KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 23. september 2025 Tsiviilasja number 2-25-9994 Tsiviilasi Moneyzen OÜ väljamõistmiseks Menetlustoi

) § 43 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata.

1. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus kuulutas
2. septembri
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-6717 välja kostja pankroti ning algatas kostja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus menetleb füüsilise isiku maksejõuetusavaldust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) sätete alusel. FIMS § 1 lg 2 ja § 43 näevad ette, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti.

§ 43

lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. 5. Kostja pankrot on välja kuulutatud 18. septembril 2025 kell 15.00. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist. Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja vastu. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 3 ja

§ 43

lg 2 alusel läbi vaatamata.

§ 44

lg 1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja esitada oma nõude kostja vastu pankrotiseaduses sätestatud korras. 6.

§ 43

lg 3 sätestab, et kohus taastab hageja avalduse alusel § 43 lg-s 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus 7. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 2

§ 431

lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude

§ 43

lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus on seisukohal, et õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata

1. Hageja taotleb riigilõivu 595 eurot tagastamist. Hageja tasus
2. juunil 2025 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel seega tagastada tasutud riigilõiv 595 eurot. Hageja taotluse kohaselt tuleb riigilõiv tagastada hageja arveldusarvele nr EE217700771008014411 (AS LHV Pank), märkides makse selgituseks „Riigilõivu tagastus, Moneyzen OÜ avaldus R.R vastu“. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3