KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2026, Viljandi Tsiviilasja number 2-26-4735 Tsiviilasi M

§ 164lg 1 tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda.

1. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. M.H esitas seadusliku esindaja vahendusel 2.03.2026 Tartu Maakohtule hagi D.D vastu elatise nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja elatist miinimummääras alates hagiesitamist, so 2.03.
4. Kohus võttis hagi menetlusse 4.03.
5. Kostja on kohtudokumendid kätte saanud e-kirja teel 24.03.
6. Kostja esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha 1.04.2026, milles avaldas, et tunnistab hagi õigeks ning tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Ühtlasi avaldas kostja, et on hetkel töötu ning tal on veel üks alaealine laps.
7. Kohus helistas 7.04.2026 kostjale (tel nr XXX ) ning palus kostjal täpsustada, kas ta võtab hagi õigeks või soovib elatise suurusele siiski vastu vaielda seoses oma majandusliku seisundi tõttu. Kostja kinnitas, et ei soovi hakata tõendama enda sissetulekuid ning nõustub elatise väljamõistmisega miinimummääras. Kostja saatis nimetatud asjaolu kohta kohtule ka eraldi seisukoha 7.04.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kuivõrd kostja on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 6. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 7.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 8.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 9.

§ 178

lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 2