Obsah (7)

§ 630§ 187§ 436§ 232§ 497§ 459§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. märts 2025 Tsiviilasja number ja hagi ese 2-24-15522 H.-K. S. hagi V.S. vastu Tartu Maakohtu 23.10.20

§ 630, 632).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 1 menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja on 14.10.2024 esitanud kohtusse hagiavalduse (dtl 3-4) ja selle täienduse 06.11.2024 (dtl 39-40) elatise suurendamiseks. Tartu Maakohtu määrusega nr 2-20-1579 on L.M. määratud alaealise lapse H.-K. S. eestkostjaks. Tartu Maakohtu 23.10.2020 õigeksvõtva otsusega nr 2-2013748 on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt elatist 50 eurot kuus alates 24.10.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XX.XX.XXXX. Hageja esindaja nõustus
2. aastal madalama elatisega, kuna kostja lubas lisaks vabatahtlikult panustada lapse ülalpidamisse. Kuna kostja lapsega ei suhtle ega täida ülalpidamiskohustust, ei ole 50-eurone elatis lapse vajaduste katmiseks piisav. Seetõttu taotleb hageja kohtuotsuse muutmist ning igakuise elatise määramist summas 249,59 eurot, mis koosneb baassummast, brutokuupalga alusel arvutatud lisanduvast summast ja lapsetoetuse arvestamisest. Elatis muutuks igal aastal
3. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest, samuti kohanduks vastavalt lapsetoetuse suurusele. Hageja esindaja selgitab, et laps saab lapsetoetust 100 eurot ning eestkostetava lapse toetust 240 eurot, mh on hageja esitanud elatise nõude teise vanema L. S. vastu. Hageja esitas 09.12.2024 taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt puudusi kõrvaldanud (dtl 62).
4. Kostja teatas 11.12.2024, et ei ole nõus elatist suurendama, kuna tal ei ole võimalust lapsega suhelda, teda hoitakse lapsest eemal ning levitatakse tema ja lapse X kohta valeväiteid (dtl 45). Kohus jättis 11.11.2024 kostja vastuse käiguta ja palus esitada nõuetele vastava vastuse. Kostja esitas seejärel uuesti vastuse, kinnitades, et ei nõustu suurema elatise maksmisega ning soovib võimalust lapsega rohkem suhelda ja koos aega veeta (dtl 49). KOHTU PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt. Kohus märgib esmalt, et ei tee tagaseljaotsust, kuna kostja on pärast tema vastuse käiguta jätmist ja tähtaja määramist esitanud kohtule oma vastuse. Kuigi kostja ei ole esitanud põhjalikku vastust, on ta selgelt väljendanud oma vastuseisu elatise suurendamisele. Seetõttu ei saa kohus esitatud vastust eirata ning peab seda elatise määramisel arvesse võtma.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-3517, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise 2 aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
4. Kohus tuvastab järgnevad asjaolud, mis tulenevad hageja esitatud tõenditest ja kohtute infosüsteemi (KIS) või rahvastikuregistri andmetest: - hageja eestkostjaks on määratud L.M. ja hageja on tema vahetul ülalpidamisel; - hageja eestkostja peres kasvab lisaks hagejale veel X alaealist last (sündinud XXXXXXX), sh lisaks hagejale on peres veel 1 eestkostetav laps, st kokku X last; - Tartu Maakohus 23.10.2020 kohtuotsusega nr 2-20-13748 mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 50 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni; - hageja saab lapsetoetust hetkel 100 eurot, lasterikka pere toetust (hetkel 45 eurot) ja eestkostetava lapse toetust 240 eurot; - hageja kasuks on 04.02.2025 tagaseljaotsusega nr 2-24-15523 (jõustumise ootel) välja mõistetud elatis teiselt vanemalt L. S.lt 249,59 eurot muutuva suurusena kuni hageja täisealiseks saamiseni. 7.

§ 497

järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 8.

§ 497

ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise muutmise hagi eeldustena saab nt pidada olukordi, kus võrreldes varasema kohtulahendi hetkega on oluliselt muutunud lapse vajadused või vanemate varaline seisund, vanema ülalpeetavate ring on laienenud või vähenenud (sündinud on uus laps, üks lastest saanud täiskasvanuks) vms. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul on nõude eeldused on täidetud. Kohtu hinnangul on üldteada, et võrreldes
2. aastaga on märgatavalt tõusnud elukallidus, mida kinnitavad ka avalikult kättesaadavad Statistikaameti andmed – nt ainuüksi toidukorviga seonduva tarbijahinnaindeksi tõus on
3. aastal 15,8 ja
4. aastal täiendavalt 3,2%. Hageja kulude põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda 23.10.2020 kohtuotsuses elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest. Asja sisulist menetlust ning asjaolude hindamist ei ole tegelikkuses toimunud. Kohus hindab elatise suurendamise nõuet seega käesoleva hetke hageja vajadustest ning kostja vastuväidetest lähtuvalt.
5. Miinimummääras muutuva suurusega elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna 3 miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise. Kostja on avaldanud, et ta ei ole nõus elatist rohkem maksma, kuna tema suhtlust lapsega piiratakse.
6. Vanem vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. Mõjuvaks põhjuseks võivad olla näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus elatise määramine miinimummääras põhjustaks teisele lapsele ebapiisava ülalpidamise. Lapsevanematel on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korra ka muu vara arvel (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15; ja RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 14; ja RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3-21.4).
7. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis võimaldaks hinnata elatise vähendamise asjaolusid, näiteks tema tervisliku seisundi kohta. Rahvastikuregistri päringu alusel tuvastas kohus, et kostjal ei ole peale hageja rohkem alaealisi lapsi. Lisaks tegi kohus päringu töötamise registrisse, mille alusel on tuvastatav, et kostja on töötanud 07.10.2024– 17.11.2024 XXX OÜ-s, varasemalt 19.06.2024–02.09.2024 XXX OÜ-s ning teinud nn tööampse (dtl 69-73). Ainuüksi kostja väide, et ta ei ole nõus suuremat elatist maksma, ei ole piisav põhjus elatise vähendamiseks. Kohus selgitab ka, et kui kostja soovib hagejaga rohkem aega veeta, on tal võimalik pöörduda hageja eestkostja või kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole, et leida kohtuväline lahendus suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Alternatiivina saab ta esitada kohtule vastava avalduse suhtluskorra määramiseks. Iseenesest on kostjal õigus lapsega suhelda, vaatamata asjaolule, et hageja on eestkostel. Samuti rõhutab kohus, et vanema ülalpidamiskohustus ei sõltu sellest, kas tal on lapse hooldusõigus või mitte – ka juhul, kui hooldusõigus on ära võetud, jääb vanemal kohustus last ülal pidada (PKS § 96 lg 1 viimane lause).
8. Kohus leiab, et lapsele elatise määramisel tuleb siiski arvesse võtta ka riiklikke toetusi, mida hageja igakuiselt saab, sh eestkostetava lapse toetust, mis hetkel on 240 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja haridusega seotud kulusid. Samuti sätestab PKS § 101 lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused on kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Lisaks sätestab PHS § 20 lg 1, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. Kuigi PKS § 101 lg 5 ei maini otseselt eestkostetava lapse toetust elatise määramise arvestamisel, tuleb seda normi tõlgendada süstemaatiliselt teiste seadustega ning peretoetuste eesmärki arvestades pidada ka eestkostetava lapse toetust analoogselt lapsetoetuse ja lapserikka pere toetusega lapse ülalpidamist katvaks rahaliseks vahendiks. Vastasel juhul, st elatise väljamõistmisel eestkostetava toetuse suuruse mittearvestamisel, on tegemist alusetu rikastumise olukorraga, kus lapse tegelikud vajadused on väiksemad, kui lapse ülalpidamiseks riigi ja lapsevanemate poolt kokku makstavad summad.
9. Kohus on tuvastanud, et hageja kasuks on teiselt vanemalt L. S.lt tagaseljaotsusega välja mõistetud elatis 249,59 eurot, lisaks on hagejal õigus saada lapsetoetust 100 eurot, lasterikka pere toetust 45 eurot ning eestkostetava lapse toetust 240 eurot, kõik kokku 634,59 eurot. See 4 summa katab suure osa hageja igakuistest väljaminekutest, mis on hagis märgituna 645 eurot. Kuigi lapse teiselt vanemalt on tagaseljaotsusega elatis välja mõistetud, ei tähenda see kohtu hinnangul, et vastavat materiaalset vastutust hageja ees tuleb kanda üksnes L. S.l. Võib juhtuda, et vaatamata elatise väljamõistmisele, ei pruugi need summad L. S.lt hagejale vabatahtlikult laekuda. Sellise olukorra tasakaalustamiseks on mõistlik, et suurendatud elatis tuleb lapse huvides välja mõista ka kostjalt, kuid samas tuleb kostjalt väljamõistetava elatise suuruse määramisel siiski arvestada eelnimetatud hageja ülalpidamiseks ning tema vajaduste katteks mõeldud summasid. Kohus peab põhjendatuks suurendada Tartu Maakohtu 23.10.2020 kohtuotsusega nr 2-20-13748 kostjalt väljamõistetud elatist 135 euroni. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest (14.10.2024) kuni kohtuotsuse tegemiseni välja kohtumenetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise kokku 675 eurot (5 x 135). Kui kostja on käesoleva kohtumenetluse ajal hagejale juba elatist tasunud, tuleb juba tasutud summad sissenõutavaks muutunud elatisest maha arvestada.
10. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud. 16.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 5