← Eesti

3-26-838/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-838 Haldusasi O.B kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ravimite manustamise kontrolliga RESOLUTSIOON
  3. Tagastada kaebus.
  4. Lahendi avaldamisel tähemärkidega. Edasikaebamise kord asendada kaebaja nimi Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
  5. O.B esitas 02.02.2026 Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 500 eurot (dtl 3-4). Ravimite manustamisel valgustatakse juba kolmandat nädalat taotleja suud, kokku 3 korda päevas. Tegemist on taotleja alandamise, tervise kahjustamise, ärevuse suurendamise ja käte värisemisega. Vangla jättis 05.03.2026 vastusega nr 1-9/1-26/38-2 taotluse rahuldamata (dtl 5-7).
  6. O.B esitas 19.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Vangla tegevusega on kaebajat alandatud, tervist kahjustatud ning ärevust suurendatud. Taskulampidega tuleks kontrollida neid, kes teevad ravimitega äri.
  7. Kohus jättis kaebuse 20.03.2026 määrusega käiguta. Kaebajal tuli kohtule selgitada vaidlustatud tegevuse ulatust ja tekkinud riivet (p 4), kahjusumma jaotust erinevate riivatud õigushüvede vahel (p 5) ning tervisekahju tekkimist koos asjakohaste tõenditega (p 6) hiljemalt 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus kaebuse tagastada.
  8. Kohtu 20.03.2026 määrus on kaebajale 20.03.2026 AETis kätte toimetatud. Seega pidi kaebaja puudused kõrvaldama hiljemalt 06.04.
  9. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebajal tuli täpsustada esmalt, kas kohus saab õigesti aru kaebuse nõude ulatusest, st kaebaja vaidlustab üksnes suuõõne kontrollimist taskulambiga valgustades. Selle nõude juurde jäädes pidi kaebaja ka selgitama, kuidas see riivab kaebaja eraelu või inimväärikust võrreldes suuõõne kontrollimisega ilma taskulampi kasutamata (p 4). Kuna kaebaja oli toonud välja, et taotleb mittevaralise kahju hüvitamist nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamise eest, pidi 1

(2)kaebaja täpsustama, kuidas taotletav kahjusumma nende kahe riivatud õigushüve vahel jaguneb, kuivõrd väärikuse alandamisega seotud kahjunõude eest tuleb kaebajal tasuda riigilõiv (p 5). Täiendavalt tuli kaebajal esitada selgitus, et kohtul oleks võimalik aru saada, kuidas kaebajale on saanud tervisekahju tekkida (p 6). Kuna kaebaja ei ole kohtule vastanud, sh selgitanud kahjusumma jagunemist erinevate väidetavalt riivatud õigushüvede vahel, ei ole kohtul võimalik kindlaks teha, kas ja mis ulatuses laieneb kaebajale riigilõivuvabastus ning kui suure kahjusumma pealt tuleks riigilõivuvabastuse korral riigilõivu siiski arvestada. Kuna kaebaja on tuginenud ka väärikuse alandamisele, ei ole kaebus täielikult riigilõivuvaba ka siis, kui tervisekahju kohta oleks esitatud täiendavad selgitused. Seega on kaebuses jätkuvalt puudused, mis takistavad asja läbi vaatamist, sj kaebajalt nõutava riigilõivu suuruse kindlaks määramist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.