Obsah (6)

§ 371§ 75§ 79§ 70§ 168§ 372

act OÜ väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht XXX, 10617 Tallinn), lepinguline es

) § 79 lg 2 alusel. Hagejale teadaolevatel andmetel on kostja elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx vald. Hagejale ei ole teada, et kostja võis kolida välismaale. Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. 2. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lg 1 p 2 alusel keelduda, sest hagi ei allu Eesti kohtule.

3.

§ 75

lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 79lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Sama sätte lg 2 järgi kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. 4.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või sama sätte p 1 järgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 18 lõige 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning art 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Määruse art 17 lg 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:

1. a)järelmaksuga kaupade müügilepinguga,
2. b)osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või
3. c)muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Arvestades määruse art 17 lg 1 viidet art-le 6, saab artiklit 17 üldjuhul kohaldada kostja suhtes, kelle alaline elukoht on mõnes liikmesriigis. 2 Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 14. detsembril 2020 sõlmitud krediidilepingust ja kostja on tarbija. 5. Määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Hagis on kostja elukohaks märgitudxxxxxxxxxxxxx,xxxxxx küla, xxxxxxxxxxxx vald. Eesti Rahvastikuregistri andmetel on nimetatud aadress alates aprillist 2025. a kehtetu. Kostjal ei ole Eestis ühtegi kehtivat aadressi. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 15. aprillist 2025 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxx, Soome Vabariik. Hagiavaldusele lisatud tõenditest (arved nr C2095757, nr C2049407, nr C2142327, nr C2003217, dtl 54–57; nõudekirjad, dtl 63, 65, 68; pretensioon, dtl 66; hagihoiatud, dtl 69) nähtub, et ka hageja pidas tõenäoliseks asjaolu, et kostja elukoht on Soomes, kuivõrd arved, pretensioon ja hagihoiatus on adresseeritud kostja aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 01600 Vantaa. Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev vaidlus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 2 alusel.

6. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 7. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3