Obsah (10)

§ 162§ 637§ 405§ 442§ 232§ 654§ 178§ 175§ 638§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-137787 Kohtuasi LeNo Varahaldus

ptk 66 ja 67, sh § 668 lg 1 ja § 688 lg 5) (0,33h); - 22.07.2024 büroosisene arutelu (vadv. K. Nõges) – kassatsiooni ja vigade parandamine tsiviilasi nr 2-21-2902 (0,17h); 3 2-24-137787 - 22.07.2024 e-kirja koostamine kohtule – ligipääsutaotlus (2-21-2902) (0,10h); 23.07.2024 e-kirjavahetus kliendiga – selgitused, ülevaade menetlusest ja edasised sammud + kliendi pöördumised (1,58h); - 23.07.2024 telefonivestlus kliendiga – menetluslik seis 2-21-2902 (määruskaebus ja kassatsioonkaebus) (1,35h); - 23.07.2024 ja 24.07.2024 kliendi pöördumised + seonduva vastuse koostamine (0,58 h). Teenuste kogusumma moodustas 1667,92 eurot (koos käibemaksuga). Puudus vaidlus, et hageja oli arvestanud kogusummast maha kostja tasutud ettemaksu 5 tunni eest. 4.

1. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja sooviks lepingu sõlmimisel kassatsioonkaebuse koostamine tsiviilasjas 2-21-
2. Samas tuli kostjal arvestada, et hageja ei osuta oma teenuseid tasuta ning ka kassatsioonkaebuse koostamiseks on vajalik esmalt suhelda kliendiga ja analüüsida asjaolusid. Arvestades, et tsiviilasi nr 2-21-2902 oli juba käinud kahes kohtuastmes, siis oli eluliselt usutav, et dokumentide analüüsimine, asjaolude selgeks tegemine ja menetlusliku plaani koostamine võivad olla ajakulukamad. Maakohus ei pidanud ühtegi arves märgitud teenust ebamõistlikuks ega teenustele märgitud ajakulu ülepaisutatuks. Tõendatud oli, et pooled suhtlesid nii telefoni kui ka e-posti teel ning maakohtu hinnangul oli kostjaga suhtlemine, sh tema kirjaga tutvumine tavapärane osa õigusabiteenuse osutamisest. Samuti luges maakohus tõendatuks, et hageja on kostjale 16.07.2024 e-kirjas selgitanud, et kassatsioonkaebuse koostamiseks võib kuluda enam kui 5 tundi. Kuigi kassatsioonkaebust lõpuks ei esitatud, siis ei saa pidada eeltöid selleks ebavajalikuks. Samuti ei vabasta kassatsioonkaebuse koostamata jätmine kostjat arve tasumisest. Arve tasumata jätmisel oli ka hagejal õigus peatada teenuse osutamine (lepingu p-d 7.1 ja 7.4) ning seega ei saanud kostja eeldada, et hageja oma teenuste osutamist antud olukorras jätkaks. Kostja ei esitanud menetluses tõendeid, et arve oleks tasutud. Seega oli hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks põhjendatud. 4.
3. Kuna kostja oli arve tasumisega viivituses, siis oli hageja õigustatud kostjalt viivist nõudma. Lepingus sätestatud viivisemäär (s.o hagi esitamise hetkel 0,1% päevas) ei olnud kohtu hinnangul ülemäärane ega vastuolus heade kommetega. Tegemist võib olla tühise tüüptingimusega juhul, kui määr oleks ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostja ei põhistanud, et viivisemäär oleks ebaproportsionaalne või selle väljamõistmine seaks kostja raskesse olukorda. Seega puudus alus ka viivise vähendamiseks VÕS § 162 alusel. 4.
4. Lepingu p 6.3 kohaselt oli hagejal õigus arve tasumisega viivitamise korral nõuda leppetrahvi 20% ulatuses tähtaegselt tasumata arve summast. Puudus vaidlus, et kostja oli talle esitatud arve tasumisega viivituses. Maakohus selgitas, et leppetrahvi eesmärk ei ole karistamine, vaid kahju hüvitamise lihtsustamine ja kohustuste täitmise distsiplineerimine. Siinsel juhul puudus alus leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 2 alusel, mis kohaldub vaid juhul, kui leppetrahv on ilmselgelt ebamõistlik. Kostja ei tõendanud ega põhistanud, et leppetrahv oleks ebaproportsionaalne tekkinud kahjuga või et see seab kostja ebamõistlikult raskesse olukorda. Leppetrahv on käesoleval juhul vaid 1/5 tasumata arve summast ehk 107,88 eurot. Tegemist on mõistlikus ulatuses leppetrahviga. Apellatsioonkaebus
5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5.
6. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes analüüsimata olulised tõendid ning andmata põhjendatud hinnangu kostja vastuväidetele, et arvel kajastatud toimingud ei olnud vajalikud ega mõistlikud käsunduslepingu täitmiseks. 4 2-24-137787 5.
7. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 619, § 108 ja § 113 sätteid, jättes arvestamata, et käsunduslepingu puhul tuleb hinnata teenuse vastavust kokkulepitud eesmärgile. Apellandi eesmärk oli kassatsioonkaebuse koostamine. Kassatsioonkaebust ei koostatud ega esitatud. Kohus ei analüüsinud, kas teenuse osutamine vastas VÕS § 101 tähenduses lepingukohasele täitmisele ega kas apellandil võis VÕS § 110 alusel tekkida õigus tasumisest keelduda. 5.
8. Väljamõistetud viivis ja leppetrahv on ebamõistlikud ja põhjendamatud. Maakohus ei analüüsinud sisuliselt viivise proportsionaalsust tarbijalepingus ega selle võimalikku vastuolu hea usu põhimõttega. Samuti jättis maakohus sisuliselt hindamata VÕS § 162 lg 2 kohaldamise võimaluse leppetrahvi vähendamiseks. Pelgalt viide, et leppetrahv moodustab 1/5 arve summast, ei ole piisav põhjendus järeldamaks, et see ei ole ilmselgelt ebamõistlik. 5.
9. Samuti on maakohtu määratud menetluskulud ebaproportsionaalsed. Kuigi kohus vähendas hageja esindajakulusid, on väljamõistetud summa enam kui kolmekordselt suurem põhinõudest. Maakohus ei hinnanud piisavalt menetluskulude proportsionaalsust vaidluse esemega, rikkudes

§ 162lg 1 ja § 175 eesmärki tagada kulude mõistlikkus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7.

§ 405

lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 887,88 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi 5 2-24-137787 ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13). 10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Maakohus on kokkulepitud teenuse osutamise arves näidatud mahus nõuetekohaselt tuvastanud ja hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

1. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud otsuses kostja väiteid, et arvel kajastatud toimingud ei olnud vajalikud ega mõistlikud käsunduslepingu täitmiseks. 11.
2. Nõude rahuldamiseks tuli maakohtul kindlaks teha, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja mida ta tegelikult tegi ning kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (RKTKo 07.10.2009, 3-2-1-93-09, p 12). Käsundisaaja tasu saamise õigus sõltub sellest, kas käsundisaaja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud (VÕS Komm III, 2021, § 627, p 3.1). Käsundisaaja üldised kohustused on sätestatud VÕS §-s 620, mille lg 1 kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Seega käsunditäitja hoolsuskohustus tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (RKTKo 15.12.2016, 3-2-1-12716, p 13). Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2 teine lause). Seega on hoolsuskohustuse täitmise hindamisel oluline vahet teha, kas käsundi täitmine toimus kutse- ja majandustegevuses tegutseva professionaali poolt või mitte. Advokaadi kohustused käsundi täitmisel tulenevad lisaks võlaõigusseadusele ka advokatuuriseadusest. AdvS § 44 lg 1 näeb muu hulgas ette, et advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Professionaalsete käsundisaajate hoolsuskohustuse hindamisel on oluline lähtuda ka sellest, et nad peavad näitama ise üles initsiatiivi käsundi täitmisel, mitte ootama käsundiandja juhiseid (RKTKo 24.04.2006, 3-2-1-33-06, p-d 11 ja 13). 11.
3. Pooled ei vaielnud selle üle, et arve lisas kajastatud toiminguid tehti, vaid eelkõige selle üle, kas need olid vajalikud ja mõistlikud käsunduslepingu täitmiseks. Maakohus tuvastas käsundi sisu ja arveldamise põhimõtted, mis olid fikseeritud 22.07.2024 sõlmitud lepingus. Maakohus selgitas õigesti, et vaatamata sellele, et kostja eesmärk oli lepingu sõlmimisel kassatsioonkaebuse koostamine tsiviilasjas 2-21-2902, tuli kostjal arvestada, et hageja ei osuta 6 2-24-137787 oma teenuseid tasuta ning kassatsioonkaebuse koostamiseks on vajalik esmalt asja materjalidega tutvuda, analüüsida asjaolusid ja suhelda kostjaga. Lepingus oli kokku lepitud, et arveldamisele kuuluvad ka telefonikõnelused ja kirjavahetus kostjaga, sh kostjale tööülesannete täitmise sisust ja seisust ülevaate andmisele kulunud aeg ning aeg, mis on kulunud kostja selgitustaotlustele vastamiseks. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud otsuses on piisavalt põhjendatud, miks maakohtu hinnangul on arve lisas kajastatud toimingud olnud vajalikud ja mõistlikud käsunduslepingu täitmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Ringkonnakohus ei tuvastanud kostja väidetud VÕS § 619 ebaõiget kohaldamist. Kostja väidetest ei saa järeldada, et hageja oleks osutanud teenust, mis ei vastanud advokaatidelt eeldatavale kvaliteedile. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja ei tõendanud, et pärast lepingu saamist oleks ta pöördunud hageja poole teenuse hinna täpsustamiseks. Kostja on e-kirja teel juhtinud tähelepanu üksnes asjaolule, et lepingus peaks olema märgitud vandeadvokaat, kuna kassatsioonkaebuse saab esitada üksnes vandeadvokaat (dtl 69). 11.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus materiaal- ega menetlusõiguse norme ka hageja viivise ja leppetrahvi nõuete lahendamisel. Maakohus põhjendas mõlema nõude osas otsust piisavalt ja järeldas õigesti, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ja lepingujärgne leppetrahv ei olnud ebamõistlik.
2. Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele ja eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
3. Arvestades, et kostja palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna, on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas, kuid sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses ei ole esitanud. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

1. Kostja vaidlustab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise põhjusel, et väljamõistetud kulud on ebaproportsionaalselt suured asja hinda arvestades. 14.
2. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus

§ 637

lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

§ 178

lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14). 14.2. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda

§ 637

lg 1 p 6 alusel, kuna selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide kohaldamise korrektsust. 7 2-24-137787 14.3. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, et väljamõistetud kulud on ebaproportsionaalselt suured asja hinda arvestades, ei annaks alust maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada. Uuema kohtupraktika järgi ei ole põhjendatud piirata väljamõistetavat esindajakulu tsiviilasja hinnaga. Riigikohus on leidnud, et

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige

§ 175

lg-t 1) tuleb Riigikohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19). 14.

1. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud muid põhjendusi, miks maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
2. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

16. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 17. Kostja esitas 25.02.2026 taotluse apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei lahenda ringkonnakohus kostja menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel seaduses ette nähtud riigilõivu tasumise vabastamiseks. 18.

§ 638

lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 8