) § 1 lg 2 tähenduses. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda hiljemalt detsembrit
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku 4 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 161 703 euro 94 sendi ulatuses, sh võlausaldaja osaühingu KITMARI nõue summas 61 315 eurot 50 senti, millele võlgnik vastu vaidleb. Võlgniku varaks on raha pangakontol 190 eurot 17 senti ja seadmed väärtuses 2400 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri hinnangul ei ole osaühingu majandustegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Asjas kogutud tõendite ning ajutise halduri poolt tuvastatu põhjal on selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu
Väljaselgitatud asjaolude alusel pole põhjust arvata, et selline olukord on ajutine. Ajutine haldur ei ole aruande koostamise ajaks tuvastanud võlgniku juhatuse liikmete selliseid tehinguid, mis vastaksid karistusseadustiku alusel karistatavate tegude tunnustele. Kohtu hinnangul ei ole praeguseks üheselt selge, kas maksejõuetuse põhjuseks võib aga olla raske juhtimisviga. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liikmetel nt esitamata
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
9.
lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Ajutises halduri aruandest nähtuvalt ei olnud võlgnik veel aruande koostamise ajaks esitanud haldurile bilanssi. Võlgniku juhatuse liikmed on kohustatud esitama pankrotihaldurile käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed hiljemalt 30. märtsiks 2026. Kohus hoiatab, et kooskõlas
lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse ja/või vande andmise kohustust täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
kohaselt kohaldatakse seda ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme suhtes. 10. Kohus leiab, et käesolevalt võlgniku vande andmiseks enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut
lg-te 1 ja 2 kohaselt puudub vajadus, kuna juhatuse liige on olnud ajutistele halduritele kättesaadav, on esitanud vastuseid ja ajutiste haldurite täiendavatele 5 küsimusetele ja võlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse. Kohtul puudub alus kahelda, et ajutiste haldurite aruandes toodud andmed ei kajasta õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et kohus võib kohustada võlgnikku vandega kinnitama esitatud andmete õigsust ka hiljem pankrotimenetluse kestel, kui see peaks osutuma vajalikuks. 11.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 12. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu
Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 3731 eurot 16 senti (sh käibemaks). 16.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
17. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 17 tundi, tunnitasu 177 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu 17 tundi on vajalik ja põhjendatud. 18. Ajutise halduri tunnitasuks on praegusel juhul 177 eurot, mis on vaid 20 sendi võrra väiksem tunnitasu ülemmäärast (886/5=177,20). 6 Kohus selgitab, et kohtul on õigus määrata ajutisele haldurile, arvestades tema töö mahtu, kutseoskusi ja menetluse keerukust, tasu
Erinevate tegevuste eest võib kohus ajutisele haldurile määrata tasu ka erineva tunnitasumääraga. Näiteks aruande koostamine ja arvamuse andmine maksejõuetuse põhjuste kohta võib olla tasustatud kõrgema määraga võrreldes nt ajutise halduri ajakuluga võlgnikuga suhtlemisele ja päringute tegemisele (Varul, P. ja (koost). Pankrotiseadus I (§ 23). Komm vlj. Tartu: Juura 2024). Kohtupraktikas on leitud, et teabenõuete ja päringute esitamine on võrreldes analüütilise tööga n-ö madalama tariifiga töö, mille eest makstav tunnitasu ei ole põhjendatud analüütilise tööga samas summas (vt TrtRkK 31.08.2023. a määrus nr 2-235892). Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul pankrotiavalduste materjalidega tutvumise ja seisukoha ning tegevusplaani kujundamise, päringute koostamise ja esitamise erinevatesse registritesse ja pankadesse osaühingu vara ning kohustuste väljaselgitamiseks ja ajutise halduri toimiku koostamise eest tunnitasu määramine peaaegu ülemmääras (võrdle taotletud 177 eurot ja ülemmäär 177 eurot 20 senti) põhjendatud. Kohtu hinnangul saab eespoolviidatud toimingute tunnitasu põhjendatud suuruseks pidada 120 eurot. Tegemist ei ole keerulist analüüsi nõudvate toimingutega. Andmete analüüsimise ja aruande koostamise põhjendatud tunnitasuks loeb kohus praegusel juhul taotluses märgitud tunnitasu 177 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ajutise halduri tasu suuruseks on praeguses menetluses kokku 2638 eurot 50 senti (6,5*120(=780)+10,5*177(=1858,50)) (käibemaksuta). 19.
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (OÜ-le Haldur), mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). Käibemaks 24% tasult 2703 eurot 50 senti on 633 eurot 24 senti, seega on tasu koos käibemaksuga 3271 eurot 74 senti. 20. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (
Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (
(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.