanud. Maakohus kohustas
  5. juuli
  6. a määrusega pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot 15 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Kohus selgitas, et kui võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (

§ 15lg 3 p 5 ja lg 41).

  1. Kohtul puudub info deposiiti tasumise kohta, kohtu infosüsteemist laekumisi ei nähtu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud võlausaldajate pankrotiavalduste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur

§ 15

lg 3 p 5 alusel nimetamata ning menetlus

§ 15lg 7 alusel lõpetada.

5.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtu määratud deposiiti tasunud, jätab kohus ajutise halduri nimetamata. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (

§ 15lg 7).

6.

§ 15

lg 41 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud 2 rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et võlausaldajad on tõendanud nõuete olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti on kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.

  1. Võlausaldaja T.I nõude aluseks on töövaidluskomisjoni
  2. märtsi
  3. a otsus nr 4-1/295/24, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja T.I kasuks välja saamata jäänud töötasu 3501 eurot 3 senti (bruto) ja puhkusehüvitise 933 eurot 1 sent (bruto). Võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik oma kohustust täitnud.
  4. Võlausaldaja E.M nõude aluseks on töövaidluskomisjoni
  5. augusti
  6. a otsus nr 4-1/1208/23, millega võlgnikult mõisteti võlausaldaja E.M kasuks välja saamata jäänud töötasu 3349 eurot 89 senti (neto) ja puhkusetasu 452 eurot 62 senti (bruto).
  7. juuni
  8. a seisuga on nõude jääk 2164 eurot 72 senti (neto) ja 452 eurot 62 senti (bruto). Nõude täitmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 187/2023/
  9. Kohtutäitur Oleg Sirotin on teatanud, et
  10. juuni
  11. a seisuga ei ole võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada (pankrotiseaduse (

) § 10 lg 2). Lisaks on võlgnikul maksuvõlg 22 107 eurot 62 senti. 9. Eelmärgitut arvestades on võlausaldajad võlgniku vastu olevaid nõudeid tõendanud, nõuded tulenevad töövaidluskomisjoni otsustest. Ühtlasi on võlausaldajad põhistanud võlgniku maksejõuetuse (

§ 10lg 2 p 2).

Äriregistri andmetel on võlgnikul esitamata deklaratsioonid alates aprillist

  1. Samuti on esitamata
  2. a majandusaasta aruanne ning on
  3. novembri
  4. a seisuga maksuvõlg 21 685 eurot 27 senti. Äriregistri andmetel on võlgniku maksustatav käive
  5. a III kvartalis olnud 422 eurot 35 senti. Võlgnikul puudub registritesse kantud vara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudeid rahuldada. Arvestades eelmärgitud andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta ei jätku võlgnikul pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole võlausaldajate pankrotiavaldustele ka vastu vaielnud, jättes määratud tähtajaks kohtule vastused esitamata.
  6. Võlausaldajatel on õigus taotleda Eesti Töötukassalt hüvitist töötuskindlustuse seaduse § 19 p 3, § 20 ja § 21 alusel. See ei väära töötukassa õigust jõuda tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise otsustamisel teistsugusele järeldusele.
  7. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbi vaatamisega seotud menetluskulud

§ 15lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja.

Seega jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.