Obsah (6)

§ 661§ 466§ 428§ 430§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 13. mai 2025 Tsiviilasja number 2-25-5044 Tsiviilasi AS Olerex hagi Euro Dump Tech OÜ ja J.Z. vastu

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale osas, millega kohus kompromissi kinnitas, edasi kaevata, sest pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts Olerex (hageja) esitas
2. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Euro Dump Tech OÜ (kostja I) ja J.Z. (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohus võttis hagi
3. aprilli
4. a määrusega menetlusse ning andis kostjatele tähtaja 20 päeva alates hagiavalduse ja määruse kättesaamisest hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks.
5. Kostja II vastas hagiavaldusele
6. aprillil
7. Kostja II kinnitas, et tunnistab täielikult oma ettevõtte Euro Dump Tech OÜ võlga hageja ees tasumata kütusearvete tõttu. Kostja II palus maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks ning lisas, et 500 eurot kuus suudab ta kindlasti hagejale võlgnevuse katteks tasuda.
8. Kohus andis
9. aprilli
10. a kirjaga hagejale tähtaja kostja II vastuse osas seisukoha esitamiseks. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks
11. aprillil 2025 kompromisslepingu. Hageja teavitas kohtule
12. mail 2025, et kostja on teostanud kompromisslepingus kokku lepitud esimesed kaks osamakset, s.o
13. aprillil 2025 osamakse summas 500 eurot ning
14. aprillil 2025 osamakse summas 500 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg-ga 1 kinnitada.

1. Kohus andis
2. mai
3. a kirjaga pooltele tähtaja kompromissis toodud tingimuste täpsemaks selgitamiseks kohtule. Kompromissilepingu punkti 9 kohaselt on hagejal õigus nõuda kompromissilepingu punktis 5 nimetatud osamaksete tasumisega viivitamisel kostjate poolt kostjatelt viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. Kompromissilepingu punktidest 3 ja 4 nähtub, et kompromissilepingu punktis 5 kajastatud summa koosneb põhivõlast, viivisest ning riigilõivust. Punktis 5 ei ole eristatud seda, millises summas on osamaksetes arvestatud põhivõlgnevust, viivist ja riigilõivu. Kohtu hinnangul on punkt 9 sõnastatud selliselt, et hagejal on õigus nõuda ka viiviselt viivist. Hageja selgitas
4. mail 2025 kohtule, et kohtule esitatud kompromisslepingu p-s 9 ei ole ette nähtud nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas sissenõutavaks muutunud viiviselt. Hageja esindaja selgitas, et viivist 0,15% päevas on kompromisslepingu järgi õigus nõuda vaid tasumata põhivõlgnevuselt (16 453 eurot 60 senti). Hageja kinnitas, et kostja on tasunud kompromisslepinguga kokku lepitud maksegraafiku esimesed kaks osamakset maksegraafikus sätestatud tähtaegasid ning osamakse suurust arvestades, s.o
5. aprillil 2025 osamakse summas 500 eurot ning
6. aprillil 2025 osamakse summas 500 eurot. Hageja esindaja kinnitas, et maksegraafiku alusel sooritatud osamaksed arvestatakse eelkõige kulude (riigilõiv 700 eurot), seejärel sissenõutavaks muutunud viivise (1471 eurot 90 senti) ning viimasena põhivõlgnevuse (16 453 eurot 60 senti) katteks. Hageja esindaja sõnul ei ole kompromisslepinguga (p 9) lubatud hagejal nõuda viivist 0,15% päevas juba sissenõutavaks muutunud viivise eest. 3 Kuivõrd kostja on tasunud kaks esimest osamakset (
7. aprillil 2025 osamakse summas 500 eurot ning
8. aprillil 2025 osamakse summas 500 eurot) on tagasimaksed arvestatud eelkõige riigilõivu 700 eurot katteks ning ülejäänud summa (1000–700) 300 eurot juba sissenõutavaks muutunud viivise osaliseks katteks. Viivise jääk on seega 1171 eurot 90 senti (1471,90–300). 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Kompromiss kuulub kinnitamisele ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 7.

§ 432

kohaselt hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud menetluskulude jaotuse osas. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 4