lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et reisijatel S P, V P ja I B P oli kinnitatud broneering XXX kostja 23.02.2025 lennule XXX Tallinn-Sharm El Sheikh ja 02.03.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn, mis mõlemad hilinesid sihtpunkti üle 3 tunni. Reisijal A L oli kinnitatud broneering XXX SkyUp MT Limited 22.02.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks
Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hagejal oli kohtuväliselt õigus reisijaid esindada ning kui palju hilines kostja lend XXX sihtkohta. Kostja on tunnistanud hageja nõuet summas 3900 eurot. Vaidlus puudub, et hageja esitas kohtusse pöördumisel digitaalselt allkirjastatud nõude 3 loovutamise lepingud, millega on tõendanud, et tal on õigus esindada antud reisijaid. Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi tarbijakaitse-, turustamis- ja andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste tegevuse suhtes seoses lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ p-st 2 tuleneb, et õiguse üldpõhimõte on, et igal reisijal on õigus otsustada, kas ta tahab, et teda esindaks kohtus või kohtueelses tsiviilmenetluses kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega mõni teine isik või üksus. Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale enne kohtusse pöördumist kõnesolevate reisijate paberkandjal käsitsi allkirjastatud volikirjad. Kostja heidab hagejale ette, et koos nõuete edastamisega ei edastanud hageja selget volikirja koos passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks). Seega puudus kostjal väidetavalt teadmine, et hageja on õigustatud reisijaid esindama. Hageja on esitanud kostjale 12.03.2025 nõudekirja hüvitiste tasumiseks. Kuivõrd kostja nõuetele ei reageerinud, siis oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma. Seega olid kostjal juba enne maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamist olemas kõik vajalikud dokumendid, et tasuda hagejale maksekäsu kiiremenetluses nõutud summa ja ka käesoleva menetluse raames. Kuna kostja ei vastanud hageja nõudekirjale, siis on alusetu kostja etteheide hagejale, et viimane ei ole esitanud kostjale reisijate või passi koopiat. Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväited selle kohta, et kostjal puudus teadmine, et hageja on õigustatud reisijaid esindama, on paljasõnalised ja alusetud. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Hageja nõudis kostjalt hüvitist summas 4200 eurot. Kostja on tunnistanud hageja põhinõuet summas 3900 eurot. Reisijatel S P, V P ja I B P oli kinnitatud broneering XXX kostja 23.02.2025 lennule XXX Tallinn-Sharm El Sheikh ja 02.03.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn, mis mõlemad hilinesid sihtpunkti üle 3 tunni. TallinnSharm El Sheikh vahemaa on 3569 kilomeetrit. Seega on igal reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600 eurot hüvitist mõlema lennu eest, so kokku 3600 eurot. EÜ määruse 261/2004 artikkel 7 lõige 2 punkt c lennuettevõttele antud õigus vähendada hüvitist 50% ei ole seatud sõltuvusse millegi muuga kui lennu hilinemise ajaga. Seoses õigusega vähendada alla 4 tunni hilinenud lennu puhul hüvitist 50% võrra, leidis kostja, et tal on õigus tasuda reisijale A L hüvitist 600 euro asemel 300 eurot. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et kostjal puudub õigus EL määruse 261/2004 art 7 lg 2 alusel vähendada A Lle makstavat hüvitist 50% võrra, kuivõrd lennu hilinemine oli üle 4 tunni, st lend XXX pidi jõudma Tallinnasse 23.02.2025 kell 02:40, kuid jõudis Tallinnasse 23.02.2025 kell 07:14. Kohtul puudub seega alus vähendada A Lle kostja poolt makstavat hüvitist, kuivõrd lend XXX hilines üle 4 tunni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 4200 eurot (so 3600 + 600). Kostja on hagivastuses märkinud, et kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulusid ja viivist põhjusel, et hageja ei täitnud hüvitise nõudmiseks vajalikke tingimusi. Kohus märkis juba eelnevalt, et kohtu hinnangul oli hageja täitnud hüvitise nõudmiseks vajalikud tingimused ning esitanud kostjale asjakohased tõendid. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui 4 seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulusid summas 160 eurot ning viiviseid reisijate hüvitisenõuetelt vahemikus 12.03.2025-06.05.2025 summas 71,85 eurot, millele lisandub viivis põhisummalt 4200 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so 07.05.2025, kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, kuivõrd kostja on olnud võla tasumisega viivituses ning ei ole tasunud hagejale hüvitist tähtaegselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 71,85 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt alates 07.05.2025 seadusjärgses määras. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40 eurot, kokku 160 eurot (so 4 reisijat x 40 eurot). VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid iga reisija kohta 40 eurot, kelle osas hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 160 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 160 eurot.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on õigusabi osutanud Advokaadibüroo Küllike Namm vandeadvokaat Sander Potisepp tunnihinnaga 140 eurot, millisele lisandub käibemaks. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist alljärgnevas koosseisus: Kuupäev Toiming Summa 14.03.2025 Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot 06.05.2025 Materjalide komplekteerimine, õiguslik analüüs, hagiavalduse 210 eurot 5 koostamine (2-25-107898) – 1,5 tundi 24.07.2025 Seisukoha koostamine – 2 tundi 24.07.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi 280 eurot 35 eurot Kokku: 545 eurot Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 560 eurot ja õigusabikulud summas 545 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud kulu ning vastav summa tuleb jätta kostja kanda. Hagejat esindas menetluses
Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 140 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas mõistlikuks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega on hageja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 545 eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlustele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud õigusabikuludena kuludena kindlaks 545 eurot, mis mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud summas 1105 eurot (so riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 545 eurot). Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.