← Eesti

3-25-3484/11

Obsah (7)§ 108§ 152§ 43§ 104§ 53§ 109§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-3484 10. aprill 2026 Karin Jõ

) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja taotles menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Kaebaja esitas 30.03.2026 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendi (dtl 51-54) ning palus vastustajalt välja mõista menetluskulud 392 eurot, s.h õigusabikulud 372 eurot ja riigilõiv 20 eurot. 13. Vastustajal ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamisele. Vastustaja palus jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja märkis, et tal endal kohtumenetlusega seoses menetluskulusid tekkinud ei ole. Vastustaja hinnangul kohaldub

§ 108lg 6 erand.

Praeguses asjas on ilmne, et toimingu tegemine (puukuuri lammutamine) ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid toimus sõltumatu järelevalvemenetluse tulemusel, mis algatati oluliselt varem kui kaebuse esitamine kohtule. Vastustaja tõi välja, et järelevalvemenetlus algatati 25.11.2024 (dtl 64-65), järelevalvemenetlus s.h kirjavahetus vastustaja ja kolmanda isiku vahel (dtl 66-69) toimus järjepidevalt, aktiivne kirjavahetus kaebajaga algas 2025.a veebruaris, kolmas isik alustas puukuuri tühjendamist oktoobris 2025 ning puukuur lammutati lõplikult 18.03.

  1. Järelevalvemenetlus oli algatatud ja toimus järjepidevalt enne kaebuse esitamist kohtule ja sõltumata sellest. Puukuuri lammutamine toimus järelevalvemenetluse loogilise jätkuna, mitte kohtusse pöördumise tagajärjel. Kaebuse esitamine ei avaldanud toimingu tegemisele otsustavat mõju ega põhjustanud seda. Kuna järelevalvemenetlus oleks viinud sama tulemuseni ka ilma kohtumenetluseta, on kaebaja enda otsus kohtusse pöörduda menetluskulude tekkimise ainus põhjus.
  2. Kolmas isik ei ole kaebusele ega kaebaja menetluse lõpetamise taotlusele vastanud ning ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Kohtu seisukoht Menetluse lõpetamine 15.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Viidatud sätet kohaldatakse kohtupraktikas ka juhul, kui kaebaja on kaebuse eesmärgi 3 kohtuväliselt saavutanud. Praeguses asjas on

§ 152lg 1 p 4 kohaldamise eeldused täidetud.

Menetlusse võetud nõudeks on kohustada vastustajat tegema ehitusjärelevalvet Kallaste linnas Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas. Kohus selgitas 02.03.2026.a määruses järgmist. Kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja taotletud järelevalvemenetlust alustatud ja seda ei ole lõpule viidud. Kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemist. Kui järelevalvemenetlust ei ole lõpule viidud, siis on kaebajal õigus nõuda selle lõpuleviimist (menetlust lõpetava otsuse tegemist). Kohus hindab sel juhul üksnes menetluse kestust (õigusvastase viivituse esinemist) ja ei anna sisulist hinnangut menetluse sisule. 16. Menetlusse võetud nõude rahuldamine ei ole praegu enam võimalik, kuna järelevalve on lõppenud (dtl 44). Pooled nõustusid, et vaidluse jätkamine käesolevas kohtuasjas ei ole vajalik ning menetlus tuleb lõpetada. Kohus on selgitanud kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi (dtl 57). Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (

§ 152lg 2).

Kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

17. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (

§ 43lg 1 p 2).

Menetluskulud 18. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastamisele.

Kohus tagastab riigilõivu pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohus tagastab riigilõivu kaebaja taotluses näidatud pangakontole. 19.

§ 108

lg 6 sätestab, et menetluse lõpetamisel

§ 152

lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Riigikohus on selgitanud, et

§ 108

lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (lahend 3-3-1-50-13 p 12). Tartu Ringkonnakohus leidis 28.08.2025.a määruses asjas 3-24-2802 p 26, et

§ 108

lg 6 alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ei piisa pelgalt sellest, et kaebuse eesmärk on saavutatud kohtumenetluse ajal, vaid see peab olema toimunud kohtumenetluse tõttu. Sellel alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei oleks põhjendatud, kui kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud.

  1. Asjas on tõendatud, et kaebaja taotles 07.11.2024 järelevalvemenetluse algatamist (dtl 13-15), mille vastustaja algatas 25.11.2024 (dtl 64-85), teavitades sellest kaebajat (dtl 16). Kolmas isik taotles pärast järelevalvemenetluse algatamist täiendavat aega kuni novembrini 2025 (dtl 66). Kaebaja on teinud 27.03.2025 ja 08.07.2025 järelepärimisi menetluse seisu kohta (dtl 17, 20, 67-68). Kaebajale kinnitati vastusena tema järelepärimistele, et kolmas isik plaanib kuuri lammutada pärast kütteperioodi lõppu (dtl 17) ja oktoobris 2025 (dtl 22). 16.09.2025.a vaideotsuses märkis vastustaja, et kolmandal isikul on valmidus kuur lammutada 2025.a oktoobrikuu jooksul (dtl 31). Vastustaja teavitas 16.10.2025.a e-kirjas kaebajat, et puukuuri lammutamisega on alustatud ja hetkel tühjendatakse puukuuri inventarist (dtl 68). Kaebaja esitas kaebuse 16.10.
  2. 4 Kaebusest ei nähtu, et kaebaja esindaja oleks täitnud

§ 53lg 2 sätestatud kohustust saata kaebus vahetult vastustajale.

Kohus võttis kaebuse menetlusse 02.03.2026.a määrusega ja toimetas koos määrusega vastustajale kätte ka kaebuse. Vastustaja lõpetas järelevalvemenetluse 18.03.2026 (dtl 79).

  1. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodut arvestades öelda, et kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi kaebuse esitamise tõttu. Vastustaja tegi enne kaebuse esitamisest teadasaamist järelevalvemenetluses mitmeid toiminguid. Vastustaja teatas 16.10.2025 kaebajale, et ta on saavutanud kolmanda isikuga kokkuleppe kuuri lammutamiseks ning sellega on alustatud. Vastustaja tegutses kaebaja eesmärgi (kuuri lammutamise) saavutamise huvides, kuigi kohtuasja dokumentide põhjal on vastustaja ise läbivalt olnud seisukohal, et kuuri lammutamise nõue ei oleks põhjendatud ja võimalik oleks ka kuuri seadustamine. See, et kuur lammutati lõplikult ja vastustaja lõpetas järelevalve pärast kaebuse esitamisest teadasaamist, ei ole piisav selleks, et jaatada põhjuslikku seost kaebuse esitamise ja kaebaja eesmärgi saavutamise vahel. Kohus rõhutab, et kaebuse rahuldamise korral ei oleks kaebaja saavutanud vaidlusaluse kuuri lammutamist, vaid üksnes seda, et vastustajal on kohustus teha järelevalvemenetlust lõpetav otsus. See oleks võinud olla ka otsus ettekirjutuse tegemisest keeldumise kohta. Kaebaja menetluskulud ei tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu, vaid põhjusel, et kaebaja ei mallanud ära oodata järelevalvemenetluse tulemit. Kohus peab tõenäoliseks, et praegune lõpplahendus (kuuri lammutamine) oleks saabunud ka ilma kaebust esitamata.
  2. Kaebajal oli võimalus taotleda menetluse jätkamist tuvastamisnõudes. Kohtupraktikas on tuvastamisnõudele ülemineku eesmärgina aktsepteeritud menetluskulude hüvitamise saavutamist (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-23-1312). Kui kohus oleks tuvastamisnõude lahendamisel kindlaks teinud, et vastustaja on järelevalve raames õigusvastaselt viivitanud, siis võinuks kaebajal olla õigus menetluskulude hüvitamisele. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes.
  3. Kokkuvõttes leiab kohus, et menetluse lõpetamine ei toimunud kaebuse esitamise tõttu

§ 108lg 6 tähenduses.

Sel juhul lasub menetluskulude kandmise kohustus

§ 108lg 4 alusel kaebajal.

Vastustaja ja kolmas isik ei esitanud menetluskulude nõuet, menetluskulude nimekirja või kuludokumente ning menetluskulude väljamõistmine nende kasuks ei ole

§ 109lg 1 alusel võimalik.

24. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime ja muude isikuandmete avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

Taotlus tuleb kohtule esitada enne määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.