lg 2 p 2, 3 järgi liitkaristusena 2 aasta 7 kuu ja 28 päeva vangistust (karistus täidetud 26.10.2018) - Kehtivat väärteokaristused puuduvad; tõkend – vahistamine süüdistuses
lg 2 p 2,3 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas P.I-d süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud 2017.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 2, 3 järgi, uuesti 15.02.2020 kella 12:35 ajal aadressil xxxx asuvas kaubanduskeskuses tekkinud suusõnalise konflikti ajal elukaaslase N L lõi kannatanut kaks korda rusikaga vastu nägu paremalt poolt, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, mis seisnes ca 1,5 cm haavas paremal pool laubal. Samuti süüdistatakse P.I-d selles, et tema, 16.09.2020.aastal kella 10.15 paiku xxxx asuvas korteris haaras oma elukaaslast N L kahe käega juustest kinni ja mitu korda raputas, seejärel P.I võttis laualt mobiiltelefoni ja lõi sellega oma elukaaslast vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Seega pani P.I oma tahtlike tegudega toime
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. J uhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Sandra Kurs, süüdistatav P.I ja tema kaitsja Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest P.I-le karistuseks 2 aastat vangistust,
lg 1, 2,3 alusel pöörata koheselt täitmisele 5 kuud vangistust ning vangistuse kandmise alguseks lugeda 24.09.2020.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud karistust 1 aasta ja 7 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.I ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata P.I-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 4 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud otsima endale töökoha.
lg 2 p 5 alusel määrata, et P.I on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma alkoholitarvitamise häire ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega ta alustab esimesel võimalusel pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole talle enam vajalik.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub P.I temale
lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub P.I-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb P.I-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 182,40 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit peab prokurör põhjendatuks sundraha osaliselt riigi kanda jätmist. P.I-l puudub hetkel töö ning samuti ei ole võimalik lähiajal raha teenida, kuivõrd viibib xxxx ning jätkab karistuse kandmist. 2 KrMS § 180 lg 1 alusel mõista P.I-lt menetluskuluna välja sundraha summas 584 eurot ja kaitsjatasu summas 182,40 eurot, so kokku 766,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 292 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 766,40 eurot, tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 63,86 eurot. Asitõendid • 3 CD-plaati kahe kõnesalvestise ja ühe rinnakaamerasalvestisega ja 1 DVD-plaat videosalvestisega jätta kriminaalasja juurde. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,6,9, § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1,2,3, § 75 lg 1 p 1 – 6, § 75 lg 2 p 2,4,5,8, § 68 lg 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.I
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust. Vangistust 1 aasta ja 7 kuud ei pöörata täitmisele, kui P.I ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada P.I-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 4 alusel kohustada P.I-d käitumiskontrolli ajal otsima endale töökoht.
lg 2 p 5 alusel kohustada P.I-d käitumiskontrolli ajal alluma alkoholitarvitamise häire ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega ta alustab esimesel võimalusel pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole talle enam vajalik.
lg 2 p 8 alusel kohustada P.I-l osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 1 alusel arvata P.I eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse 5 kuud kandmise alguseks lugeda 24.09.2020.a. P.I määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 3
p 1 alusel arvestada P.I-le määratud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.11.2020.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või osaliselt mõistetud karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista P.I-lt 584 eurot sundraha ja kaitsjatasu 182,40 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 766,40 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 63,86 eurot kuus. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 292 eurot riigi kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse P.I-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • 3 CD-plaati kahe kõnesalvestise ja ühe rinnakaamerasalvestisega ja 1 DVD-plaat videosalvestisega jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.