Obsah (7)

§ 79§ 652§ 436§ 234§ 293§ 438§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-12388 K

§ 79lg 1 kohaselt võib füüsilise isikus vastu esitada hagi tema elukoha järgi.

Kostja elukoht on Eestis. Sama tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 (Brüsseli I määrus) art-st

1. Seega võib Harju Maakohus asja lahendada.
2. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 1 ning § 33 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb käenduslepingule kohaldada Eesti õigust, kuna kostja elukoht on Eestis. Sama tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008, 17.06.2008 (Rooma I määrus) art 4 lg-st
4. Hageja nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel aegunud. Kostja kohustused muutusid sissenõutavaks enam kui kolm aastat enne hagi esitamist. Aegumine ei ole katkenud. Kostja ei ole nõuet sõnaselget tunnustanud või teinud muud nõude tunnustamisele viitavat tegu. Aegumine peatus TsÜS § 167 lg 1 alusel läbirääkimiste pidamise ajaks 24.04.2023–27.05.2023, s.o 34 päevaks. Laenulepingu nr 1 uus aegumistähtaeg oli seega 02.07.2024 ja laenulepingu nr 2 04.07.
5. Hagi esitati alles 15.08.
6. Seega on hageja nõuded aegunud. Apellatsioonkaebus
7. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8. Maakohus kohaldas käenduslepingule ebaõigesti Eesti õigust. Käenduskohustuse aluseks olevale põhilepingule kohaldatakse Soome õigust. Sama õigusküsimuse lahendamisel ei saa paralleelselt kohaldada mõne teise riigi õigust.
9. Maakohtu järeldus, et kohtualluvus on Eestis, on iseenesest õige, kuid õige ei ole seisukoht, nagu ei saaks kohtualluvust ja kohalduvat õigust käsitada eraldi.
10. Rooma I määruse art 3 lg 1 järgi tuleb lepingu suhtes kohaldada lepingupoolte valitud õigust. Põhilepingus on selgelt kokku lepitud Soome õiguses. Käendusleping on lahutamatult seotud põhilepinguga, mille täitmist käendus tagab. Põhileping tuli ka täita Soomes.
11. Kuna põhilepingus lepiti kokku Soome õiguse kohaldamises, pidanuks maakohus tuvastama, kuidas on käenduslepingule kohaldatav õigus reguleeritud Soome seadustes. Soome aegumise seaduse kohaselt ei ole hageja nõue aegunud.
12. Nõue ei ole aegunud ka siis, kui lähtuda Eesti õigusest, kuna aegumine oli 27.12.2022– 27.05.2023 seoses läbirääkimistega peatunud. Nõue oleks aga aegunud ka siis, kui lähtuda maakohtu järeldustest, kuna maakohus jättis TsÜS § 168 lg 2 kohaldamata. Vastustaja seisukoht
13. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3 2-24-12388 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 21. Ringkonnakohus lähtub

§ 652

lg 1 p 1 alusel asja lahendamisel maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest (vt käesoleva otsuse p 8). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti kohus on pädev asja lahendama, kuid vaidlevad selle üle, kas nende vahel sõlmitud käenduslepingule kohaldub Eesti või Soome õigus ning seejärel selle üle, kas hageja nõuded on aegunud.

1. Maakohus on õigesti leidnud, et põhilepingus kokku lepitud kohalduva õiguse ja kohtualluvuse kokkulepe käenduslepingule ei kohaldu. Käenduslepingu sõlmimisega tekib võlausaldaja ja käendaja vahel iseseisev võlasuhe, mistõttu tuleb ka kohtualluvuse ja kohalduva õiguse küsimused määrata lähtudes käenduslepingust endast.
2. Maakohus otsustas käenduslepingule kohalduva õiguse ebaõigesti Eesti õiguse, sh rahvusvahelise eraõiguse seaduse alusel. REÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse seda seadust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Sama sätte teise lõike kohaselt kohaldatakse seadust aga üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, mh Rooma I määruses, mis käsitleb lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatavat õigust (REÕS § 1 lg 2 p 2). Kuna käenduslepingul on kokkupuude Soome õigusega, ei oma siseriikliku õiguse sätted tähtsust ja kohalduv õigus tuleb määrata Rooma I määruse alusel.
3. Kostja, kes sõlmis käenduslepingu põhivõlgniku juhatuse liikmena (vt kostja 13.12.2024 vastus), ei ole tarbija Rooma I määruse art 6 tähenduses. Seega määratakse käenduslepingule kohalduv õigus Rooma I määruse üldreeglite alusel. Rooma I määruse art 3 kohaselt kohaldatakse lepingule eelkõige lepingupoolte valitud õigust. Valiku puudumisel, nagu see on käesoleval juhul, määratakse kohalduv õigus art 4 alusel. Kuna käendusleping ei ole hõlmatud art 4 lg-ga 1, kohaldatakse sellele sama artikli lõiget 2, mille järgi reguleeritakse lepingut selle riigi õigusega, kus on lepingule iseloomuliku soorituse täitja harilik viibimiskoht. Käenduslepingule iseloomulik sooritus seisneb käenduskohustuse täitmises, s.o antud juhul kostja kohustuse täitmises, mistõttu on iseenesest õige maakohtu järeldus, et käenduslepingule kohaldatakse reeglina selle riigi õigust, kus on käendaja (antud juhul kostja) harilik viibimiskoht. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja harilik viibimiskoht on Eestis.
4. Samas sätestab Rooma I määruse art 4 lg 3, et kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb selgelt, et leping on oluliselt tihedamalt seotud mõne teise, lõikes 1 või 2 osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusel põhineva nn vabastusklausliga, mis annab võimaluse leida konkreetsele lepingule kõige sobivama kohalduva õiguse. Nimelt selgitab Rooma I määruse preambula p 16, et rahvusvahelise eraõiguse normid peaksid õiguskindluse tagamiseks olema suurel määral prognoositavad. Kohtutele peaks siiski jääma teatav kaalutlusõigus otsustada, milline õigus on konkreetse olukorraga kõige tihedamalt seotud. Preambula p 20 näeb ette, et kui leping on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne teise riigiga kui artikli 4 lg-tes 1 või 2 osutatud riigid, tuleks nn vabastusklausliga sätestada, et kohaldada tuleb selle teise riigi õigust. Sellise riigi kindlaksmääramiseks tuleks muu hulgas arvesse võtta, kas kõnealune leping on väga tihedalt seotud mõne teise lepingu või teiste lepingutega. 4 2-24-12388
5. Seega tuli käesoleval juhul hinnata ka seda, kas käendusleping on tihedamalt seotud mõne teise riigiga, mistõttu tuleks käendaja hariliku viibimiskoha õiguse asemel kohaldama selle teise riigi õigust. Maakohus ei ole seda teinud, kuigi pooled on menetluses vastavatele seostele viidanud. Maakohus on seega jätnud asjakohase materiaalõiguse normi kohaldamata ja kaalutlusõiguse teostamata. Maakohus rikkus sellega

§ 436

lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevaid kohustusi, mis on viinud asja ebaõige lahendamiseni. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse. 26.

1. Selle hindamisel, kas käendusleping on tihedalt seotud mõne teise riigiga, on mh oluline asjaolu, kas leping on väga tihedalt seotud mõne teise lepinguga (Rooma I määruse preambula p 20). Siinsel juhul on tegemist käenduslepinguga, millega tagatakse põhivõlgniku sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Seega on leping väga tihedalt seotud laenulepingutega. Seejuures on nii võlausaldaja kui ka põhivõlgnik Soome äriühingud. Laenulepingud sõlmiti soome keeles ja sellele kohaldatakse Soome õigust (dtl 8jj ning 30jj). Seega on käendusleping tihedalt seotud lepinguga, mille olulised elemendid viitavad seosele Soomega. Asjaolusid, mis viitaksid laenulepingu seosele Eestiga, ei ole esile toodud. Vastuseks kostja väidetele selgitab kolleegium, et käenduslepingu seotusest laenulepinguga ei tulene siiski, nagu saaks käenduslepingule kohaldada laenulepingule kohalduvat õigust. Põhilepingut puudutavad asjaolud võetakse käenduslepingule kohalduva õiguse määramisel arvesse ühe asjaoluna teiste hulgas. 26.
2. Vaidlusalune käendusleping on samuti sõlmitud soome keeles ja see on kostja poolt allkirjastatud Soomes omakäeliselt. Seejuures on käendusleping sõlmitud Soome ühingu ees Soome ühingu kohustuse tagamiseks. Käenduskohustuse võtsid viis käendajat, kellest kahe elukoht oli lepingu sõlmimise ajal samuti Soomes (dtl 51jj, tõlge dtl 53jj), sh oli Soomes Q elukoht, kes põhivõlgniku esindajana allkirjastas ka laenulepingud. Seega viitavad ka käenduslepingut ennast puudutavad elemendid seosele Soomega. 26.
3. Käenduslepingu seos Eestiga seisneb selles, et kostja elab ja töötab Eestis ning on Eesti kodanik, samuti on veel kahe käendaja elukoht Eestis. Samuti väitis kostja, et põhivõlgnikul oli tegevuskoht lisaks ka Eestis ja kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige.
4. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kolleegium, et vaidlusalune käendusleping on tihedamalt seotud Soomega, mistõttu tuleb Rooma I määruse art 4 lg 3 vabastusklausli alusel kohaldada käenduslepingule Soome riigi õigust. Ainuüksi kostja viide tema elu- ja töökohale, s.o art 4 lg 2 põhireeglile, ning põhivõlgniku tegevusele lisaks ka Eestis, seda ümber ei lükka. Samuti ei lükka seda ümber viide veel kahe käendaja elukohale Eestis. Kostja väitis küll, et seosed Eestiga on sama tugevad, kui mitte tugevamad kui Soomega, kuid ei toonud esile kaalukaid asjaolusid, mis võiksid kaaluda üles siinsel juhul Soome seosele viitavad arvukad asjaolud. Muuhulgas ei osanud kostja 23.01.2025 kohtuistungil vastata maakohtu küsimusele, miks laen võeti (kohtuistungi protokoll, ajamärge 00:11:41). Kostja ei selgitanud seda ka järgnevates menetlusdokumentides. Asjaolu, et hageja on viidanud menetluses ka Eesti õigusele ega ole olnud kohalduva õiguse küsimuses järjepidev, ei mõjuta lepingule kohalduvat õigust. Kuna pooled kohalduva õiguse küsimuses kokkulepet ei saavutanud, kuigi seda pakkus maakohus ka menetluse ajal (15.11.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärge 00:19:17–00:20:27), tuli vaidlus lahendada Rooma I määruse alusel.
5. Nõude aluseks olevale lepingule Soome õiguse kohaldumine ei takista asja läbivaatamist Eesti kohtus.

§ 234

kohaselt tuleb väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja tavaõigust tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe 5 2-24-12388 hankimiseks vajalikke toiminguid. Välisriigi õiguse väljaselgitamisel lähtub kohus mh REÕS §-st 4. REÕS § 4 lg 1 järgi teeb kohaldatava välisriigi õiguse sisu kindlaks asja menetlev kohus. Kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel õigus esitada kohtule dokumente välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks. Kohus ei ole kohustatud poolte esitatud dokumentidest juhinduma. Lõike kolm kohaselt on kohtul õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumi või Välisministeeriumi poole, samuti kasutada eksperte (vt ka

§ 293lg 1).

REÕS § 2 lg 3 kohaselt lähtutakse välisriigi õiguse kohaldamisel kohaldatava õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast selles riigis. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (

§ 436lg 7).

Sarnaselt riigisisese õiguse rakendamisega on ka kohaldamisele kuuluva välisriigi materiaalõiguse kindlakstegemine ja rakendamine põhimõtteliselt kohtu kohustus (

§ 438lg 1 ja § 442 lg 8 ning REÕS § 2 lg 1).

Samas jagab REÕS § 4 (aga ka

§ 234) välisriigi õiguse väljaselgitamise koormise kohtu ja poolte vahel.

See tähendab, et pooltel on õigus esitada tõendeid välisriigi õiguse sisu kohta ja kohtul on õigus pooltelt ka nõuda vastavate tõendite esitamist (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-133-16, p 16). Kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust (REÕS § 4 lg 4).

1. Kuna maakohus eksis kohalduva õiguse määramisel, on asjas jäänud välja selgitamata ka kohalduva Soome õiguse sisu, sh nõude aegumise ning selle võimaliku peatumise ja katkemise kohta. Maakohus arutas pooltega küll seda, kas lepingule tuleb kohaldada Eesti või Soome õigust, kuid ei selgitanud välja välisriigi õiguse sisu. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada hageja nõue Soome õiguse alusel, andes pooltele võimaluse esitada välisriigi õiguse sisu kohta tõendeid ja vajadusel ka taotlusi selle väljaselgitamiseks.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna asi saadetakse tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks jääb menetluskulude jaotus ja rahaline suurus maakohtu otsustada (

§ 173lg 3 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 6