Obsah (5)

§ 223§ 236§ 16§ 46§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-86 (2302,25,014764) Kohtunik Lea Pähkel Kaebuse sisu S Yi kaebus Politsei-

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühikut, s.o 680 eurot ja

§ 236lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühikut, s.o 680 eurot, kuid määrata, et S Yi võib Kar

S § 66 lg 2, 3 alusel otsusega mõistetud rahatrahvid kogusummas 1360 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 136 eurot.

1. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 10.01.2026 otsuses näidatud arveldusarvele, märkides ära viitenumbri xxx.
2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. S Yi kaebus jätta rahuldamata.
4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluskäik
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvetalituse uurija xxx koostas 16.12.2025 väärteoprotokolli nr 2302,25,014764 S Yile selle eest, et tema 16.11.2025 kell 14.01 Harjumaal, Tallinna linnas, xxx juures juhtis mootorsõidukit X X, reg nr xxx, selliselt, et ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teise isiku vara, ning sõidutee ääres asuvale parkimiskohale sõites ei hoidnud külgvahet. Ta sõitis otsa pargitud sõidukile Xxx Xxx, reg nr xxx. Oma tegevusega põhjustas ta varalist kahju xxx AS-ile (kahju on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga). Samuti lahkus ta sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud tegevusega rikkus S Y väärteoprotokolli kohaselt

§ 16

lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 223lg 1, § 236 lg 1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi uurija abi xxx koostas 10.01.2026 väärteoasjas nr 2302,25,014764 S Y suhtes väärteootsuse ning karistas S Yi KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses (680 eurot) ning

§ 236lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses (680 eurot).

1. Menetlusalune isik esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub rahatrahvi suurust vähendada, kuna talle mõistetud maksimaalne rahatrahv on ebaproportsionaalne. Ta tunnistab oma süüd, tegemist on tema esimese rikkumisega ning kohtueelses menetluses on ta teinud menetlejaga koostööd. Tekitatud kahju on hüvitanud kindlustus. Kuna tal on perekond, on maksimaalses ulatuses määratud trahv talle märkimisväärne koormus. 26.01.2026 edastas menetlusalune isik kohtule e-kirja, milles märkis, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning märkis oma seisukohas, et menetlusalusele isikule on määratud proportsionaalne karistus. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust ning asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused samalaadsete liiklusalaste rikkumiste eest. Samuti on otsuse tegija õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku süü ei ole käesolevas asjas suur, mistõttu võivad määratud rahatrahvid jääda sanktsiooni alumise kolmandiku piiresse. Menetleja hinnangul on määratud karistus proportsionaalne, kaitseb teisi liiklejaid, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ning on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Lähtudes eeltoodust on seisukohal, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust 10.01.2026 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamiseks ega muutmiseks, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
3. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et antud asja on võimalik lahendada menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 6.

§ 223

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtuväline menetleja on S Yile ette heitnud

§ 16

lg 1 nõude rikkumist, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning

§ 46lg 3 kohaselt peab sõitmisel hoiduma juht hoiduma ohutut külgvahet.

Eelpool märgitud rikkumise tagajärjel sõidutee ääres olevale parkimiskohale sõitmisel sõitis menetlusalune isik otsa pargitud sõidukile Xxx Xxx r/n xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx AS´ile (varaline kahju on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga).

1. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud, et tema oli isik, kes juhtis 16.11.2025 kell 14.01 Harjumaal, Tallinna linnas, xxx juures mootorsõidukit X X, reg nr xxx, ning parkimiskohale sõites sõitis otsa pargitud sõidukile Xxx Xxx, reg nr xxx. Seda asjaolu kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 16.11.2025 kell 14.01 toimus nimetatud asukohas liiklusõnnetus, kus sõiduauto X X reg nr xxx sõitis otsa sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx. Kahjustada sai Xxx Xxx vasakpoolne esinurk.
2. Sõiduki vaatlusprotokollis on kirjeldatud sõidukit Xxx Xxx reg nr xxx ning tuvastatud värvikahjustus vasakpoolses esinurgas.
3. Tunnistaja xxx on andnud ütlused, mille kohaselt parkis ta 16.11.2025 sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx aadressile xxx, sõidutee äärde ning sõiduk oli parkimisel korras. Õhtul avastas ta sõiduki vasakpoolses esinurgas kahjustuse. xxx hoone kaamerasalvestist vaadates tuvastas ta, et tema sõidukiga tegi avarii kaubik kell 14.
5. Materjalide juures olevast videosalvestisest nähtub sõidutee, mille parempoolses ääres pargivad sõidukid. Paremalt teise sõidukina pargib xxx logoga takso. Kell 14.01 sõidab paremalt kaamera vaatevälja valge sõiduk, mis alustab parkimist xxx takso ette jäävale parkimiskohale. Parkimise käigus sõidab valge sõiduk parempoolse küljega vastu xxx takso vasakpoolset esinurka, seejärel tagurdab veidi ning sõidab edasi sõidutee ääres olevale parkimiskohale. Nähtub seegi, kuidas juht väljub sõidukist, vaatab mitu korda enda auto taga olevat sõidukit ning lahkub kella 14.03 ajal sõiduki juurest.
6. Asja materjalide juurde lisatud fotodega on tuvastatud Xxx Xxx´l r/n xxx kaapejäljed vasakpoolses esinurgas.
7. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt juhtis ta 16.11.2025 tööandja sõidukit X X reg. nr xxx xxx piirkonnas ning ta pidi xxx kirikusse minnes sõiduki külgboksi sooritades parkima. Manöövrit tehes ta kuulis küll heli, kuid ta arvas, et seda tegid autos olevad tööriistad. Kuna auto oli porine, siis mingeid vigastusi ta ei näinud. Ka teisel autol ta vigastusi ei näinud. Alles paar nädalat hiljem märkas ta enda tööandja autol kriimustust. Kui temaga kirikust ühendust võeti, siis tunnistas oma süüd. On näinud ka ise videot, kus nähtub, et ta oli oma sõidukiga teist autot riivanud, kuid teo toimepanemisel ta seda ei märganud.
8. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et S Y tekitas tunnistajale varalise kahju, s.t põhjustades tunnistaja sõidukile vigastuse.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise või teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 46

lg 3 rikkumist.

§ 46lg 3 sätestab, et sõidukijuht peab sõitmisel hoiduma ohutut külgvahet.

14. Seega oleks menetlusalune isik pidanud parkimisel olema hoolas selliselt, et külgboksi manöövrit tehes ei jääks parkimisel ette pargitud sõidukeid. Menetlusalune isik oleks saanud õiget trajektoori valides vältida otsatagurdamist pargitud sõidukile. Seega näitab, et menetlusalune isik külgboksi sooritamisel ei täitnud sellist hoolsuskohustust ning rikkus ettevaatamatusest

§ 46lg 3 nõudeid.

Juhul, kui menetlusalune isik oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks olnud ka välistatud pargitud sõiduki riivamine ja kahju tekkimine. 15. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani temale etteheidetava väärteo (

§ 223

lg 1) toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ta ei veendunud sõidukiga külgboksi manöövrit tehes ohutuses teiste isikute varale. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus võib kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik on täitnud

§ 223lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

16. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 17.

Lisaks eeltoodule heidetakse S Yile väärteoprotokolli nr 2302,25,014764 kohaselt ette seda, et ta pärast liiklusõnnetuse põhjustamist ja varalise kahju tekitamist lahkus ta sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus S Y

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja

§ 169

lg 5 nõudeid ning pani toime

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 236

lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 169

lg 5 kohustab isikut liiklusõnnetusest teavitama, varalise kahju saaja ei ole teada.

§ 169

lg 4 p 4, 5 kohaselt ei pea liiklusõnnetusest politseile teada andma, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

1. Kohus eelnevalt tuvastas, et menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalist kahju. Varalise kahju tekkimine on tõendatud vaatlusprotokollide ja sellele lisatud fotodega ning CD salvestisega. Liiklusõnnetuse toimumist ja asjaolu, et süüdlane sündmuskohalt lahkus tõendavad nii tunnistaja ütlused kui ka menetlusaluse isiku enda ütlused, mille kohaselt menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt teadet avarii toimumisest tegemata. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik on kinnitanud, et ta ei saanud aru, et manöövrit teha oli riivanud teist sõidukit, pidi avarii toimumisest aru saama. Seda kinnitab asja materjalide juures olev andmekandja, millest nähtub, et menetlusalune isik sõidab sõiduki küljega vastu teist autot ning seejärel tagurdab ning alustab uuesti külgboksi manöövri tegemist. Nähtub seegi, kuidas menetlusalune isik läheb selle auto juurde, mida oli oma auto küljega riivanud ning vaatab korduvalt selle auto suunas. Arvestades sõidukile tekitatud kahjustust ning menetlusaluse isiku käitumist sündmuskohal, ei ole eluliselt usutav, et kaebuse esitaja ei tajunud avarii toimumist.
2. Kohus leiab, et liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi, st menetlusalune isik sai aru, et tema juhitud sõiduk riivas pargitud sõidukit, sõidukitele tekkisid kahjustused ning kahjustada saanud pargitud sõiduki Xxx omanik oli menetlusalusele isikule teadmata. Sellistel asjaoludel tuleb liiklusõnnetusest kohe politseile edasiste juhiste saamiseks teatada, mida menetlusalune isik aga ei teinud. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, menetlusalune isik on täitnud

§ 236lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
2. KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 223

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 22. Kohus arvestab, et menetlusalune isik pani

§ 223lg 1 teo toime hooletusest, mis iseenesest viitab isiku väiksemale süüle.

Samuti tuleb arvestada sellega, et Xxxle tekitatud vigastused ei olnud väga suured.

§ 236

lg 1 väärteo pani menetlusalune isik toime kavatsetult, sest kohus on tuvastanud, et ta pidi olema toimunud liiklusõnnetusest teadlik ning tema lahkumine sündmuskohalt ilma politseid teavitamata oli seega teadlik valik ja otsus. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid asjas ei esine. 23. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning toime pandud tegu saab ka vastavalt karistatud. Karistusregistri kohaselt ei ole S Y karistusregistrisse kantud. Seega on menetlusalune isik seni käitunud õiguskuulekalt, mistõttu saab tema poolt käesolevas asjas toimepandut pidada pigem ebasoodsate asjaolude kokkulangemiseks ja erandiks, mitte tavapäraseks käitumiseks. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on S Yle nii

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kui ka

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määranud kõige leebema karistusliigi, s.o rahatrahvi oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et S Yi on varem karistamata, on kohane karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on menetleja poolt määratud karistus nii

§ 223

lg 1 kui ka

§ 236

lg 1 järgi 85 trahviühiku ulatuses, mis on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, seadusega kooskõlas. Karistamise mõistmisel on arvesse võetud S Yi süü suurust ning nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke, samuti karistuse kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetu karistused mõlema väärteo osas on täielikult põhjendatud ja proportsionaalsed ning vastavad isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele. 24. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et S Yi kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 10.01.2026 otsus väärteoasjas nr 2302,25,014764 muutmata. Arvestades karistuse suurust ning riigis olevat keskmist palka, peab kohus aga võimalikuks S Yil tasuda KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahv ositi, s.o 10 kuu jooksul igakuise maksega mitte vähem kui 136 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik