4-26-801/7

(940025001018)Kohtunik Katrin Paesoo Kaebuse sisu Daniil Tarassenkovi kaebus Keskkonnaameti 04.03.2026 otsuse peale väärteoasjas nr 940025001018 kalapüügiseaduse (KPS) § 85 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) DANIIL TARASSENKOV, isikukood 50302250223, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, elukoht: xxx; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet (registrikood 70008658, Roheline 64, Pärnu) Menetlustoiming kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2 ja § 134 kohus otsustas:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 04.03.2026 otsus väärteoasjas nr 940025001018 osaliselt, st mõistetud karistuse määra osas ja teha asjas uus otsus.
2. Süüdi tunnistada Daniil Tarassenkov kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi ja karistada teda rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 80 eurot.
3. Rahatrahvid tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, LHV Pank EE777700771003813400 või EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 2200030399 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-26-801“. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Keskkonnaameti poolt 02.02.2026 väärteoasjas nr 940025001018 koostatud väärteoprotokolli kohaselt 15.12.2025 püüdis Daniil Tarassenkov 1 õngpüünsega kala Keila jõest Keila-Joa mõisapargi lähistel Keila joast allavoolu, olles ise Keila jões. Antud teoga rikkus Daniil Tarassenkov kalapüügiseaduse § 10 lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel. Täpsemalt rikkus Daniil Tarassenkov kalapüügieeskirja § 51 lg 1 p 5, mille kohaselt on Keila jões Keila joast suudmeni keelatud kala püüda va silmumõrd ja silmutorbikud. Lisaks rikkus Daniil Tarassenkov kalapüüki Keila jões vees teostades kalapüügieeskirja § 53 lg 2, mille kohaselt looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemisja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes on lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud Narva jões ning silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega. Kalapüügiseaduse § 71 lg 2 p 1 alusel loetakse kalapüüki keelatud kohas kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Väärteomenetluses kogutud tõenditest nähtub, et Daniil Tarassenkov vaatas enne kalale tulekut erinevaid informatsiooni allikaid, kuid ei saanud täit kindlust antud kalapüügikoha legaalsusest. Seega möönis isik, et antud koht võis olla illegaalne koht kalapüügiks. Samuti põgenes isik sündmuskohalt, mis tähendab, et isik pidi väga hästi aru saama oma teo ebaseaduslikkusest. Sellest tulenevalt pani Daniil Tarassenkov väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega karistusseadustiku § 16 lg 3 mõistes. Daniil Tarassenkovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Keskkonnaameti 04.03.2026 üldmenetluse otsusega määrati Daniil Tarassenkovile juhindudes KarS § 56 ja § 47 lõikest 1 karistuseks kalapüügiseaduse § 85 lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, so 640 eurot. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS Kaebuse esitaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja ei eita, et viibis nimetatud kohas ja tegeles kalapüügiga, kuid palub kohtul arvestada järgmisi asjaolusid. Esiteks ei olnud rikkumine tahtlik. Enne kalapüüki kontrollisid nad erinevaid allikaid kalapüügi reeglite kohta ning soetasid kehtiva harrastuskalapüügi loa. See kinnitab, et tema eesmärk oli tegutseda seaduslikult. Teiseks ei püütud kalapüügi käigus ühtegi kala, mistõttu ei tekitatud keskkonnale kahju. Kolmandaks ei ole teda varem karistatud ei keskkonnaalaste ega muude õigusrikkumiste eest. Samuti selgitab kaebaja, et lahkus sündmuskohalt, kuna ehmus, kui tema poole jooksis tundmatu isik. Sel hetkel ei saanud ta aru, et tegemist on inspektoriga. Hiljem oli ta valmis koostööks ning võttis 2/6 ise ühendust politseiga. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kohtul vaadata läbi Keskkonnaameti otsus, arvestada kergendavaid asjaolusid ja vähendada määratut rahatrahvi suurust. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik koos kaaslasega siiski püüdis tõenäoliselt käituda õiguskuulekalt, st nad ostsid harrastuskalapüügiõiguse, samuti uurisid võimalikke kalapüügikohti ja keeluaegasid. Seega on usutav, et Daniil Tarassenkov pani talle etteheidetud teo toime tahtmatult, st ettevaatamatusest hooletuse vormis. Põgenemise põhjendus tundub samuti eluliselt usutav, seda enam, et nende suunas jooksnud isiku puhul ei olnud tegemist Keskkonnaameti keskkonnakaitseinspektoriga, kes kannab alati ameti vormi ja vormil ameti tunnuseid. Karistuse kujunemisel on otsuse kohaselt süüd vähendavate asjaoludena arvestatud, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad keskkonnaalased karistused, et väljapüük puudus ja keskkonnale kahju ei tekkinud ning on eeldatud, et menetlusaluse isiku eesmärk oli siiski seaduslikult kala püüda. Samas on menetleja süüd suurendava asjaoluna arvestanud sündmuskohalt põgenemist ning järeldanud sellest, et menetlusalune isik püüdis õigusemõistmise eest kõrvale hoida. Sellist järeldust ei toeta aga ükski toimikus olev tõend. Karistuse kujunemisel on märgitud, et on arvestatud ka nii üld- kui eripreventiivseid kaalutlusi, kuid neist ei selgu, mida menetleja tegelikult siiski arvestanud on. Kui üldpreventiivsetest kaalutlustest võib aru saada, et eesmärgiks on kalastajatele saata sõnum, et riik on rikkumiste suhtes range, siis eripreventiivsetest kaalutlustest ei selgu, kuidas 80 trahviühiku suurune karistus mõjutab Daniil Tarassenkovi edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kokkuvõtteks leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et Daniil Tarassenkovi kaebus võib olla vähemalt osaliselt põhjendatud, mistõttu võib kohus asja läbi vaadates jõuda järeldusele, et proportsionaalne karistus toime pandud ja tõendatud teo eest võib olla väiksem, kui Keskkonnaameti 04.03.2026 otsusega määratud. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 85 lg 1 kohaselt on karistatav kalapüük keelatud alal. KPS § 3 lg 1 kohaselt on kalapüük tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine nende kinnipüüdmise teel. KPS § 10 lg 2 kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keelualal. Kalapüügieeskirja § 51 lg 1 p 5 kohaselt on keelatud püüda kala Keila 3/6 jões Keila joast suudmeni. Kalapüügieeskirja § 53 lg 2 kohaselt on valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides. Püügikeeld on kalapüügieeskirja § 53 lg 1 p 3 kohaselt
4. septembrist kuni
5. jaanuarini ja ministri määrusega kehtestatud nimistus on § 2 p 25 all Keila jõgi Keila joast suubumiseni merre. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt on ta vabatahtlikku kalakaitse liige ja Keila-Joa välijuht. 15.12.2025 teotas ta kalandusalast patrulli Keila-Joal, kui märkas kahte isikut püüdmas Keila jõe keelualas. Mõlemal olid käes spinningud ja ta nägi kuidas nad püüdsid. Nad asusid Põdra sillast allavoolu, suure saare ümbruses. Mingi hetk nad märkasid teda ja hakkasid eest ära jooksma. Tunnistaja jooksis järgi isikule, kes oli rohelise jopega, ja kutsus teda veest välja, mille peale ta liikus veest välja. Nad läksid koos sõiduki juurde, mis kuulus rohelise jopega mehele. Ta oli nõus oma juhiluba näitama ja näitas ka harrastuspüügiluba. Tunnistaja tegi teate 1247-le, et kaasata Keskkonnaamet. Nad ootasid koos, teist sõpra ei tulnud inspektorite saabumise hetkeks kohale. xxx selgitas, et 15.12.2025 umbes kella 13:00 ajal läks ta koos Daniil Tarassenkoviga kala püüdma Keila jõe juurde. Nad ostsid kalastusloa ja kontrollisid veebisaidilt kalaluba.ee, et selles piirkonnas on alates 01.12.2025 lubatud kalastada, kuid neil oli raskusi seoses eeskirjadega. Kalastusaeg oli umbes 20-40 minutit. Seejärel ta nägi isikut, kes hakkas tema poole jooksma. Alguses ta ei saanud aru, et see on isik, kes vastutab kalastuseeskirjade eest, kuid hiljem sai ta aru ja läks selle mehe juurde normaalselt rääkima. Menetlusaluse isikuna üle kuulatud Daniil Tarassenkov selgitas, et ta oli 15.12.2025 Keila jõe juures koos xxx. Tal oli põhjaõng, kala neil ei olnud. Ta ei teadnud, et seal tohib kala püüda. Ta jooksis ära sellepärast, et ta sõber hakkas ootamatult jooksma ja tal oli hirmunud nägu peas. Ta ehmatas ja jooksis metsa. Juhtum on fikseeritud Keskkonnaameti järelevalvemenetluse kontrollprotokollidesse nr KV2510623-1 ja KV2510623-
6. Keskkonnaamet tuvastas kaebuse alusel tehtud kontrollkäigul, et Keila jõel (X-koordinaat: 6584483 ja Y-koordinaat: 516897) Daniil Tarassenkov püüdis õngpüünisega kala Keila jões viibides jõelõigul Keila Joast suudmeni, täpsemalt Keila Joa Mõisapargi läheduses, kus on aastaringne keeluala. Väljapüük puudus, tal oli olemas kehtiv harrastuspüügiluba. Seega nähtub tunnistaja xxx ütlustest ja Keskkonnaameti järelevalvemenetluse kontrollprotokollidest, et Daniil Tarassenkov püüdis kala Keila Joa Mõisapargi läheduses, s.o Keila jões Keila joast suudmeni, s.o keelualal, rikkudes KPS § 10 lg 2 ja kalapüügieeskirja § 51 lg 1 p
7. Ka xxx ja Daniil Tarassenkov kinnitavad, et nad püüdsid Keila jõe juures kala. Kohtu hinnangul ei nähtu kogutud tõenditest ja kohus ei tuvastanud, et Daniil Tarassenkov oleks kalapüüki teostanud vees viibides. xxx ütlustest nähtub, et ta kutsus veest välja xxx, kuid Daniil Tarassenkovi kohta midagi sellist ei nähtu. Tunnistaja ütlustest küll nähtub, et Daniil Tarassenkov püüdis kala keelualas, kuid jääb selgusetuks kas ta oli sel ajal vees või püüdis ta jõe kalda pealt. Antud asjaolu ei ole tuvastatav ka teistest tõenditest. Seega ei tuvastanud kohus Daniil Tarassenkovi poolt kalapüügieeskirja § 53 lg 2 rikkumist. Kuivõrd on tuvastatud, et Daniil Tarassenkov rikkus KPS § 10 lg 2 ja kalapüügieeskirja § 51 lg 1 p 5, on ta toime pannud kalapüügi keelatud alal, mis on karistatav KPS § 85 lg 1 järgi. 4/6 Kohtu hinnangul pani Daniil Tarassenkov nimetatud teo toime hooletusest (KarS § 18 lg 3), millisele seisukohale jõudis ka kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus arvamuses. Nimelt oli nii xxx kui ka Daniil Tarassenkovil olemas harrastuspüügiluba ning xxx sõnul nad püüdsid enne kalastama asumist kontrollida kas selles piirkonnas võib kalastada, kuid neil oli eeskirjadega seoses raskusi. Daniil Tarassenkovi sõnul ta ei teadnud, et selles kohas ei või kala püüda. See tähendab ta ei teadnud, et ta püüdis kala keelatud alal, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud selle välja selgitama. Puutuvalt Daniil Tarassenkovi sündmuskohalt lahkumisse selgitas xxx, et ta nägi isikut, kes hakkas tema poole jooksma ja alguses ta ei saanud aru, et see on isik, kes vastutab kalastuseeskirjade eest. Daniil Tarassenkov aga selgitas, et hakkas jooksma sellepärast, et ta sõber hakkas jooksma hirmunud nägu peas, mistõttu Daniil Tarassenkov ehmatas. See selgitus on kohtu hinnangul eluliselt usutav arvestades seda, et neil olid olemas harrastuspüügiload, nad xxx sõnul püüdsid eelnevalt kontrollida, et kalapüük on lubatud ning xxx ei ole vormi kandev ametnik, mistõttu ei pruukinud Daniil Tarassenkov aru saada, et teeb midagi valesti, vaid jooksis ära sellepärast, et ehmatas sõbra minema jooksmise tõttu teadmata, miks sõber ära jooksma hakkas. Daniil Tarassenkovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KARISTUS KPS § 85 lõikes 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas Daniil Tarassenkovit rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 640 eurot. Käsilolevas asjas on eelkõige vaidlus Daniil Tarassenkovile mõistetud karistuses. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Daniil Tarassenkovile määratud karistus on liialt range, kuivõrd ei ole arvestatud kõiki süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja esindaja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas esile toodud asjaoludega. Kohtu hinnangul on Daniil Tarassenkovi süü käsilolevas asjas väike. Tõendite kohaselt ta püüdis käituda õiguskuulekalt omandades eelnevalt harrastuspüügiloa ning püüdis ka välja selgitada, kas selles kohas on kalapüük lubatud, kuid ei olnud selle juures piisavalt hoolas. See tähendab, et tegemist oli ettevaatamatu teoga, mille Daniil Tarassenkov pani toime kõige kergemas vormis ehk hooletusega. Lisaks ei tekitanud ta oma teoga keskkonnale kahju, kuivõrd väljapüük puudus. Asjaolu, et Daniil Tarassenkov sündmuskohalt lahkus, kohtu hinnangul tema süü suurust ei mõjuta, kuivõrd tõendite kohaselt ei olnud tegemist teadliku menetlusest kõrvale hoidumise või soovimatusega võtta vastutust oma tegude eest, vaid lihtsalt ehmatusega. Menetluse käigus Daniil Tarassenkov ilmus menetleja kutsel, tunnistas oma süüd ja andis ka omapoolse eluliselt usutava selgituse. Daniil Tarassenkovit ei ole Karistusregistri kohaselt varasemalt karistatud ehk tegemist on reeglina õiguskuuleka inimesega, kes hooletusest pani toime õigusrikkumise, mistõttu peab kohus põhjendatuks tema karistamist miinimumilähedase rahatrahviga, kuivõrd arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on see piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on selline karistus piisav ka üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt, kuivõrd sellega on antud harrastuskalapüügiga tegelevatele inimestele 5/6 signaal, et taolised rikkumised on väärteokorras trahviga karistatavad ning kalapüüki reguleerivate õigusaktide järgimisel tuleb olla hoolas. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks Daniil Tarassenkovit karistada rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 80 eurot. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6/6