lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 115 994 euro 82 sendi ulatuses, kuid reaalset vara on vaid 42 eurot 48 senti (kassas 10 eurot 48 senti ja pangas 32 eurot). Muud arvestatavat vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus, võlgnikul ei ole. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul ei ole töötajaid. Asjas kogutud tõendite ning ajutise halduri poolt tuvastatu põhjal on selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu
Väljaselgitatud asjaolude alusel pole põhjust arvata, et selline olukord on ajutine. Praeguseks ei ole üheselt selge, kas maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liige ja endine juhatuse liige teinud mitmeid juhtimisvigu (majandusaasta aruande õigeaegselt mitte esitamine, raamatupidamise ebakorrektne korraldamine, ebaselged sularaha väljavõtmised, pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine jms). Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha. Lisaks tuleb täpsemalt analüüsida juhatuse liikmete poolt tehtud tehinguid. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks R.P, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku. 7
9.
lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg-s 1, §-s 90 ja §-s 19 sätestatust tulenevalt on kohustatud isikuteks võlgniku pankrotimenetluses ka võlgniku endised juhatuse liikmed, kui nad on kohustustest vabastatud kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kuigi endine juhatuse liige on vabanenud võlgniku juhatuse liikme kohustusest, ei ole ta kohtu hinnangul automaatselt vabanenud raamatupidamise eest vastutava isiku kohustustest, seda eelkõige ulatuses, milline hõlmab tema kui võlgniku endise juhatuse liikmeks olemise perioodi. Võlgniku praegune juhatuse liige ja ka endine juhatuse liige on kohustatud esitama pankrotihaldurile käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed hiljemalt 1. veebruariks 2026. 10. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget ja endist juhatuse liiget
lg-te 1 ja 2, koosmõjus §-ga 90 ja §-ga 19, alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 12. veebruari 2026 kell 10.00. Kohus hoiatab, et kooskõlas
lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse ja/või vande andmise kohustust täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
kohaselt kohaldatakse seda ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme suhtes. 11.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 12. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning see tasu on
Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 3255 eurot (sh käibemaks).
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
14. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 17,5 tundi, tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu 17,5 tundi on vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on kolme võlausaldaja avaldusega, juhatuse liikmete tegevuses esines vigu ja neid tuli juba menetluse algstaadiumis ka esmaselt hinnata. Samuti on põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletavad tunnitasu määrad 150 eurot (lisandub käibemaks), see ei ületa sarnastes asjades tavapärast tunnitasumäära ega seaduses kehtestatud ülemmäära (mis on praegu 177 eurot 20 senti). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 2625 eurot (ilma käibemaksuta). 15.
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Advokaadibüroo R.P & R.P OÜ-le), mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). Käibemaks 24% tasult 2625 eurot on 630 eurot, seega on tasu koos käibemaksuga 3255 eurot. 16. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (
Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (
Kuivõrd esitatud avalduste põhjal oli alust arvata, et võlgnikul puudub piisav vara ajutise halduri tasu ja kulude katteks, kohustas kohus võlausaldajat tasuma nimetatud kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot. Võlausaldaja AS Terminal on viidatud summa kohtu deposiiti 30. juunil 2025 tasunud. Seega tuleb ajutise halduri tasust 2500 eurot maksta välja võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud summa arvelt ja ülejäänud osas, s.o 755 eurot, mõista ajutise halduri tasu välja võlgniku pankrotivarast. Ajutise halduri tasu tuleb maksta Advokaadibüroo R.P ja R.P OÜ
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.