Obsah (5)

§ 29§ 31§ 30§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartum 24. november 2025 Tsiviilasja number 2-25-4297 Tsiviilasi Lyonberg OÜ avaldus pankroti väljakuuluta

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lyonberg OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas
2. märtsil 2025 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik täpsustas avaldust
3. aprillil
4. Kohus nimetas
5. mai
6. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks G.V, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
7. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 135 374 eurot 63 senti. Võlgnikul majandustegevust ei toimu, töötajatega töölepingud lõpetatud. Võlgniku võimalikuks varaks on toidukastid / transpordikastid, mille turuväärtus võib võlgniku hinnangul olla kuni 1500 eurot. Ajutine haldur ei ole saanud varaga tutvuda, et selle võimalikku turuväärtust hinnata. Vara asub kolmanda isiku valduses, kelle ees on võlgnikul kohustusi, mistõttu võib vara tagasinõudmine osutuda problemaatiliseks. Võlgnikul on võimalik nõue juhatuse liikme vastu suurusjärgus u 7000 eurot. Võlgniku juhatuse liikmel puudub kinnisvara, ta omab küll osalust toitlustusega tegelevas ettevõttes xxxxxxxxxx-s, kuid arvestades ettevõtte majanduslikke näitajaid, puudub alus arvata, et nõude esitamise korral, oleks ta suuteline selle viivituseta tasuma.
8. Maakohus määras
9. septembri
10. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
11. Kohus tegi
12. novembril 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas
13. novembril 2025, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT 2
14. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
15. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesolevalt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt kohustusi täita. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 135 374 eurot 63 senti. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks. Ajutine haldur on aruandes analüüsinud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid, millega kohus nõustub. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on pikaaegne kahjumiga tegutsemine ning vähene müügikäive, mille arvelt ei ole suudetud tagada piisav kasumlikkus, et katta jooksvaid kohustusi. Võlgnik alustas oma tegevusega vahetult enne koroonapandeemiat ning võlgniku juhatuse liige ei suutnud ette näha sellest tulenevaid võimalikke riske ega tagajärgi. Kohtu hinnangul puudub alus juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 7. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. Kohus lõpetab menetluse

§ 29

lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt maksnud. Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

§ 29lg 1 alusel.

8.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

1. novembril 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
2. novembri
3. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku 3 uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
4. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8).

1. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 2 sätestab, et äriregistrisse kantakse dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. ÄRS § 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur palus määrata dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme, tuleb ajutise halduri taotlus rahuldada. ÄS § 219 lg 4 järgi võivad hoiule antud dokumentidega tutvuda osanikud ja nende õigusjärglased, osaühingu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama. Menetluskulude jaotus
2. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (

§ 150lg 4).

1. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2025 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 13,5 tundi on vajalik ja põhjendatud.
2. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177 eurot 20 senti (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane 4 käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole osaühingule INC Partner, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on osaühing INC Partner käibemaksukohustuslane (nr EE100900660). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1). Alates 1. juulist 2025 on käibemaksumäär 24%. 14. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Arvestades riigi vahenditest tasu hüvitamisel kehtiva tunnitasu piirmääraga, oleks ajutise halduri põhjendatud tasu 891 eurot (13,5*66), mis ületab piirmäära 886 eurot. Seetõttu tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks, ja ülejäänud tasu, s.o 1412 eurot 36 senti (sh käibemaks) mõista võlgnikult välja (2025*1,24–886*1,24). 15. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 5