ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses. 2. Käesolev taotlus on esitatud Rumeenia maksuhalduri rahvusvahelise ametiabi osutamise korras. Vastavalt
lg-le 1 osutab rahvusvahelist ametiabi nende pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping, MTA. Rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses (
Sissenõudmis-, teavitamis- või teabetaotluse või ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sissenõudmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi MTA (
Välisriigi pädeva asutuse esitatud ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse alusel on MTA-l õigus sooritada täitetoiminguid
§-s 136 1 sätestatud korras. 3. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (
MTA taotleb luba sooritada
Vastavalt
lg 1 p-le 3 on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele
-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. 4. Direktiivi 2010/24/EL art 16 lg 1 järgi rakendab taotluse saanud asutus ettevaatusabinõusid, kui see on tema siseriiklike õigusnormidega lubatud ja tema haldustavadega kooskõlas, et tagada nõude sissenõudmine juhul, kui nõue või taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument vaidlustatakse taotluse sissenõudmise ajal või kui nõude kohta ei ole veel tehtud taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti, sel määral, mil ettevaatusabinõud on sarnases olukorras võimalikud ka taotluse esitanud liikmesriigi õigusnormide ja haldustavade kohaselt. Direktiivi 2010/24/EL artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et taotluse saanud liikmesriigi kohtud, kes lahendavad ettevaatusabinõusid käsitlevat taotlust, on seotud taotluse esitanud liikmesriigi asutuste hinnanguga sellele, kas nende abinõude rakendamiseks seatud tingimused on faktiliselt ja õiguslikult täidetud, eriti juhul, kui see hinnang sisaldub art 16 lõike 1 teises lõigus ette nähtud dokumendis, mis on taotlusele lisatud (Euroopa Kohtu 20.01.2021 otsus asjas C420/16, p 49). Taotluse saanud kohus peab talle esitatud abitaotluse lahendama taotlusele lisatud deklaratsioonis sisalduva analüüsi alusel, mitte ise vaidlusalustele faktilistele asjaoludele ja
sätestatud ettevaatusabinõude rakendamise tingimustele antava hinnangu alusel (vt Euroopa Kohtu 20.01.2021 otsus asjas C-420/16, p 48). 5.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab, et 1) maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning 2) peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab 2
lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kohtu hinnangul on need eeldused täidetud ning MTA loataotlus vastab
7. Esmalt märgib kohus, et puudutatud isik on käesoleval juhul XXX, mitte YYY. MTA taotluse lisast 1 nähtub, et ettevaatusabinõude võtmist taotletakse XXX suhtes (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 19) ning taotlust ja/või isikut käsitlev muu teabe all on märgitud, et YYY on taotlusega hõlmatud isikule võlgu (dtl 19). MTA taotluse lisast 1 ilmneb, et täitmisele pööramist lubavas ühtses juriidilises dokumendis märgitud isik, kellega taotlus on seotud, on XXX, kes on põhivõlgnik (dtl 24). Ka Riigikohus on selgitanud, et maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks on võimalik MTA-l enne rahalise nõude või kohustuse määramist taotleda halduskohtult endale või kohtutäiturile loa andmist võlgniku kolmanda isiku vastu suunatud nõude arestimiseks ja kohustada kolmandat isikute maksma raha selleks ettenähtud kontole (TMS § 111,
1 lg 11 p 2) (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.02.2019 määrus nr 3-18-1207, p 13). Eeltoodust lähtuvalt on XXX, kellel on võlgnevus Rumeenia maksuhalduri ees (dtl 12), asjas puudutatud isik ning YYY kolmas isik.
Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks Rumeenia maksuhalduri maksunõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 29 814,81 eurot. 10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 04.03.2026 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Kohus annab MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arestida mistahes YYY poolt äriühingule XXX tasumata nõuded kogusummas 29 814,81 eurot ning kohustada YYY-d täitma mistahes kohustused kogusummas 29 814,81 eurot äriühingu XXX ees XXX asemel Maksu- ja Tolliametile. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.